Luuletus vol. 1

Mõtlesin, et panen siia Teile lugemiseks ühe luuletuse, mille väga ammu kirjutasin ja selle luuletuse olen kirjutanud pühendusega Joosepile...

Igatsus

Kui Sinust jälle sel pimedal tunnil lahkuma pean
ja oma väikesed sammud kodu poole sean,
siis meeletu kurbus ja tühjus südamesse poeb
siis üksi olles piinlevalt aeglaseid minuteid mu süda loeb.
Süda mind vaiksel õhtutunnil kõnetab
üksikul tähisel ööl mu armastus põletab.
See on igatsus, mis pisara palgele toob
see on armastus, mis oma keerdkäike mu südames koob.
Sinuta ma enam olla ei suuda
Palun aita mind ja seda muuda!
Olen Sinuta, kui eksinud hing
Olen Sinuta, kui tiibadeta lind
Vajan Sinu armastust- vajan Sind!