Esmased mõtted eilsest EBA 2016 üritusest

Peale eilset blogiauhindade üritust on minu sees pulbitsemas niiii palju ja mitmetisi tundeid. Mõtlesin siin jupp aega, et kas kirjutan täna või homme või üldse alles siis, kui kogu lugu hakkab veidi tuure maha võtma ja jõudsin otsusele, et täna ei hakka ma end sellega üldse vaevamagi. Usun, et toimivat mälukest mul veel täitsa on ja kuna mul on väga kindel seisukoht antud üritusest, siis vaevalt see saab paari päevaga lihtsalt mälust ära kustuda. Ütleme nii, et üks osa minu arvamusest on see, et ka mina ei ole sillas Padjaklubi Laura osalemisest blogiauhindadel, aga täpsemalt oma mõtetest ja arvamusest antud teema kohta kirjutan juba järgmises postituses.
Jõudsin eile voodisse kell kolm öösel ja tunnen, et olen täitsa väsinud ja vajaksin ühte korralikku puhkust. Ühesõnaga ma pole isegi netist jõudnud välja otsida pilte, kus peal ma figureerin, sest mul oleks selleks jällegi nägija abi vaja, aga ma ei ole isegi sellega jõudnud tegeleda. Joosep ainult sirvis kergelt Marimelli blogis jagatud linke ja sealt leidis ühe pildi ja ütles, et sellel olen ma imeline. Aga kuna ma eile andsin intervjuu TV3le ja Õhtulehele, siis kuskilt peaks saama ka neid näha (ahaa, just öeldi TV3es, et homme on EBA 2016 üritusest pikem reportaaž, vb siis sealt saabki näha). Muidugi nende intervjuude eest võiks mulle küll ühe auhinna anda... Nimelt "Aasta Puterdaja 2016". Mul oli keel lihtsalt nii kohutavalt sõlmes ja mõte ei jooksnud. Ma olin kuidagi enda mugavustsoonist väljas ja loomulikult ma teadsin, et ma võin taolist tähelepanu pälvida, just oma juhtkoera ja pimeda blogija staatusena, aga nagu ütlesin, siis tundsin end kohati ebamugavalt. Kogu see lärm ja meeletu rahvamass, mis tekitas kohati minus klaustrofoobilist tunnet ja siis ei suutnudki oma mõtteid koondada. Aga hästi vahva oli see, et Agnes, Liis, Triinu-Liis, Gerda, Mallukas ja Leenu tulid ja astusid ligi ning ajasid ka paar sõna juttu. Kahju oli ainult sellest, et fotoseina juurde ma ei jõudnudki. Oleks tegelikult tahtnud teha teiste blogijatega ühispilti, aga kuna selles osas olen ma väheke tagasihoidlikum, siis ei hakanud end ise kuskile peale ka suruma. Pealegi pimedana on keeruline sellises rahvasuminas üldse kellegi hääli tuvastada ja seega ainuvõimalik variant ühispilti teha olekski olnud see, kui keegi oleks ise ligi astunud ja kutsunud.
Hääletustulemustega saab lähemalt tutvuda siit. Minu jaoks üllatusena tuleb see, et häälte vahe on seinast seina ja seda just kategooriaid võrreldes. Eluliste blogide ehk kõige popimas kategoorias oli kandidaate 89 ja mina platseerusin lõpptulemusel 8 kohale. Arenemisruumi on mul veel kõvasti, aga kuna ma olen samuti suhteliselt uus tegija blogimaastikul, siis sean endale järgmiseks aastaks juba uue eesmärgi ehk maagilised 100. Mitte, et need hääled nüüd nii olulised ka oleks (kui välja arvata see pisike faktike, et see võib mulle kindlustada ehk kunagi tulevikus koha esikolmikus), aga tore on edasi rühkida, kui siht on silme ees. Aitäh kõigile, kes minu poolt enda hääle andsid ja kes ikka ja jälle minu blogi lugemas käivad ja minu tegemistele kaasa elavad, aitäh! :)

CONVERSATION

6 kommentaari:

  1. Mul on hea meel, et tere sain ütlema tulla, kahju ainult, et nii kiirkorras. Ma nägin kui sa sisse tulid ja Mallukas sind tervitama tuli ja pärast märkasingi sind alles siis, kui photoboothi järjekorras olin ja sealt korraks välja astusin, et paar sõna juttu rääkida. Samas, ma eelmine aasta ei rääkinud kellegagi, niiet ma see aasta olin täitsa sotsiaalne :)
    Aga ma ei jõudnudki kiita, kui hea sa välja nägid, pärast fotolt veel nägin su kleiti ilusti ka, lihtsalt nii hea valik!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pole hullu, et ainult kiirkorras, oluline, et üldse tulid tere ütlema ;) Järgmisel aastal uue hooga ja kuna nüüd esimene tutvus tehtud, siis järgmisel korral juba lihtsam.
      Aitäähkomplimendi eest! Ega kõiki ja kogu aeg ei jõuagi ette ja taha ära kiita, et oii, kui ilus oled jne. :D

      Kustuta
  2. Õhtulehes on intervjuu üleval ja Aasta Puterdaja auhinda sa küll väärt ei ole :) Kui ma poleks su blogipostitust just enne intervjuu nägemist lugenud, siis poleks küll arvanud, et sa kuidagi end ebamugavalt võiksid tunda.
    Väga ilus kleit oli sul!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No ma tänan! ;)
      Ma tõesti tundsin end kuidagi oma mugavustsoonist väljas, kuigi siin oli pigem vist süüdi kogu see sumin ja rahvamass, sest televisiooni ja ajakirjanikega olen ma juba nagu vana kala, sest minust ikka nii mõnigi artikkel ilmunud :D

      Kustuta
  3. Vastused
    1. Aitäh, Eveliis! Nii kahju, et Sinuga ei trehvanud, aga eks siis aasta pärast ehk uuesti ;)

      Kustuta

Back
to top