See on sitt, mu härra

Ma ei hakanudki neljapäeva öösel halisema, et miks ma jaanidel üksi kodus passin, sest kuigi aknast tungis sisse imemaitsvat šašlõkilõhna, siis ma nautisin seda vaikust ja puhtust, mis meie kodus valitses. Puhtust selle sõna otseses mõttes, kuna neljapäeval käis meil elukutseline koristaja korterit kraamimas ja küürimas. Olen siin varasemalt ka kirjutanud ühes postituses, et meil peretuttav töötab sel alal ja kui tal on näiteks puhkus, siis see inimene ei oska puhata, vaid tuleb mu ema poole ja kukub koristama. Eelmisel puhkuseperioodil ajasin ma ta luuaga minema, sest kammoon simmo, Sul on puhkus! Seekord aga mõtlesin, et olgu pealegi, et las vaatab mu vannitoa ja vetsu üle, sest ausalt öeldes on need vuugivahed ühed nuhtlused ja eriti minu jaoks, sest ma silmadega ei saa ju jälgida, et kas ja kust vuuk juba puhas on ja mitmes vuuk mul nüüd käsil oli. Muudkui loe neid ruuduvahekesi. Ja pealegi ei saa me emaga ju tuttavat tooli külge kinni siduda ja sahvrisse pista, et vot nüüd puhka ja naudi siin ja ära mitte kui midagi tee. Jumala eest, kui inimene tahab koristada, siis kes olen mina, et teda keelata, eksole. Aga no nagu peretuttavale ikka omane, siis kupatas ta minu korterist välja (käskis ainult koristamise meeleolu loomiseks muusikat panna...Prodigyt :D) ja kukkus vihtuma. Kui mulle viis tundi hiljem helistati ja anti luba korterisse naasta, siis mu kodu sõna otseses mõttes säras nagu prillikivi, lihtsalt i-me-ilus.
Õhtul kusjuures helistas mulle Maaru ja küsis, et mis ma teen ja kui kuulis, et ma täitsa üksi, siis haaras mehe ja pudeli veini ja hakkasid minu poole sõitma. Ma muidugi kisendasin neile telefoni, et eii, ärgu tulgu, sest ma olen ikkagist "Aasta Võõrustaja 2016" :D Tegelikult olin ma hullult kahevahel, sest üheltpoolt oleks hullult tahtnud, et nad tulevad, oleksime lauamängu mänginud, veini natuke rüübanud ja nalja teinud, filmi vaadanud.... No ühesõnaga oleks fun olnud. Aga teisalt tundsin, et olen kuidagi ekstra väsinud ja mis võõrustaja ma oleksin siis olnud, kui sõbrad oleks külla jõudnud ja ma konkreetselt oleksin maganud või peaga nokkinud kuskil nurgas. Lisaks peavalu, mis mind järjepanu kiusab ja siis Joosepi koer, kes läheb külaliste peale pöördesse ja hakkab trallima ja kukutab 5483298 lahtist karva oma seljast maha, sellele samale puhtale põrandale, mis just mõned tunnid tagasi sai särama löödud. Minu pedantlik pool ei saanud lasta sel juhtuda. Ja ka see pole veel kõik, sest nagu ma alguses mainisin, siis ma tõesti nautisin seda üksi olemist, eriti vaikust. Ma vahel tahangi time on my own, et akusid laadida ja omi mõtteid rahus mõelda. Joosep ise läks muidu neljaks päevaks Elvasse ja algselt pidin ma temaga kaasa minema, aga me ei saanud Pythonile hoidu ja seega pidin mina jääma koeravalvesse.
 
Aga tänane päev on alanud lihtsalt "ii-me-li-se-lt. Õhtul panin mõnusa puhta voodipesu ja jätsin magamistoas öösel akna kergelt lahti, et värske jahutav õhk tuppa pääseks ja tuleks magusam uni. Kusjuures tõepoolest mõjus, aga varahommikul, enne kuut, ärkasin ma haisu peale üles. Ma lootsin,et ma tunnen valesti ja et äkki on õrnlootus, et see on koera peeruhais, aga eii. See oli märksa kirbema lõhnaga ja varasemast ajast kuidagi ebameeldivalt tuttav lõhn. Inimesele kombekohaselt tahad ju viimase hetkeni loota ja uskuda parimat ja nii ka mina. Ma sisemiselt teadsin, et tegelikult kuskil korteris on konkreetne pask maas, aga enne kui ma hakkasin reaalselt juhtumit lahendama, käisin ma oma peas võimalikke variante läbi, miks ei peaks see sitahais pärinema meie korterist, sest...aken. Just, aken! Aken on ju lahti ja äkki keegi sittus öösel akna alla lillepeenrasse, see oleks ju märksa rõõmsam ja positiivsem. Ja kui nüüd füüsikast lähtuda, siis soe tõuseb ju üles ja nii see soe sitahais saigi minu lahtisest magamistoaaknast sisse. Jeah right, you wish. Ma tänan Jumalat, et Linda eile meile külla sõitis, sest nüüd oli mul käepärast nägija võtta (ma räägin, ma olen maailma parim võõrustaja), kes saaks mulle sita asukoha teatavaks teha. Jällegi üks positiivne asi selle juures, sest pimedast peast mööda korterit sitta otsida... No been there, done that, not fun. Linda on muidugi maailma raskeima unega. Ma kujutan ette, et kui ta kunagi kolib omaette elama ja öösel peaks tema elamisse murdvargad sisse murdma, siis nad võivad südamerahus kogu elamise tühjaks vedada ja Linda  ka koos voodiga kaasa võtta, sest tüüp konkreetselt ei ärka üles. Noja, mis te arvate, et kui ma siis vaikselt ja viisakalt püüdsin teda nügides üles äratada, ise samal ajal sosistades, et "ou Linda, ärka üles, meil on sitt korteris", et ärkas kohe reipalt üles, mis? Ma ei tea mitu kümmendkorda ma pidin teda üles turgutama, vahepeal tunduski, et ta ongi juba selle haisu kätte ära koolenud. Lõpuks sain ta siiski üles ja hakkasime siis korterit inspekteerima. Õnneks oli magamistuba puhas, aga kui Linda magamistoast väljus ja sealt vaade esikusse avanes, lausus ta uniselt vaid järgmised sõnad: "Mida kuradit!"
Just nimelt, mida kuradit. Python oli konkreetselt terve esikuvaiba täis sittunud. Ja just nimelt Python, sest ainult Python situb nii, et situb ja liigub samal ajal edasi. Mingisugune sittujate kükktants vm. Kell oli 5:46 ja meile avanes selline vaatepilt.


Ole tänatud selle imeilusa päeva alguse eest! Ma lihtsalt ei saa aru, mis toimub, see on juba viies kord selles korteris, kui Python meile tuppa situb. Tartus polnud mitte ainsamatki probleemi, tüüp on sellise hea vastupidamise ja kannatamisega, et püha ristivägi. Ja kui oli kangem häda, siis jooksis meie ja välisukse vahet ja ähkis meile näkku. No tegi ühesõnaga iga oma keharakuga kõik selleks, et me lollakad aru saaksime, et tal kähku vaja õue minna, aga nüüd... Nüüd, alates sellest hetkest, kui Joosep ühel korral ei saanud tema märguandest aru ja sittus samuti esikusse, siis on see tema jaoks nagu loomulik või normaalne tegevus. Aaa yolo, pererahvas magab, ma situn vaibale. Nagu wtf, persse. Vabandust, ma olen lihtsalt veits närvis.
Eks ma korjasin suuremad julgad paberiga kokku (Linda ühines ka lõpuks minuga, kui oli end veidi kogunud ja meditatsiooni abil sisendanud endale, et tegu on lihtsalt shokolaadikreemiga :D) ja kerisin vaiba rulli ja pistsin prügikotti, sest ma kavatsen selle ema poole viia, et seda aias surveveega veits timmida, enne, kui see pesumasinasse läheb. Ega hommikul vara polegi mitte midagi paremat teha, kui rõõmsalt sitta koristada ja põrandaid pesta.

CONVERSATION

12 kommentaari:

  1. Praegu ma mulksusin mõnuga naerda, aga kui ma olin mõned minutid rahulolevalt naernud, meenus mulle kaks seika. Esiteks oli mul kunagi kass, kes ajaviiteks kuses kuhu juhtus, no näiteks siis kui ta mulle voodisse ronis ja ma ta sealt maha tõstsin, siis ta läks ja kuses mu uksetaguse täis ja teiseks tuli mulle kunagi üks noormees ESIMEST korda külla ja ma olin mingit raju romantikat tootnud ja õhtusöögi teinud ja just siis kui me lauda istusime, avastas mu tore kass, et tal on kõht lahti ja selle probleemiga võiks tegeleda köögi laua all mitte oma liivakastis. Nii palju siis romantikast. Igatahes, kui see kõik mulle meenus, siis ma ei tahtnudki nii väga enam naerda mulksuda, hoopis teatav kaastunne tärkas :D

    VastaKustuta
  2. Jessas, ma kujutan seda romantikapaketti, väikese lisaga, väga hästi ette :D
    Aga no üldiselt on naer terviseks ja nüüdseks oleme me kolm korda saanud sitta koristada. Tõotab tulla igati tegus päev! :D

    VastaKustuta
  3. Oh jaa, minu taksilaaadne isane kääbustaks Milo on jälle jõhker märgistaja. Kui me peaks kogemata ta koju jätma, puuri sulgemata, siis leiame sirtse siit sealt ja ka sealt. Ma olen ni vihane ta peale olnud, aga kaua sa ikka vihkad looma, kes oma territooriumi kaitseb, eriti veel kui majast väljaspool põhjas emane lambakoer haugub ja lõunas naabrikoerad jauramas käivad.

    VastaKustuta
  4. Issake :D mida kunstilist sitarada :D

    VastaKustuta
  5. Ega ei aita tõesti :D :D aga noh, kes koristab koera sitta , kes jällegi kassi okset hahahha.

    VastaKustuta
  6. On saadud koristada nii koera kui kassi sitta ja okset. Pole mingit probleemi.

    VastaKustuta
  7. Sa oled vist juba professionaal sita ja okse koristamises... Ma teen Sulle siis väikese ettepaneku liikuda edasi level 2 ehk edasijõudnutele- proovi kinni silmi kõike seda teha :D

    VastaKustuta
  8. Challenge accepted! Kui väljas koera väljaheidet ei leia, siis on nii mõnigi kord nina kasutatud :D

    VastaKustuta
  9. Okei, jään videomaterjali ootama :P

    VastaKustuta
  10. Koer tegi lihtsalt kunsti noh :D Ja mina vingun selle üle, kui mu Kallima oma koer korra kuus tuppa laseb...luban, et enam ei vingu.

    VastaKustuta
  11. Hah, kui siin juba positiivsete asjade märkamiseks läks, siis ehk ei peaks ma ka vinguma, vaid hoopis rõõmustama koera imetabase kunstiande üle :D

    VastaKustuta

Back
to top