Blogida või mitte blogida, selles on küsimus

Ma ei oska ette ennustada, et millist vastureaktsiooni hakkab see postitus saama, kui üldse, aga mind on täna kimbutanud selline mõte, mis oleks kui teeks õige blogimisega lõpparve. Finito, kõik, lõpetan ära, panen poe kinni. Ma isegi ei tea põhjust. Lihtsalt vahepeal on varasemalt ka olnud selliseid uitmõtteid, et mida ja kellele ma ikka siin kirjutan. Aeg-ajalt satun isegi mõne oma varasema postituse otsa, eriti kui pealkiri on selline intrigeerivam ja siis loen diagonaalis läbi ja mõtlen endamisi, et pühamüristus, mina kirjutasin selle või? Keda üldse huvitab see, et ma öösel kell kolm läksin endale juustusaia vorpima ja jäin kööki magama. Keda huvitab, et ma tahan elutuppa diivanit ja rotangtooli, paljud tahavad ju. Keda huvitab, et ma järjekordselt ära eksisin või suhkru asemel soola tee sisse panin. Mis teid üldse huvitab, ah?

Aga eks iga inimene soovib tunda, et on vajalik, kasulik, tore, ilus ja tubli ja nii ma siis hakkangi endaga vaidlema ja argumenteerima ehk neid lolle mõtteid peast välja ajama. Tavaliselt mõneks ajaks aitab see, kui sisendan endale, et loomulikult huvitab inimesi, mismoodi Sa pimedana mööda ilma ringi seikled, peaaegu nägupidi kruusahunnikus lõpetad, mismoodi Sa palehigis otsid koduteed, mis Sind närvi ajas, mis rõõmustas ja sada muud asja veel. Ja ma teadvustan endale, et ega inimesed ei käi siin blogis ainult minu imelist kirja- ja sõnaoskust kaemas, vaid ikka see va mu pimedus on see, mis inimesi paelub ja pinget pakub, eksju.Ning just see ongi see, mis paneb mind küsima, kas ainult minu pimedus ongi see minu nišš ja kas see on OK, kui selle rasvalt siin blogin? Ma oleksin nagu mingit teatud sorti eksootiline imeloom, kes on siia keskkonda visatud ja oh kae imet, ellu jäänud.

Vahest mind lausa ärritab see suhtumine, et inimesed ei julge mulle otse oma arvamust välja öelda, kuna kardavad, et teevad mulle haiget või riivavad kuidagi minu hinge. Mõni võib-olla isegi mõtleb, et vaeseke on juba niigi palju elus pidanud läbi tegema, las elab rahulikult omas mullis. Aga teate mis? Ma tahan ja vajan, et oleksite minuga ausad ja otsekohesed. See on maru vahva, kui kiidate ja annate positiivset tagasisidet, kuid inimene vajab arenguks konstruktiivset kriitikat ehk Kui miski ei meeldi, siis tahan, et ütleksite ka selle julgelt välja. Ma ei taha, et minusse suhtutakse haletsusega, hoitakse vati sees ja puhutakse peale, kui keegi mulle halvasti ütleb. Ma tahan ise sõdida oma sõdimised ja seista enda eest. Tahan, et kui inimesed minuga suhtlevad, vaidlevad või soovivad mulle lausa sitasti öelda, siis julgevadki selle otse välja öelda ja unustaksid hetkeks selle pisikese teguri ära, et üks meist ei näe. Ma olen samaväärne vastane ja kaaslane nagu iga teine inimene siin planeedil, või väidate vastupidist?
Mnjah, see eelnev jutt võis nüüd kõlada nii, et ma hullult mangun, et keegi ütleks mulle halvasti, kuid kindlasti ei olnud see mu eesmärk. Ma lihtsalt soovin, et mind võetaks võrdväärsena ja et mu pimedusse suhtutakse lihtsalt kui väikesesse kaasusesse. No big deal, eksju.

On täitsa võimalik, et mind on tabanud seesama krooniline ja tuntud blogijate haigus, ainult et ma ei oska öelda, et mis on selle sündroomi nimi. Äkki millemoosesepärastteidhuvitabmidamateen. Ühesõnaga nii ma siin olen nagu kellapendel. Ühelt poolt on kiusatus blogida, lobiseda ja jagada kõiksugu mõtteid, tegemisi, sest mulle meeldib. Ja kuidagi tore on, kui tead, et Sul on selline väike fanclub, nagu minu virtuaalsed lugejad, võiks isegi öelda sõbrad,, kellega omi rõõme, mõtteid ja muresid jagada. Aga teisalt tunnen ma end natuke rusutult, kuna kardan, et vean teid alt, kui ei saa anda endast maksimumi. Ma ei saa alati oma postitusi asjakohaste ja ilusate piltidega täiustada, mis olgem ausad, on nägijatele ülioluline. Lisaks ma olen ülikriitiline enda kirjutamisoskuse suhtes ja vahepeal mõtlen, et kas see üldse pakub inimestele ka midagi või? On huvitav? Aga nüüd ma läksin oma eelneva ja praeguse mõtetega natuke vastuollu. Kõik see võrdväärsus ja muu kräpp.  Samas nagu vist on ka, sest kui ma vaatan oma lehe vaatamisi, siis päris arvestav hulk inimesi käib siit päeva, nädala ja kuu jooksul läbi. Hah, ise küsin ja ise vastan.

Ma pean nüüd otsad kokku tõmbama, sest Joosep tuli ja viskas end minu kõrvale voodisse pikali ja vähe sellest, et koerad niigi hargnevad, nüüd võttis terve tuusti Pythoni seljast ja üritab mulle kõigest väest karvu ninna toppida, et ma aevastama hakkaksin. Vot niimoodi nõutakse meie peres tähelepanu :D

CONVERSATION

51 kommentaari:

  1. Sa mine nüüd magama tõesti ja unusta et üldse midagi nii rumalat mõtlesid ja kirjutasid. Ma vahel ei jõua sinu postitusi lugeda aga üks hetk võtan kätte ja loen kõik tagant järgi ka. Ja ei, üldse mitte ainult sinu pimedus ei ole minu jaoks teema vaid ka sinu põnevad hetked Joosepiga, teie pöörases lollitamised ja muu elu ja olu... Nii et puhka aga et homme ikka edasi paugutada ;)

    VastaKustuta
  2. Kindlasti ära lõpeta blogimist, minu meelest võiksid isegi tihedamini blogida, kasvõi sellest mis päeva jooksul tegid. Nii põnev on just lugeda, kuidas sa toimetad ringi või mis naljakaid vahejuhtumid ette on tulnud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kohe kirjutan kähku lühikese ülevaate oma produktiivsusest, sest ma ei mäleta millal viimati nii usin olin :)
      Mul ongi nagu see dilemma, et kas kirjutada igasugustest argistest tegemistest ja äpardustest või mitte, mis minuga juhtub, sest vahepeal tekib tunne, et äkki muutub see ühel hetkel maru tüütuks :P

      Kustuta
  3. Vastused
    1. Hah, lühikese ja konkreetse jutuga naine :D

      Kustuta
  4. Mina tulin juba päris tükk aega tagasi siia blogisse, sest sellest oli peale blogiauhindade jagamist nii palju juttu. Ja seda reklaamiti kui pimdeda kirjutatud. Jäin seda lugema aga hoopis teisel põhjusel. Sinu huumor ja see energia, mida Sa kirjutades edasi annad (ja ka selline nn mitte nii helge postitus on tegelikult ju nii energiat täis) on hämmastav. Ja niisama lugedes pole esikohal see pimedus, seega ei see pole see ainus asi, mis lugema paneb. Eks paljdel blogijatel tekib neid mõtteid, et miks ja milleks ja kauaks. Aga siis võtagi päev korraga, täna on isu kirjutada, siis kirjutadm homme pole - see on ok. Sa oled lugejatele hinge pugenud ja see naljalt ei muutu :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sinu kommentaar on minu arvates absoluutselt parim kompliment Kaile, ühe olulise nüansi tõttu.
      Nimelt on Kai väga põnev paljudele inimestele seniks kuni nad on saanud pimedate elust üsna hea ülevaate. Kuidas midagi teha, millised on abivahendid, millised on võimalused, kuidas üleüldiselt hakkama saadakse jne jne.
      Samas selle ärarääkimine on nagu standardprotseduur: kasutan neid ja neid asju, mul on need ja need võimalused, õde aitab rõivavalikul, mees tassib hagu tuppa jne...
      Samas Kai isiksus, mõtteviis, huumorisoon ja muu selline on see, mis võiks inimesi pikaajaliselt köita ja neid kõnetada. See, kuidas Kai arusaamad on paindlikud ja kuidas ta erapooletult suudab asjaolusid hinnata.
      Ja see kõik on olenemata pimedusest.

      Kustuta
    2. Aitäh Triin, see oli armsalt öeldud ja muidugi Joosepi vastus Sulle oli ka täpselt naelapea pihta, umbes nii ma mõtlengi, et n-ö standard asjad minu pimeduse kohta on teada ja nüüd ongi küsimus, kas minu ülejäänud tegemised ja toimetamised pakuvad lugejatele piisavalt pinget, et blogi edasi pidada.

      Kustuta
    3. Loomulikult, Kai pakuvad huvi ülejäänud asjad ka. Tegelikult mina ei mõtle Su tekste lugedes iga kord, et Sa oled pime. Sest Sa oled ka palju enamat, see on ainult 1 osa sinust, mitte terve Sina ning mulle meeldib see huumor ja see säde, jutt Sul ju jookseb ja see ongi peamine.

      Kustuta
    4. Kai, väga pakuvad su tegemised huvi! See on muidugi ka põnev, mis sekeldustesse sa pimeduse tõttu juhtud ja kuidas sa neist ise räägid, aga see ongi osa su elust ju. Mul on alati parimad asjad kõiges viimaseks jätta. Parim osa toidust taldrikule viimasena söömiseks. Parimaid blogisid õhtul viimasena lugeda, kui blogiringil olen...sinu oma on a-la-ti viimane! Tõesti on alati huvitav ja olgem ausad, sa ei kirjuta alati ja ainult oma eiteamis erilistest programmidest jne ;) Ka see jutt on põnev ja silmaringi avardav, aga ainult seda küll ka ei viitsiks lugeda. Ikka kõike. Mõnusalt tasakaalus on sul blogi :)

      Kustuta
    5. Aitäh, kõik need positiivsed sõnad annavad palju motti juurde! :)

      Kustuta
  5. Mulle meeldib täiega su kirjutamisstiil ka, sellepärast ära üldse muretse. :) Aga jah, väga kahju oleks, kui otsustad ikka lõpetada, ma ootan alati uusi postitusi nii väga. :(

    VastaKustuta
  6. Loll jutt suhu tagasi Kai! Ausalt kohe! Sinu blogi on põnev mitte sinu pimeduse pärast kuigi on huvitav ka see peaks olema sinust, aga just see kuidas sa oskad kirjutada. Jäta need mõtted maha eks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ai telefoniga trükkimine on paha asi haha. Mu point oli see et mina loen Sinu blogi Sinu kui inimese pärast, ma ka ei näe pea tuhkagi ilma prillideta seega ma pmst tean kuidas on pime olla haha aga lihtsalt ükskoik millest sa kirjutad, mulle meeldib seda lugeda ja oleks tõesti kurb kui otsustad mitte enam blogida. On nii palju neid blogisid kus jutt ei jookse hästi ja on selline kuiv värk. Sinu oma seda ei ole.

      Kustuta
    2. Jessas küll, koputate siin vaikselt mu südametunnistusele ja mida rohkem ma praegu neid innustavaid kommentaare loen, seda piinlikum hakkab, et üldse selliseid mõtteid mõlgutan :)

      Kustuta
  7. Kai, kas sa sellepärast arvad, et kedagi ei huvita, sest me jätame nii vähe kommentaare? ma katsun end siis selles osas parandada, sest loen igat sinu postitust, kuid ei ole eriline sõnasepp :) Ja mis jutt see on, et sinu blogi loetakse ainult selle pärast, et sa pime oled? Me loeme ikka sinu enda pärast, pimedus on lihtsalt üks osa sinu maailmast. Aga sinu maailm on ikka palju enamat kui lihtsalt pime olemine. Sinu mõtted, tunded, sinu koerad, suhe Joosepiga ja elu-olu on see, mis meid siia ikka ja jälle tagasi toob :) Ma loodan, et täna ärgates on sul parem olemine ja need "kassid" mõtted on nurka visatud! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, häbi teil olgu, et nii vähe viitsite kommenteerida :D
      Aga, kui tõsisemalt rääkida, siis eks kommentaarid on blogijale olulised küll, kuna see annab nagu ülevaate, et millised teemad rohkem peale lähevad. Muidu tekib selline tunne, et kirjutad ja kirjutad, näed, et metsikult palju lugejaid vaatab ja loeb, aga keegi midagi eriti kaasa ei räägi ja siis nuputad omaette, et huvitav-huvitav, kas peaks edaspidi vältima sarnaseid teemakäsitlusi või pigem jätkata. Samas ega lugejaid ei saa sundida kommenteerima, sest kui postitus lugejat ei kõneta või ei pane mõtteid liikuma, mida tahaks teistegagi jagada, siis pole mõtet hakata vägistama. Aga nagu Joosep eespool Triinule vastas, siis mul on tõesti tekkinud väike arusaamatus, kas mina isiksusena olen samuti huvitav, kui minu pimedus kõrvale jätta :D
      Jeesus Maria, küll sai pikk ja segane vastus, aga nohjah, küll aru saate ;)

      Kustuta
  8. Näu!
    Teistsugune elu on alati huvitav! Ma osasid bloge ei loe just seepärast, et "Nah, ma ju juba tean seda kõike!"

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna ma natuke jälgin ja mismõttes, minu kommentaar on vastamata - siis vaatsin, kuidas seda veel lugeda saaks.
      Päris rõvedalt =)
      Pidasin teissuguse elu all silmas siiralt teistsugust elu. Nt mul on huvitav lugeda Malluka elust ja kogemustest, notsu (https://notsumaja.wordpress.com/) intellektuaalsetest otsingutest, tantsutrennidest, unenägudest, krsi6 (https://krsi6.wordpress.com/) põikamistest siia-sinna, lastest ja nähtud filmidest.
      Mida ma EI viitsi lugeda, on rumalad lood, mis mulle igiammu tuttava süžeega, moraalidega, mis 12-aastasena seebikast nähtud. Kui inimene uusi mõtteid mu pähe ei lisa, on igav.

      Kustuta
    2. Tead, ma sugugi ei jätnud Sinu kommile sihilikult vastamata, kuna oleks minu jaoks kuidagi rõvedalt või vastikult kõlanud, vaid ma pigem jäin mõtlema, et mida ja kuidas vastata ning otsustasin Su viimaseks jätta... Aga mnjah, siis tiksus kell halastamatult sinna maale, et pidin bussile jooksma.

      Mul ongi vahepeal selline nõutus kallal, et kas mul on üldse veel midagi pakkuda, sest ma ei taha, et mu jutt muutuks suvaliseks läbuks, mida ma ohjeldamatult muudkui peale toodan :D
      Kuid lugedes praegu kõiki neid julgustavaid ja positiivsusest pakatavaid komme, siis tõsiselt palju inspiratsiooni annab. Võib-olla oligi mulle tarvis ühte motivatsiooniboosti...
      Aitäh kõige selle eest! :)

      Kustuta
  9. Mina ka loen juba ammu-ammu, aga kunagi ei kommenteeri. Peale seda kui minu sünnilinna elama kolisid, loen veelgi rohkema huviga! Blogi muidugi edasi!
    Loen 3-4 erinevat blogi. Need on tänapäeval nagu juturaamatute eest, päris raamatut pole aega lihtsalt kätte võtta, aga blogi loed siuhti läbi ja saangi sealt energialaksu, et edasi minna. Tubli oled, jätka samamoodi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, kui põnev! :)
      Sinu kommentaar tekitas minus praegu ahvisündroomi. No tead seda küll, et ahvi teavad kõik, aga ahv teisi ei tea :D

      Kustuta
  10. Kai, kallis!
    Igal ühel on meist aeg- ajalt selline päev. Ehk aitab see, et võta lihtsalt vabamalt. Sa ei PEA kirjutama, kirjuta siis kui tahad. Ja nii on poole kergem, usu mind ;)
    Aga väga kurb oleks, kui Sa seda enam ei teeks.
    Sa oled tõeline päiksekiir siin maailmas.

    Ma arvan, et ma pole ainus, kes Sinu blogi lugedes tunneb vahel piinlikkust- kui palju ma iga päev vingun ja virisen ja halan- vaat, milline on Kai elu, ja ta on sellejuures nii rõõmus, helge, optimistlik. Ja see toob taas maapeale.
    SA oled suur suur eeskuju.

    Soovin Sulle jõudu! Ja tervist ja rõõmsaid hetki. Ja kirjuta ikka edasi.
    Meil on Sind vaja! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, ole nüüd, piinlikust ei peaks küll tundma oma virisemiste ja vingumiste pärast. Me kõik oleme ju kõigest inimesed ja oii, mina võin ka ikka vahel selline vingats olla, et lausa paha hakkab :D
      Nii et vinguge terviseks, kui see olemise kergemaks teeb. Mina luban :D

      Kustuta
  11. Mina olen oma hinnangul juba päris eakas inimene, mul on neli last ja kokku kümme lapselast ja ma olen üsna pidev Sinu blogi lugeja. Kusjuures loen ma üldse ainult kahte blogi, sinu oma ja Katrin Pauksoni maainimeste oma, vahest väga harva mõnda veel, millele keegi kuskil konkreetselt viitab nagu see isa blogi. Minul oleks küll väga kahju, kui sa blogimise lõpetakseid. Ega ma ei oska öelda, miks. Neid põhjuseid on üsna mitu ja nad on erinevate osakaalude ja tähtsustega ja see tähtsus ja osakaal muutub ka, sõltuvalt postitustest. Ma ei eita, et üks suur põhjus on tõesti Sinu pimedus, sest et see ähvardab millalgi tulevikus ka mind - ja kui ma varem tõrjusin seda mõtet kui õudusunenägu ja võrdsustasin seda olukorda põhimõtteliselt surmaga, siis just nimelt tänu Sinu blogile olen oma suhtumist muutnud, ei kanna end enam pimedana maha, toimetan sageli ilma prillita ja mõtlen sellest, kuidas oma elu sel juhul mõistlikult korraldada ja imetlen sind ja sinu oskust seda teha. Teine suur põhjus lugemiseks on see, kuidas Sa kirjeldad oma mõnusaid suhteid: nii Joosepiga, oma Janetiga, emaga, õega ja ka sõpradega - seda huumorit ja tähelepanelikkust erinevate olukordade märkamisel ja kirjeldamisel naudin ma ka "sajaga" nagu noored ütlevad. Kolmas põhjus, mida kohe oskan nimetada ja mis mind lugema kutsub, on Sinu ettevõtlikkus - sa reisid, käid kohtumistel, võistlustel, külas ja kus kõik veel - ja see, kuidas sa kirjeldad kõike seal juhtunut, on nii kaasakiskuv, et paneb tahestahtmata endalegi pähe soovi miskit ette võtta. Muidugi on neid põhjusi veel, miks ma Su blogi loen, aga ma loodan, et neist piisab, et sa kohe blogimist maha ei jätaks. Mina tunneksin küll puudust. Ja Su ema ma tänan nii vahva tütre eest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vau, väga vahva, kui olen suutnud Sinusse sellist ellusuhtumist süstida, et nägemise halvemisega ei tasu elu nurka visata. Super! :)
      Ja ma olen Sinu välja toodud põhjustest sügavalt liigutatud ja meelitatud ning annan emale tänusõnad ka edasi! ;)

      Kustuta
  12. Ei no kui lubatakse sitasti öelda, siis tuleb öelda ! Kai, kui sa päriselt ka blogimise ära lõpetad, siis sa oled nii nõme, et ma kohe ei tea, mis ma siis Sinuga teen ! :D See on üks mu lemmikblogidest, sest see on selline nii öelda, täie raha eest blogi, et kõiki emotsioone saab siit täie raha eest ja kui nalja saab, siis seda saab kahtlemata täie raha eest ! Ma teadsin, et su blogi on olemas enne seda, kui lugejaks hakkasin ja ma teadsin, et sa oled pime ja alguses ma ei lugenud, sest ma kartsin, et äkki see on selline "olen pime ja elu on raske ja eesti riik on paha ja savisaar on kõiges süüdi blogi"
    Mine metsa ! Kui ma esimest korda seda blogi lugesin ja naersin nii, et surm oli silme ees, siis ma mõtlesin küll, et ma olen lausidioot...ja selle kompenseerimiseks lugesin blogi algusest lõpuni läbi. Ja ma oleks siiralt kurb ja pahur ja mossis ja hädas omadega, kui sa enam ei kirjutaks. Hoopis rohkem tuleb kirjutada! Ja vloge tuleb teha ! Ja täitsa lambi asjadest võib ka kirjutada !

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, käsk on vanem kui meie. Tubli tüdruk, et käsku täitsid! Ma olen nii uhke Sinu üle :D

      Meh, ma olen endast ja blogist siis ju ikka väääga vale mulje jätnud, sest elu ongi sitt, Eesti on nõme, Savisaar on absoluutselt kõiges süüdi ja miks mina pean pime olema, viu-viu-viu. Hakkas palju kergem, tänan! :D

      Kustuta
  13. Mulle tuli meelde see Grete Kleini skandaal, kui sinu tulihingelised fännid ruttasid sind kaitsma. Grete ütles ainult sedasama, mida sina siin postituses, et igaüks võib saada sama tuntuks blogijaks nagu Grete. Ja mul oli väga piinlik näha sinu kaitsjaid, kes vaidlesid sellele vastu, et ei, sina ju ei saa Gretele blogi lugejaskonna ülesehitamises konkurentsi pakkuda, sest sa oled pime. Uh, õudne. Ma mäletan veel, et alguses olid ise ka Grete peale solvunud ja tema vastu, aga siis leppisite ära ning nüüd siin kirjutadki juba sama juttu. Loodetavasti teised inimesed jõuavad ka selle tõdemuseni lõpuks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehh, kust Sul selline mulje jäi, et ma Grete peale solvunud olin? Ma enda poolt solvumist ei mäleta, vaid pigem olin hämmingus, kui Kiku mulle hilisõhtul helistas ja andis teada, et Grete postitas oma FB seinale minust postituse ja Mallu ja kõik vaidlevad seal ja kaitsevad. Ma ei saanud esimese laksuga arugi, et mis, miks ja milleks.
      Kui Grete vabandama tuli ja järgmisel päeval kokku saime, siis selgus, et Grete polnud minu blogipostitust lugenudki, vaid luges Delfist ja kuna oli just kinno jooksmas, siis emotsiooni pealt tulistas puusalt...
      Ühesõnaga väga akward olukord oli :)

      Mis puutub lugejaskonda, siis ega mul tõepoolest nii palju lugejaid pole nagu Gretel ja Mallukal, aga no nädalas üle 10000 tuleb ära, kui ma kuskile pikemaks ajaks ära ei kao.

      Kustuta
  14. Ma ei loe su blogi üldsegi sellepärast, et sa pime oled. Kui aus olla, siis ma vahepeal lugedes unustan selle sootuks ära. Meeldib väga su humoorikas kirjastiil. Minu poolest kirjuta ükskõik millest, on see siis mõni naljakas äpardus või lihtsalt tavalised argised tegemised või mõni hea ütlemine sinu poolt.

    Ma ei ole tervet su blogi veel läbi lugenud, seega loen aeg-ajalt ka vanemaid postitusi ja minu meelest pole neil häda midagi.

    Kommenteerimise koha pealt ma olen küll üsna vilets. Teen seda pigem siis, kui tunnen, et on vajadus öelda midagi sisukamat kui 'Väga tore!' või 'Küll on kahju'. Mõnele teemale lihtsalt ei oska midagi kaasa rääkida, mis ei tähenda aga seda, et sinu postitust ei oleks huvitav lugeda, on küll.

    Igatahes, ma loodan, et sa kirjutad ikka edasi, sest väga kahju oleks sinust ja su tegemistest ilma jääda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ooo püharistivägi, need vanemad postitused on jubedus kuubis, sest seal ma alles avastan blogimaailma ja tekstide liigendamist samuti tol ajal ei teadnud kasutada, seega neid vanu postitusi on üpris piinarikas lugeda. Ma katsun aja jooksul vanemad postitused samuti ära liigendada.
      Sellest pole hullu miskit, et oled närb kommenteerija. Kommenteeri siis, kui postitus kõnetab Sind või tahad miskit juurde küsida või millelegi tähelepanu juhtida jne.
      Igal juhul aitäh Sulle! :)

      Kustuta
  15. Pean tunnistama, et minagi sattusin siia Blogiauhindade pärast. Aga tegelikult ei ole see kindlasti mitte põhjus, miks siia pidama olen jäänud. Olen paljudele blogidele niimoodi klõpsanud, lugenud paar postitust ning unustuse hõlma need blogid ongi vajunud. Siia olen nüüd pikemalt jäänud, tõsi, paljuski seetõttu, et on huvitav lugeda, kuidas üks pime inimene oma eluga hakkama saab. Aga ega kui mind kirjastiil ei paelu, siis lugeda ei viitsi. Ju siis kirjutad piisavalt huvitavalt minu jaoks :) Pean mainima, et mulle kohutavalt meeldib, et sa oled nii positiivne, oskad mõnusa huumoriga oma sekeldustesse suhtuda ja loodan, et sa seda toredat iseloomujoont kunagi ei kaota. Ja minule polegi nii väga pilte vajagi. Tore on, kui oled neid postitusse lisanud, aga mulle piisab ka tavalisest blogipostist. Veel vähem ootan, et kõik pildid, mis sa lisad, oleksid ideaalselt ilusad. Pigem ongi kuidagi mõnusam ja loomulikum, kui mõni pilt ei olegi ideaalses fookuses, väheke udune vms. Sest millegipärast tundub see rohkem sinulik. Seega ma loodan, et ikka viitsid ja tahad edasi kirjutada :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hah, see kõlab tõesti minu fotografeerimistaseme kirjeldusena :D
      No mul pole plaaniski oma huumorisoolikat ära kaotada. Ma päriselt teen veel mustemat ja sarkastilisemat nalja oma silmade ja mitte nägemise kohta, aga blogis katsun veits rahulikumalt võtta. Muidu ehmatate end toolilt maha :D

      Kustuta
  16. Püha issa ristivägi mida ma praegu lugesin:O Eiiii ära lõpeta blogimist, sinu jutud ja mõtted ja seiklused on niii kaasahaaravad ja huvutavad. Muide üldse mitte seetõttu, et sa pime oled... või no ahh tegelikult ju mõni su äraeksimise jutt ja selle kirjeldus on ikka niii siganaljakas, ükskinägija seda juba kirja panna ei saa. Aga igatahes, mida ma praegu öelda tahan on see, et kui sa oleks ka nägijast paadund prostituut ja räme mõrd siis ma ilmselt ikkagi loeks su vapustavaid sõnaseadeid :) Niiet loll jutt suhu tagasi :-*

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haha, Sa ise oled ka päris hea sõnaseadja, aga tänud! ;)
      Eks ma siis tea nüüd, et kui ma kunagi peaks nägijaks saama ja oma nišši kaotama, siis võin prostiks või mõrraks hakata ja blogi edasi pidada, sest minus on potensiaali :D

      Kustuta
  17. Pipart sulle keele peale, Kai!
    Jah, tõsi, Sinu pimedus on esmapilgul intrigeeriv - pime ja blogija?! Aga kui Sinu postitused ei oleks niivõrd sisukad ja huvitavad, siis ju ei peatuks inimesed siin pikemalt. Mulle isiklikult väga meeldib Sinu sõbralikkus, huumor, julgus oma arvamust avaldada... ja üleüldse oled hästi tore ja kuidagi minu masti inimene! :D Kui Sinuga kohtusin, siis (nagu sa võib-olla märkasid), suutsin sinu pimeduse mitmel korral sootuks ära unustada :D Sest loed ju Sina ise, mitte pimedus!
    Oeh, ma tegelikult juba eile lugesin seda postitust ja tahtsin kohe kommenteerida, kuid ei saanud ja nüüd see esialgne mõttelõng katkes.
    Lihtsalt PALUN ära lõpeta blogimist, sest see on esimene (ja tihti ainus) blogi, mida ma üldse loen ja lugeda jõuan viimasel ajal :D
    Samas ei ole vaja ka üle pingutada! Kui tõesti mõni päev ei ole blogimise tuju, no siis ei ole... mis siis ikks. Ja sel päeval sa EI PEAGI ju tingimata blogima.
    Loodetavasti blogid Sa ikka sellepärast, et see sulle meeldib ja sulle ka isiklikult midagi pakub, mitte ainult teiste pärast ;) Igal juhul kirjutamine sobib Sulle ja kui minu arvamus midagi loeb, siis MUIDUGI kirjuta edasi - ükskõik mis teemadel! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tsiises Reti, ise oled minuga päris elus kohtunud ja peaksid nagu teadma, et ma EI märka mitte halligi, ma olen pime, eksole. Ma ei saa aru, palju ma pean seda Sulle korrutama. P.I.M.E.
      Ei.Näe.Ei.Kuule.Ei.Märka. :D

      Kustuta
    2. Vale! Sa märkad ja kuuled palju rohkem kui mina... :D ju sul on siis kuskil mingi salajane "kolmas silm" või mingi mini raadiosaatja kõrvas, kuhu igasugu olulist infot ümbritseva kohta salaja ette öeldakse (haha, vaat kus tuli nüüd vandenõuteoreetik välja) :D

      Kustuta
  18. Ma ei ole väga pikk Sinu blogide jälgija, hakkasin seda tegema pärast blogiauhindade jagamist. Tahan öelda, et Sinu blogi on intelligente. Tahan seda lugeda nüüd ja ka edaspidi. Aitäh Sulle!

    VastaKustuta
  19. Ma mäletan, et esimest korda sain sinust aimu läbi mingi kommentaari Marimelli blogis. Aga blogini klikkimiseni ma ei jõudnud, sest ma küll sain sealt aru, et oled pime, aga ma arvasin, et sa oled nii umbes 40. Lugema hakkasin alles siis, kui sain teada, et sa oled minuvanune. Ehk see, et pime oled mind ei köitnud, vaid loen, sest endavanustega on hea samastuda.

    VastaKustuta
  20. Kai, ma ei hakka sulle seda kirjutama, et sa peaksid edasi blogima. Ma arvan, et sa tead seda ise ka! :)

    Aga ma tahan kirjutada sulle seda, et mul läks mitu päeva aega enne kui ma aru sain, et sa pime oled. Mõnda aega tagasi avastasin netihämarustest su blogi. Pealkiri (pimeduses kobamas) kõlas nagu võiksid sa pime olla ja hakkasin huviga vaatama, et kas tõesti nii? Tundus uskumatu. Lugesin mitu postitust läbi ja jõudsin otsusele, et sa ikka ei saa pime olla. Lugesin su saame tuttavaks lehte, seal oli kirjas, et oled mõnes asjas vähem ettenägelik kui teised (loe: pime). Jälle olin segaduses ja lugesin veel su blogi. Aga ei midagi. Mõni postitus küll andis aluse arvata, et ehk sa siiski oled, aga kohe järgnes mitu lugu mille põhjal jäin ikkagi oma arvamusele kindlaks, et ei saa olla. Kui, siis võib-olla ühest silmast ja ainult natukene :) Aga su blogi jäin igatahes lugema, lugesin läbisegi ka vanu jutte ja lõpuks leidsin üles kaks lugu sellest kuidas sa nägemise ühest ja teisest silmast kaotasid. Siis jäin uskuma :) No ja nüüd ma ei saa aru kuidas ma sain üldse teisiti arvata :) Sul on ju Janet! Ma ei tea mida ma arvasin, et sa nägijana juhtkoeraga teed.

    Ja fotod pole üldse olulised. On teisigi blogijaid, kes kunagi pilte üles ei riputa ja see on minu meelest täiesti okei.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kui keegi ei vihja, siis inimesed ei oskakski esmapilgul märgatagi, et ma pime olen, või kui ütlen, et olen pime, siis automaatselt arvatakse, et aga kindlasti mitte täiesti pime, sest ma vaatan tihtipeale inimestele otse silma sisse (seda muidugi kobamisi).
      Juhtkoera kohta on minult tuldud tänaval uurima, et kas ja kuidas ma seda juhtkoera treenin ja kui vastan, et ma ei treeni, vaid kasutan, siis ollakse hämmingus ja öeldakse, et ma ei näe tavapärase pimeda moodi välja :D Iseenesest on vahva taolisi komplimente saada, sest mulle on tohutult oluline minu välimus ja ma ei soovi olla stereotüüpne pime. Tahan oma ellusuhtumisega näidata, et nägemise kaotus ei muuda inimest automaatselt soolakotiks, keda tuleb tõsta ja liigutada sinna ja tänna ning kes vahepeal kukub lambist ümber.

      Vahva oli lugeda Sinu uskumatusest, mida minu blogipostitused Sinus tekitasid. See lõik lausest "natuke pime", see oli päris hea naerukajaka koht :P

      Kustuta
    2. Vot.. just. Minu arust ka ei näe sa tavapärase pimeda moodi välja. Sa oled kuidagi.. nohh kuidas nüüd öelda... liiga ilus ja liiga naiselik ja üldse mitte kohmakas:)

      Kustuta
    3. Seda veel ka, et ma alguses seostasin su blogi pealkirja lihtsalt sellega, et sa ise pead ennast natuke kohmakaks. No näiteks teed spegettidele kastme pohlamoosist, ja siis sa kirjutadki blogis oma äpradusest :) Ja mulle meeldivad inimesed, kes enda üle naerda oskavad.

      Aga sa ei näe jah pimeda moodi välja, ei piltidel ega videotes. Blogi tekstis kah mitte.

      Kustuta
    4. Ehh, aga huvitav milline see pimeda kirjutamisstiil siis olla võiks, kust loeks kohe igast postitusest ja igast kolmandast sõnast välja, et tegu on vist pimeda inimesega... :D

      PS. Praegu ma end väga ilusana ei tunne, sest mu lõua on vallutanud mingisugune pisvinnide koloonia, kõik on nõnda ilus, punane ja paistes :D
      Aga ma sain tegelikult aru küll, mida mõtlesite ja tunnen end veits kõrvust tõstetuna. Pimedal on ikka aeg-ajalt tore kuulda nägijate käest komplimente, sest ise ei saa end ju peeglist üle tsekata ja veenduda, et oled veel endiselt kaubandusliku välimusega.

      Kustuta
  21. Ma just vaatasin selle Minu Inimesed saate ära, mis Sinust tehti ja Sa hakkasid mulle veel rohkem meeldima :) Seega ei mingit blogimise lõpetamist! Ja lisaks avastasin, et Sul on nii meeldiv hääl - Sa võiksid rohkem videosid teha!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohoo, vahva! :)
      Ma ise tahaks ka rohkem videosid teha, aga Joosep ei viitsi eriti jännata nende videode üles laadimistega, aga ma pole veel lootust kaotanud ja loodan, et kui ükskord saan endale päris oma videokaamera soetatud, siis õpin mehaaniliselt olulisemad funktsioonid pähe ja saan iseseisvalt filmida jne. :D

      Kustuta

Back
to top