Jõuludest ja kingitustest

Meie otsustasime tänavu Joosepiga üksteisele kingitusi mitte teha. Lihtsalt väljaminekuid on hetkel tohutult palju ja pole mõtet hakata tegema kingitust kingituse pärast. No et, kui cashi pole piisavalt, et soetada ilus ehe, mõnus spaapakett või mõni soovitud kingitus, et siis ostame a la kullatud prostast vidina, lähme kuskile odavasse ja räämas hostelisse külmetama või haarame peotäis testreid, mida kingikotti visata. Kui ma noorena olin sellist väiksemat sorti hilpharakas, kes kogus kõike, mis säras ja sätendas, siis enam mitte. Ma ei taha pudinat ja padinat või mingeid mõttetuid tarbeesemeid, millega mul pole mitte midagi peale hakata. Öeldakse küll, et kingitud hobuse suhu pole ilus vaadata, aga no tõesti, mida ma peaksin tegema mingi sellise asjaga, mis minu elamisse ei sobitu. Ma olen selles osas äärmiselt spetsiifilise maitsega. Kui inimene mind piisavalt hästi ei tunne ja ei tea mu soove ja maitseeelistusi, siis pole mõtet hakata mängima äraarvamismängu või loota heale õnnele, et ehk läheb täkkesse. Ei lähe, uskuge mind. Sellistel puhkudel on lihtsalt kõige targem minult otse küsida, et mida ma sooviksin ja kui seda konkreetset asja pole poes saadaval, siis palun-palun ärge hakake leiutama ja asendama seda millegi teise, kolmanda või neljandaga. Ma tahan ikka ise valida ja eriti veel, kui see puudutab kodu kujundamist. Ma tõesti ei soovi enam sajandat korda saada suvalist värvi tassi ja siis piinlikult peita see kuskile kapi kõige kaugemasse nurka, sest see ei sobitu absull meie kodu interjööriga. Mul on kindlad tassid, taldrikud, rätikud, vaasid, laudlinad, voodipesud jne. Ma olen lihtsalt hakanud soovima ja väärtustama asju, mis sobiksid pikemas perspektiivis terviklikuna meie korterisse.

No näiteks, kui meie magamistuba on helebeežides toonides, siis ma ei soovi neoonrohelist, oranži, punast või mis iganes teist värvi päevatekki. Mind ärritab, kui minu ümber on liiga palju sobimatuid värve kokku kuhjatud. Ma mõistan, kui see on taotluslik, siis see on stiilne ja isegi väga maitsekas. Aga mitte random saadud asjade puhul, siis see on lihtsalt totaalne kaos ja maitselagedus kuubis ja on minu jaoks vaimselt väsitav.

Ühesõnaga otsustasime, et paneme selle raha hoiusele, mis jääb kingituste arvelt üle ja kogume vaikselt elutoa uueks sisustuseks. Esimesena ootab välja vahetamist söögilaud, siis kapp, diivan ja üks suur korralik vaip kuluks marjaks ära. Tasa ja targu. Me oleme sellised inimesed, kes järelmakse ei armasta võtta. Täna just arutasime uue diivani ostu. Mina mõtlesin, et pool diivani rahast koguks sissemaksuks kokku ja teise osa maksaksime järelmaksuna. Lihtsalt see raha, mida ma igakuiselt kannan hoiusele, läheks järelmaksuks, aga Joosepile see mõte kohe üldse ei istunud.Nii otsustasimegi, et eks kogume siis nurgadiivani ostuks täissumma kokku ja alles siis ostame täishinnaga selle välja. Uh, nii väga juba ootan seda aega! :)

Seega see aasta panustame pigem pühade ajal kvaliteetaega ehk teineteisele. Aeg kaob vahepeal täiesti märkamatult käest ja ma ootan põnevusega pühi, et saaksime rohkem aega koos veeta.
Ma kujutan ette, kui vahva saab olema metsast kuuse toomine. Mismoodi me müttame paksus põlvini ulatuvas lumes, otsides seda õiget kuusepuud. Mismoodi me viskame end sillerdavale lumevaibale selili ja teeme maailma ilusamaid lumeingleid. Või no vähemasti mina plaanin küll teha. Joosep las saeb seni puud maha kuni mina elu eest püherdan lumes. Pärast ehime puu ja kaunistame kodu ning 24. detsembri õhtul lähme kirikusse, loodetavasti käime ka kalmistult läbi ja süütame lahkunud lähedastele küünlad, koju jõudes naudime mõnusat jõulurooga, mugime kilode kaupa mandariine, joome glöggi ja vaatame kaisus olles filme.
Aga rääkige, mida ja kuidas teie olete oma tänavusi pühi plaaninud veeta ja mida Jõuluvanalt soovite ja kas enamus kingikoti sisust on juba valmis varutud?


CONVERSATION

10 kommentaari:

  1. Ma olen sama meelt, et kui midagi mõistlikku ei jaksa kinkida, siis mingit mõttetut träna lihtsalt kinkimise pärast pole ka vaja kinkida, mis rakendust ei leia. Aga see selleks. Mind hoopis huvitab, millise teenusepakkuja juures või üldse kuskohast sa endale domeeni tellisid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead selle domeeniga on selline lugu, et minuga kontakteerus selline ettevõte nagu Internetiturundus OÜ, kes siis ise ostsid ja tasusid minu uue domeeni eest ja aitasid seadistada. Minu üks soovidest oligi see, et kui keegi tipib aadressiribale vana blogiaadressi, et siis automaatselt fowardiks edasi uuele domeenile :)
      Ma kopeerin nende e-maili lõpus oleva teksti:

      | Internetiturundus OÜ | silmside internetis



      10 aastat internetis | Internetiturundus ja rahvusvaheline turundus

      PS. Kui oled kontaktidest huvitatud, siis anna teada ;)

      Kustuta
  2. Kai, Sul lipsas pisike kirjaviga sisse: spaapakett, mitte paget. Mõtlesin juba vahepeal, et tegemist uue pasta sordiga. :D Aga why not :D
    Igatahes, täiesti nõus Sinuga, et mõttetut träni pole vaja, mis jääb tolmu koguma. Kui nooremana oli kingituste saamine ikka tore ja vahva, ma ei ütle, et praegu ei ole, aga pigem liigutab mind kellegi käsitsi tehtud asi. Tähtis on mõte, mitte kingituste kogus või summa, mis sinna alla on pandud.
    Su kirjeldus jõulupäevast on niiiiii iluuusss :) :) Lumeinglist sooviks pilti kaa :D Olen juba sel niiöelda talvel ühe lumeingli teinud, saadaks Sulle pildi, aga khmm :D Võin kirjeldada: keha, tiivad, jalad... natukene suured (paksud) sest jalgu sai ka liigutatud. Kõige vahvam oli see, et Leo tegi pea kohale halo, ehk selle kollase ringikese :D
    M.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, lipsas jah väike näpukas sisse :D

      Isetehtud kingitused on täiesti omaette maailm, need on sentimentaalse väärtusega :)
      Mis puutub kingituste saamisesse, siis no kellele ei meeldiks saada, aga kui sisu valmistab pettumust, siis võib juhtuda, et paki saamise ja avamise tuhinast ei jää pärast riismeidki järgi. Seega kõige kindlam variant on välja uurida kingisaaja eelistus ja siis see hankida, ise meisterdada või äärmisel juhul kinkekaart kinkida.

      No ma katsun siis need lumeinglid pildile saada, aga kohe ma neid tegema ei jookse, sest tead ilm pole hetkel selleks eriti soodne. Praegu ingleid tegema minnes saaks hoopis pildile nimeks panna "põrsas poris püherdamas" :D

      Kustuta
  3. Kõige pare kingitus üksteisele ehk Sinult Joosepike ja vastupidi ei pea olema üldse mingisugune poest ostetud kink, vaid peaks suure amrastusega piisama ka ühes südamlikust kallist ja kirglikust 60 minutilisest suudlusest. Nii et leidke midagi sellist, mis teile mõlemile meeldib ning kinkige üksteisele just seda. See võib olla üks kõik mis! Ja Janetile kont ja ta tänab Sind elu lõpuni!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 60 minutiline suudlus? Ma pean kahjuks nentima, et Joosep pole eriline musitaja ja suudleja, et tahaks terveks valgusaastaks minu huulte külge kinni kleepuda. Aga sellegipoolest veedame kindlasti mõnusasti aega ja kutsadki saavad oma maiused :)

      Kustuta
  4. Sel aastal arvatavasti kingitegu ei toimu, puhtalt majanduslikel põhjustel. Ausalt öeldes ei mäletagi millal viimati nii niru seis oli. Natuke kurvaks teeb ka see, et enne jõule on mul sünnipäev ja see tähendab et ka seda tähistada nii nagu ma ehk soovin, ei saa.

    Eks tuleb sama plaan ette võtta mis Sinul ja Joosepil. Jõuluajal midagi head süüa kokata ja filme vaadata :D. Ja noh, olla õnnelik et katus üldse peakohal on :D.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks tuleb võtta, mis võtta annab ja tunda rõõmu vähemalt sellestki ja nendestki, kes olemas on. Küll ükskord see mõõn üle läheb ;)

      Kustuta
  5. Ega hea kingitus ei pea alati kallis olema. Saab kas ise teha või siis osta midagi väikest, aga toredat ja kasulikku. Mulle näiteks meeldib teha ja saada selliseid kinke, mida saab ära tarbida, nt seebid, mesi, tee, kommid. Midagi, mis lõhnab hästi või maitseb hästi ja ei jää kuhugi kapi peale tolmu koguma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaah, mulle meeldib ka isetehtud kingitusi saada. Ükskord sain kingituseks isetehtud tooršokolaadikommikesi ja maasikakrõpse ja need maitsesid imeliselt :)
      Nägijana meeldis mullegi kõiksugu armsaid ja praktilisi asju kingituseks ja niisama ära andmiseks nikerdada, aga nüüd pimedana tunnen, et mu fantaasiat piirab, kui ei näe poes ringi liikudes kogu seda valikut, millest saaks ja võiks miskit vahvat meisterdada.

      Kustuta

Back
to top