Ma ehmatasin täna oma perearsti ära

Külastasin üle pika aja täna oma perearsti, sest kui käisin end vaktsineerimas, siis perearsti õde soovitas. No, et las tohter kuulab ka korra mu kopsud üle, mõõdab rõhku ja otsib mulle ehk mõne teise asendusravimi, mis kaitseks neere ja alandaks vererõhku. Kuna oli kahtlus, et minu praegune köha võib olla pikaajalise Gardace üks kõrvalnähtudest.

Ma ei tea miks, aga iga kord, kui ma meie perearsti vastuvõtule lähen, siis ma astun sealt kabinetist välja veel nõutumana kui sinna sisenedes. Lihtsalt kuidagi harjumatu on, et see uus perearst pole mind sõrmeotsagagi puutunud Ei rõhku mõõtnud, südant ega ka kopse kuulanud, non, mitte midagi. Isegi täna, kui väljastas kopsuarstile saatelehe, isegi siis ei kontrollinud mu hingamist. Okei, tänase visiidipuhul saab väikese erandi teha, sest ma oleksin äärepealt oma tormakusega arstile südari põhjustanud. Ta pole vist harjunud, et pimedad inimesed nii nobedalt liiguvad ja toimetavad. Ses suhtes, kui ma oma saatelehed endokrinoloogile ja pulmonoloogile olin kätte saanud, siis tõusin krapsti püsti ja läksin nagu muistsed nägijad ukse poole, mille peale arst haaras mu käevangust tugevasti kinni ja kogeles veidi ehmunult: "Tasakesi-tasakesi!"

Kuna lumepudru oli Janeti kõhualuse üpriski märjaks ja liivaseks teinud, siis jätsin poobiku targu ooteruumi. Pole eriti minule omane käitumine, sest ma olen seda sorti juhtkoerakasutaja, kes tavaliselt läheb oma juhtkoonuga kõikvõimalikesse ja võimatutesse kohtadesse: teater, kontsert, kino, laevad, praamid, muuseumid, haiglad, Pikk Hermann, Tallinna Teletorn jne. Esiteks juba sellepärast, kuna meil juhtkoerte kasutajatel on õigus avalikes asutustes, üritustel ja kohtades liikuda juhtkoeraga. Kuid teiseks ka sellepärast, et kõik sellised erinevad kohad ja olukorrad arendavad juhtkoera mõtlemist ja õiget käitumist. Pealegi täna ma leidsin, et kasulikum on lasta Janetil natuke kruttida oma olekuga inimeste nunnumeetreid, kui liivatada ja niisutada arsti kabinetti.

Igatahes arst vist arvaski, et kui mul karvapallist abilist pole kaasas, et siis ma jooksen end vastu seina sodiks. Tohter millegipärast arvab jah, et mul selle liikumisega on üleüldse sandid lood, sest saatelehti ulatades lisas, et järgmine kord, kui mul on ainult saatelehte vaja, et siis ma helistagu ja väljastab mulle digitaalse saatelehe, sest mul see liikumine ju ikka komplitseeritud.
Mnjah, ma ainult kergelt noogutasin. Ei hakanud muljetama, mismoodi me Janetiga kahekesi aastaaega Tallinnas tööl käisime. Kuidas ma reisingi linnade vahet ja mismoodi me pimedatega võõrastes kohtades võistleme, et kes legendi järgi jõuab kõige esimesena sihtkohta. Much fun! :D

Ma avastasin, et jessas küll, ma olen viimasel ajal häbiväärselt vähe postitanud Janetist pilte, aga katsun selle nädala jooksul selle näpuka ära parandada. Tahaks mingeid ägedaid klõpse nendest hetkedest, kui Janet õues lumes möllab. See on lihtsalt ülikift, mismoodi see koon naudib lumes ringi tuiskamist. Saba pöörleb taga nagu propeller ja suu on lahti ja kahmab lund nagu buldooser. Ühesõnaga ma katsun mõnel nägijal varrukast kinni haarata ja siis sunnin pildistama. Veel parem oleks muidugi video teha, aga eks näis. Peaks ikka kiiremas korras endale videokaamera soetama, sest soovin, et kui ühel päeval Janetit enam meiega pole, et siis mul oleks meie ühistest vahvatest hetkedest video(sid), mida aeg-ajalt igatsuse korral vaadata (loe: kuulata) ja nuttu löristada. Üldse võiks kõik sünnipäevad, väljasõidud ja koosolemised üles filmida, sest need oleksid mulle n-ö fotoalbumi eest. Kuigi albumit tahaksin ma ka, sest minu meelest on see nii vahva, kui külalised tulevad ja siis saavad sirvida meie albumeid, mis on tulvil täis mälestusi ja vahvaid hetki. Ma koostaksin iga pildi alla ka väikesed sildikesed, millel on kirjas: aasta, asukoht ja nimed, kes on pildil.
Okei, ma läksin nüüd sujuvalt unistustelainele, aga eks unistama peab ka, siis on suurem tõenäosus, et need ühel päeval täituvad. Millest teie unistate? :)


CONVERSATION

12 kommentaari:

  1. Hmm, mina unistan hingerahust. Kolisin kaks kuud tagasi ühest välisriigist teise ja siuke tohuvabohu on peas et ise ka ei usu. Ühesõnaga jah, unistan sellest et saaks jälle kergemalt hingata. :)

    Mulle väga meeldib kuidas Sa Janeti kohta poobik ütled, armas!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehh, see poobik jäi mulle ühest bussijuhist külge, kui ma Viljandisse sõitsin ja buss ei keeranud mitte bussijaama sisse, vaid tegi peatuse peateel ja siis ma kurtsin juhile, et mul oleks abi tarvis, kuna ei oska ise sellisest ootamatust ja võõrast kohast sihtkohta jõuda. Selle peale hüppas muhe bussijuht bussist välja, ulatas mulle oma käevangu ja sõnas: "Ma saadan , ega poobik ei peagi kõiki neid Viljandi teid teadma!" :D
      Minu arvates oli see sõna samuti kuidagi nii armas ja sellest hetkest alates jäingi seda kasutama :)

      Kustuta
  2. Mina unistan sellest et ma suudaksin lennata ka päriselt, mitte ainult unenäos. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina ei taha lennata, ma kardan kohutavalt kõrgust ja unenägudes näen ma tihtipeale lendamist, aga see lõppeb alati alla kukkumisega ja siis ma ärkan võpatusega üles :S

      Kustuta
    2. Ju ma olen imelik, sest mul on sama jama et reaalselt kardan kõrgust ja ega see maandumine unes lihtne pole, aga ikkagi tahan lennata.

      Kustuta
  3. Et reisite Janetiga linnade vahet? Seeda lõiku lugedes tekkis küsimus, kuidas ta teab võõras linnas sinna minna, kuhu vaja? Kuidas ta teab, kus asub teater, toidukauplus, kino, kohvik, bussijaam või -peatus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Janet üldjuhul ei teagi, mina pean enam-vähem teadma, et kuhu jääb sihtkoht ja siis kahepeale jõuame kohale Vahel eksime ära ja vahel jõuame ilma viperusteta kohale :)

      Kui lähen päris esimest korda kuskile, siis teen eelnevalt kodutöö ära ehk uurin sõbranna abiga Google mapsist marsruudi välja.

      Kustuta
  4. Kui asjaga väga ei põle, siis näiteks detsembris ma võin vabalt tulla ja Džännust pilte ning videosid teha :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jeeš, see oleks super! ;)
      Suhtleme sellel teemal privas edasi :)

      PS. Kui mainisin Joosepile, et Sa tuled detsembris Janetist pilte ja videosid tegema ja arvatavasti planeerime kohtumise sellele ajale, kui teda pole, siis Joosep oli väga pettunud ja küsis, et miks tema ei või Sinuga suhelda. Ta tahab ka :D

      Kustuta
    2. Appi kui armas! :) see vist tähendab siis veel ühte visiiti :D

      Kustuta
  5. Sa võid Janeti käpajälje näiteks savisse vajutada, siis on mälestus terveks eluks. Kavatsen Leo ja Tonduga sama teha. Proovisin algselt ehituskipsiga. Sellega sai pulli, aga käpajälgi mitte. Eile ostsin savi ja nüüd hakkan vaikselt vaatama mis sellest teha annab. Loodetavasti see materjal annab korralikult töödelda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jep, see on ka üks variante. Mul isegi savi olemas, mis õhuga kokkupuutel ära kivistub. Apollost ostsin :)
      Aga no pilte ja videosid tahan ka :)

      Kustuta

Back
to top