Lemmiklooma gruppide sõimlemisest

Sattusin täna juhuslikult ühes FBi lemmiklooma grupis lugema postitust, kus omanik otsib oma kahele nurrumootorile uut kodu, kuna ise kolib välismaale. Kui olin kuulutuse lugemisega poole peale jõudnud, siis ma juba aimasin, et milline seakisa seal kommentaariumis lahti on läinud ja ma ei eksinud. Eranditult kõik, peale ühe, kaagutasid, pritsisid sarkasmi ja tegid postitajale etteheiteid.


  • Aa mis ime koht see välismaa veel on, kus lemmikloomi ei saa peetud ja kaasa võtta?
  • Eesti on ju ainus riik, kus saab lemmikuid pidada. Kassid on ju ainult hiirte püüdmiseks.
  • Enne natuke mõtle ka, kui endale looma võtad. Looma eest tuleb vastutada.
  • Sinusugustel südametutel taunidel ei tohikski ühtegi looma olla.


Ma ei hakka siin seda kassiomanikku õigustama, sest mina ei oleks never suuteline enda lemmikut ära andma. No lihtsalt pole südant. Ikkagist ju pereliige, aga ma ei poolda ka sellist verbaalset kividega surnuks loopimist. Kunagi oli isegi mingi saade, kus 10le erinevale lemmikule otsiti uut kodu ja seal oli ikka seinast seina äraandmis põhjuseid. Näiteks üks eredamalt meeles olev lugu oli 10 aastasest terjerist, kus omanikud otsisid läbi telesaate oma koerakesele seepärast uut kodu, kuna peretütar läks edasi õppima ülikooli ja ema käis täisajaga tööl ja jõudis alles pealelõunat koju ning nad leidsid, et see oleks liig, kui koer peab terve päeva üksi olema...

No tõstan käed üles ja tunnistan ausalt, et minu jaoks annab jaburamat põhjust looma ära andmiseks otsida. On ju teistelgi tööinimestel kodus lemmikuid, kes peavad paratamatult päevasel ajal 8h või enam tunde üksi kodus istuma ja ootama. Pole just kõige vahvam, aga see pole ju põhjus looma ära andmiseks, või on? Kui loomaomanik või keegi pereliikmetest koju jõuab, siis saab ju selle jalutusringi ära teha. Kasside ja teiste loomadega on ju vapsjee lihtsam. Varsti on vägisi selline tunne, et kui võtad endale koera, et siis pead võtma endale ka lemmiklooma hoolduspuhkust ja siis tuleks võtta vastu ka vastavad seadused, kus kõigile tuleb maksta ka lemmikloomapalka, kes peavad loomaga kodus olema. Aga olgu... kaldusin veits teemast kõrvale, tahtsin ju nendest kommenteerijatest kirjutada.

Nagu ma ütlesin, siis ma ei poolda niisama looma ära andmist ja selleks peaks olema ikka vägagi arvestatav põhjus, aga kuna antud postituses polnud välja toodud, miks kolitakse välismaale, siis ma ei hakkaks kohe niisama lambist tatti pritsima ja sõimlema. Ma tõesti ei saa aru, kas inimene peab mingi kilomeetrise aruande kirjutama, kus seletab kogu oma isikliku elu lahti ja igat otsust põhjendama vähemalt 10 lausega, sest muidu jooksevad ilmeksimatud õigusemõistjad karjakesi kohale ja kukuvad lihtsalt arulagedalt ja valimatult tümitama. Võib-olla selle inimese laps on raskelt haige ja peab teadmata ajaks kolima teise riiki, et võimaldada oma lapsele parimat ravi, mis on ainulahendus ellujäämiseks. Võib-olla sai elupakkumise, millest on alati unistanud, aga peab selleks esialgu kolima kingakarbisuurusesse korterisse ja seal lihtsalt pole ruumi loomadele. 

Me ei tea teise inimese lugu, põhjuseid, otsuseid ja seda, kust tuleb ja kuhu läheb ning seega võiks järgmine kord natukene mõelda, enne kui raevukalt oma kommentaari toksima hakkad. Võib-olla tuli see otsus selle inimese jaoks samuti väga valulikult ja raskelt. Võib-olla oli see selle inimese ainus või viimane lahendus. Või kas tõesti mõni leiab, et etem oleks nurrumootorid poetada öövarjus kuskile tänavale või magama panna?

Ma sugugi ei imestaks, kui inimesed, kes tõesti peavad mingi ootamatu elukeerdkäigu tõttu raske südamega sellise otsuse langetama, ei julgegi varsti kuskile oma murepostitust avalikult üles riputada, sest teavad juba eos ette, et abi asemel saavad ämbritäis saasta krae vahele. Issakene, inimene lihtsalt otsib lahendust oma murele.Selline ühiskonna poolne hukkamõistmine võib viia selleni, et inimesed hakkavadki lihtsalt oma loomi magama panema, viivad varjupaika, jätavad looma kuskile posti või puu külge, lasevadviskavad niisama suvalises kohas autost välja vms. Ma küll ei kujutaks ette, et milline inimene seda teeks, aga maailm on suur ja kirju ja siin leidub igasugust inimrämpsu.

Seega ma olen arvamusel, et las inimene pigem otsib vajadusel rahus oma lemmikule uue elupaiga, kui see, et hakkab looma olukorrast lähtudes tegema kehvemaid otsuseid, kuna ühiskond on nii tugevalt vaenulik.


CONVERSATION

19 kommentaari:

  1. Kõige selle juures on veidi teine vaatepunk ka. Alati pole küsimused, mis kuulutuste alla esitatakse üldse sõimuna mõeldud, vaid täiesti asjalikud ja vajalikud. Tihti ei pane inimesed ise kirja, millise loomaga tegelikilt tegu ja kõik küsimused ei pruugi ka uuele omanikule kohe pähe tulla. Näiteks inimene annab looma ära, põhjus kolimime, keegi ei küsi midagi, loom jõuab uude koju, selgub, et loom haugub ükski olles halastamatult, naabrid kaebavad, järgmine inimene annab koera uuesti ära jne.. Teine probleem on lõikamata ketikoerad, kes iga jooksuaeg tiineks jäävad ja milleks lõigata, kui eelmised kutsikad leidsid ju ilusti kodu, samal ajal kui varjupaigad on neid kutsikaid suureks kasvanud kujul täis.. Inimesi, kes iga pärlev nende loomade aitamisega tegelevad, teeb selline suhtumine tohutult kurvaks, seega poetatakse kommentaar, et palum sterrige emane koer, sest.. Lõppkokkuvõttes on see, kes suu lahti julges teha ise õel vanamutt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest on ka see täiesti normaalne, kui grupiliikmed esitavad abipalve postitajale lisaküsimusi, kui teade on puudulik ning siis oleks normaalne ka postitajal endal mitte haavuda täpsustavate lisaküsimuste peale ja hakata end tigedalt kaitsma või õigustama. Lihtsalt kogu selle kemplemise keskel võiksid mõlemad osapooled enne oma teksti paar korda rahulikult läbi lugeda, 10x sisse-välja hingata, vajadusel korrektuure läbi viia ja alles siis vajutada Enter.

      Kustuta
  2. Mul oli sarnane kogemus "Kassisõbrad" grupis, kus kaitsesin ühte inimest, kes oma kassi poegadele uut kodu otsis. Seal hakati teda hurjutama,et "miks paljundab oma kodukasse, et kodutuid kasse/koeri on varjupaigad täis". Asi kulmineerus sellega, et admin viskas mu sealt grupist välja, sest ma ei jätnud oma jonni, et kui mina kunagi teise kassi kavatsen võtta, siis võtan selle just eraisiku käest. Varjupaikade loomi ju ei anta lihtsalt niisama ära, vaid maksa nende "ülalpidamiskulud" ja steriliseerimine/kastreerimine, ning arsti visiidid ka kinni. Mul on praegu 15 aastane emane kass, kes pole kordagi arsti juures käinud, steriliseerimisest rääkimata... :D

    VastaKustuta
  3. Ma pooldan, et parem olgu leitud loomale uus kodu, kui et seob metsa puu külge või teeb midagi veel jubedamad. Kahju tõesti, et paljud oma hinnangutest kaugemale ei suuda mõelda.

    Muide, märkasin su blogi rolli scrollides, et ma olen sealt kadunud. Vist veebiaadressi muutumise tõttu? :D Või siis Mirelini eluke üle visanud - Haha. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, mul selle blogrolliga mingi kala, sest mul peale Sinu blogi on veel paar blogi sääred teinud... ma katsun mingil x ajal selle probleemiga tegeleda... ;)

      Kustuta
  4. Ma kahtlustan, et selle sõimlemise põhjuseks on see, et enamik ära ära antavaid loomi antakse ära siiski inimeste lolluse tõttu. Loom muutub tüütuks või ei ole enam nii nunnu või "avastatakse", et loomaga peabki päriselt ja regulaarselt tegelema. Liiga paljudele on loom mitte pereliige vaid pigem aksessuaar. Ja looma enda tunnetele ei mõelda kuna tema on ju "vaid loom". Olen ise kokku puutunud perega, kes andis ära tõupaberitega 8-kuuse kutsika kuna koer kasvas suureks. Kordan, koer oli tõupaberitega ning kasvas täpselt nii suureks nagu seda tõugu koerad kasvavadki...
    Loomade ära andmist mõistan vaid tõesti äärmuslikel juhtudel. Jah, on juhte kui tõesti loomaga koos ei saa kolida või olla aga kui võrrelda nende juhtude hulka ära antavate loomade hulgaga...
    Nõustun, et see sõimlemine iseenesest on nõme. Aga kui on lootus, et äkki paneb see kellegi veidigi mõtlema siis las sõimlevad...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Leian, et selline kraaklemine ei saa kellelegi hästi mõjuda. Veel arvan, et need inimesed ju omal moel püüavad käituda õigesti nii, et mis õigus on meil neile kõrri karata. Ja eelnevalt kellegi kommentaaris toodud väide, et põhjus ka selles, et inimene ei ole pannud loomale omaseid käitumis ja harjumusi kirja on ka vale. Olen ise vähemalt 5 lemmikloomagrupi liige ja näen mis tegelikult toimub. Ja olen olnud sellises grupis ka kust mind välja visati kuna püüdsin inimesi mõistusele tuua :D Leian, et lemmik on nagu pereliige ja teda ei tohiks kergekäeliselt loovutada aga samas nagu artiklis öeldud...me ei tunne ja ei tea neid inimesi ja nende tagamaid....

      Kustuta
    2. Olen teadlik, et antud teemal on rohkem tahke kui me eales sooviks, aga mina oma postituses tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et me oma suures ristilöömises, ei jätaks tegelikke abivajajaid nende hoolimatute ja kergekäeliste loomaomanike varju.

      Kustuta
  5. Olen ise tähele pannud, et tõesti paljud inimesed võtavad omale lemmiklooma mõtlemata - "alguses on nunnu, pärast enam ei taha või tüütab ära". Vot sellistest inimestest mina aru ei saa.
    Kui lemmikloom endale võtta, siis südamega inimene armastab teda elu lõpuni ja kohtleb oma looma kui pereliiget. Ja enda pereliiget ju ei anta iialgi ära...ükskõik mis juhtub. Tuleb lihtsalt oma elu kuidagi niimoodi korraldada, et arvestada oma teiste pereliikmetega.
    Mis aga puutub internetis olevatele loomakuulutustele, et keegi kedagi ära annab, siis tõepoolest kukutakse seal alati karjuma. See pole muidugi õige. Iga inimese enda asi ja ega teine inimene ei saa ju sinna midagi teha. Parem siis juba aidata leida lemmikule selline kodu, kus teda armastatakse ja hoitakse.
    Mul on olnud koer ja armastan neid nii väga. Just selliseid suuremaid, kes on ikka ehtsad koerad. Kuid elades nüüd korteris, ei saa ma lihtsalt endale koera lubada. Sest mul on 10-tunnised tööpäevad ja ma ei jaksaks enne ja pärast temaga jalutamas käia, ning ma ei saaks ka mitmeks päevaks maale sõita, sest bussiga teda ju kaasa ei saaks võtta, lihtsalt elu muutuks liiga keeruliseks. Pealegi elan ma üksinda. Kuid mul on vähemalt kass, keda saan ma igale poole kaasa võtta ja teda armastan ma nii väga.

    VastaKustuta
  6. Viskad oma FB lehe ning sellega koos ka blogi lingi FB ühte suurimasse gruppi üle, et saada oma blogile klikke juurde? Võiksid muid kanaleid kasutada enda reklaamimiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... ütleb üks õel kommentaator. Olen Kaiga 100% nõus. Mina ka oma loomi lihtsalt niisama iial ära ei annaks, aga inimestel võib mis iganes põhjusi olla, ja me olemegi erinevad. KAhjuks ka sellisel moel, mis paneb lihtsalt mõne suure mõnuga halba kommentaari kirjutama.

      Kustuta
    2. Helena, Teie jälle või? :D Ma tegelikult juba soovitasin Teil järgmise hooaja Selgeltnägijate Tuleproovi end kirja panna, kuna Teil näib seda annet olevat :D

      PS. Refreshige siis ikka hässsti palju mu lehte, sest klikid on ju elu, muig.

      Kustuta
    3. Vale vastus. Ei ole Helena. Olen selle grupi liige ja grupi reeglites on selgelt kirjas, et reklaam ei ole lubatud. Ka mitte blogide reklaam. Ei ole ju NII raske teha oma esseest copy-paste ja see gruppi üles lükata.

      Kustuta
    4. Tundub, et see on ikka selline üleüldine tendents, et igal pool ja iga asja kallal laotakse puid alla ja esimese asjana mõeldakse ikka kõige negatiivsemat. Ei tule isegi selle peale, et võib-olla oli seal taga midagi muud kui klikid ja reklaam. Näiteks see, et ma pimeda inimesena kasutan arvutit ekraanilugemisprogrammiga ja ma ausalt ei tea, kust ma saan tutvuda nende kurikuulsate grupireeglitega. Minu eesmärk polnud reklaamida blogi ega ennast või taevas teab mida veel, vaid soovisin, et üldlevinud probleemile vaadataks natuke ka teise tahu pealt.

      Kui mu postitust paar korda mõttega läbi lugeda, siis võiks mõistust kasutav inimene aru saada, et ma ei õigusta neid lemmiklooma äraandjaid ega arva, et teised murelikud loomasõbrad peaksid vaikselt mokad maas sõrmede peal istuma, vaid et solvangute pritsimise asemel, küsida ja uurida taustainfot, kui loomaomanik pole osanud ise kõiki nüansse välja tuua. Vahet pole kumb pool klähvib, igal juhul on see nõme.

      Kustuta
  7. Alati imestan nende “maailma suurimate loomasõprade” üle. Eriti just siis, kui on näha, et inimene seda looma tõesti enam ei taha ja siis hakatakse ka lahendusi/soovitusi andma, mida teha. Päriselt ka nii suured loomasõbrad siis tahavad, et loom jääks koju, kus temast kopp ees on?! Rumalus. Ükskord aitasin sōbranna kassi poegi ära anda, kes pärast poegimist ka kohe steriliseerimisele saadeti. Oh millise pasarahe ma kaela sain - saripaljundaja, opereeri ära oma kass, kellel su kassipoegi vaja on jne... viimane kord, kui kedagi aitan ja loomagruppi postitan!
    Need vastikult käituvad ja manitsevad “loomasõbrad” üldse ei mõista, et nendesuguste pimeda viha pärast saadetaksegi loomi pigem merekooli! Et nende “aga ma ju ainult hoolin...” on risti-vastupidise efektiga!

    VastaKustuta
  8. Kirjutan siia oma arvamuse loomagrupi administraatorina. Loomateemad on alati emotsionaalsed, vaadeke või seda, kui paljusid inimesi siin see teema puudutanud on.

    Esiteks tahaks ütelda - ärge liituge loomagrupiga sel eesmärgil, et anda ära oma lemmikloom või otsida enda kodukassi järglastee kodu! Selleks on teised grupid! Kasvõi liituge kuldse börsiga ja pange kuulutus üles.

    Nüüd kohe tekib küsimus, miks siis sellised kassi ja koertegrupid ülde olemas on? Eks ikka selleks, et ühesuguse mõtteviisiga inimesi liita. Üks osa loomagruppide liikmeid on Loomakaitse Liidu, L Seltsi, MTÜde liikmed, hoiukodud ja inimesed, kes aitavad hättasattunud loomi tänavatelt.Nemad on seal kindlal eesmärgil - aitamine ja grupp on üks kanal selleks. Üks osa liikmeid on loomasõbrad, kel omal loom, või mitu, nemad ootavad grupist arutelusi, tahavad küsida, mõtteid vahetada. Siis on lihtsalt inimesed, kes tahavad vaadata nunnusid pilte. Ja siis on liitujaid, umbes nädalas paar tk, kes arvavad, et loomagrupp on just see koht, kus pakkuda enda üleliigseks jäänud lemmikut. Et kõik ülejäänud tuhanded inimesed ootavad pikisilmi, millal pakutakse kedagi... See pole nii! Inimene teeb oma probleemi tavaliselt mitme tuhande inimese probleemiks ja ei saa isegi aru,mida ta valesti tegi. Enda seinal ei ole postitust, oma sugulaste, tuttavate käest pole uurinud, looma kohta ei kirjutata isegi iseloomustust, kas sobib lastega, teiste loomadega, millise loomuga loom on jne. Kui küsima hakatakse, tunnetatakse seda otsese rünnakuna.

    Teate, et Eestis on liiga palju lemmikloomi!? Igal aastal hukatakse ligikaudu 16 tonni lemmikuid - koeri ja kasse, kes on üleliigsed. Nad aetakse Väike Maarjas ahju. Iga päev jõuab polikliinikutesse loomi, kes tuuakse sinna surmasüstile, sest kellegil pole oma sõpra enam vaja.

    Need loomagruppide inimesed, kes tegelevad nende muredega iga päev, nutavad ja päästavad ja otsivad uusi kodusid.Nutavad ja põlavad läbi. Aga kõigile lihtslt ei jätku kodusid! Loomagruppide seinad on täis nende õnnetute fotosid, kes on puu küljest, metsast, kraavipervelt kokku korjatud, sest Varjupaik on muidugi ka võimaus, kuid see pole kummist ja seal tiksub kell tik, tak oma 14 päeva täis, mil tuleb surmasüsti aeg ja siis edasi laibavedu Väike Maarjasse.

    Loodan, et nii mõnigi saab aru, miks muutuvad inimesed emotsionaalseks, kui keegi liitub loomagrupiga, et ära anda oma lemmikloom...

    Tunnistan, et ei lase gruppi inimesi, kes taotluse on esitanud ja näen, et oma profiilil nad postitavad toredaid kodukassi poegi, kes otsivad kodu. Esiteks, pole vaja seda kemplemist grupis ja pole vaja, et ühe inimese probleem saab tuhandete inimeste probleemiks. Alati on võimalik viia vabatahtlikult oma loom varjupaika ja maksta tasu umbes 100 raha ja vabaneda üleliigsest, kuid seda ju ei tehta, maksta ei soovita, heal juhul antakse uude koju kaasa vana liivakast.

    Siin keegi veel kuskil kirjutas, et looma võtan ainult kodupaljundajalt, sest MTÜd tahavad raha ja ei anna tasuta! Seda ei mõtelda, mis summad on selle looma peale kulunud! Toit, arstiabi, steriliseerimine, kiip. Seda ei saa ilma rahata, ja kui ei raatsi sellist kulutus teha, kuidas siis inimene edaspidi oma looma eest hoolitseb, mis vahenditega?

    Kokkuvõtvalt! Seda tõde on kuulutatud juba aastakümneid, ära võt lemmiklooma, kui sa ei suuda juba alguses ette kujutada, et elad temaga paarkümmend aastat koos. Ja blogipostituse kokkuvõtteks! Ärge paisake oma probleemi loomagruppi, kui te pole valmis küsimusteks, mõningaks halvakspanuks enda suhtes, vaid otsige oma looma loovutamiseks teised kanalid - sugulased, tuttavad, kuldne börs, annan, müün lemmiklooma (FB), ära anda tasuta kassipojad (FB) ja neid on veelgi, otsige üles!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Raske on veel paremini ära seletada seda kõrri kargamise põhjust kui teie seda tegite. Näha päevast käeva äraantavaid lemmikuid kes on osutunud üleliikseteks pluss need kodupaljundajad. Inimesed on väsinud peaga vast sina jooksma. Ja üldse miks keegi peab ära tegema kellegi tegemata töö? Inimesed peavad ise vastutama oma tehtud või siis tegemata sammude eest

      Kustuta
    2. Mina näiteks just sellest samast annan/müün/ostan lemmiklooma grupist rääkisingi. Oi kuidas nokiti surnuks, kui esimest korda elus üritasin inimesel aidata kassipoegi ära anda. Ikka ja alati sama stambiga: saripaljundaja, steriliseeri ära oma kass, lollakas jne jne.

      Kustuta
    3. Sellega ma nõustun, et inimene, kellel tuleb elus ette ootamatus ja peab selle raske otsuse tegema ja otsima oma lemmikule uue kodu, siis nii palju võiks ikka vaeva näha ja ära teha, et kirjutab natuke põhjalikumalt oma looma iseloomust, saamisloost, tervislikust olukorrast jne, sest see näitab pühendumist ja kui kellegil tekib veel mingisuguseid lisaküsimusi, siis võiks need esitada ilma etteheitva alatoonita ja postitaja võiks samamoodi rahulikult vastata, mitte aga vastu klähvida stiilis "ma juba kirjutasin iseloomustuse ju" vms.

      Eks sellel teemal olegi tohutult palju erinevaid tahke ja kui ma oleksin kirjutanud üksipulgi kõikidest probleemkohtadest, siis võiks keegi saada siit endale bakatöö materjali. Lihtsalt püüaks kogu selle kurva ja lootusetuse olukorra juures säilitada inimlikuse ja kaine mõistuse.

      Negatiivsus sünnitab negatiivsust ja kui üks kargab teisele kõrri, siis liitub kolmas ja neljas ja lõpuks nopitakse arulagedalt konteksti väliselt fraase välja ja muudkui laotakse üksteisele puid alla ja lõpuks unustatakse ära, et samal ajal endiselt otsib üks loomake endale kodu...

      Kustuta

Back
to top