Turtsuv päev sai ilusa lõpu

Mina ei tea, kes selle nädala esmaspäeval Joosepit tagumikust hammustas, aga tüüp oli vahelduva eduga terve päev turris ja muudkui porises mu kallal. Esimene kord andsin andeks, teine kord andsin andeks ja isegi kolmanda ja neljanda korra andsin andeks, aga lõpuks viskas mul ka rihma maha, sest mida Sa muudkui käid ja vabandad, kui ei suuda oma käitumist muuta.

Ma võin ju loomu poolest kannatlik olla, aga no mitte nüüd nii kannatlik, et terve päeva sellist porisemist ja pahurdamist taluda. Mul reaalselt hakkas vaikselt selline tunne tekkima nagu oleksin kuskile ajatsooni luupima jäänud.Pidevalt tekkis selline pisike deja vu tunne, et ma olen täna juskui selles olukorras juba korra olnud ja äkki tänaseks aitab.

Proovisin siis sellelt plahvatusohtliku moega mehelt välja peilida, et mis juhtus, miks tujutseb, aga no püha ristivägi, see muutis olukorra veeeel hullemaks. Sain vastuseks, et jätku ma vaene hing rahule, et midagi pole viga. No ilmselgelt, eksole. Seda on juba kaugelt näha, et kõik on kõige paremas korras. Ei mingit kahtlustki :D

Mind tõsiselt ajas närvi selline päevadega eide moodi käitumine ja lõpuks viskas mul ka kaane pealt maha ja ma kähvasin pisarsilmil vastu, et anna andeks, et ma ka siin elan ja et mulle aitab.Ma ei taha täna rohkem suhelda. Vaadaku üksi oma "Kuuuurijat", "Meriväljat" ja "Nukumaja". Kõiki meie esmaspäevaseid saateid, mida oleme traditsiooniliselt harjunud koos diivanil kaisutades vaatama, sest mind enam EI huvita miski ning lahkusin dramaatiliselt magamistuppa ja sulgesin ukse.

Vahemärkus: mul on "Nukumaja" ja "Merivälja" müsteeriumid lahendatud. Ma olen üpris kindel, et tean, kes tappis "Nukumaja" peaosalise Eva õe Elisabethi ja tolle politseiniku ja tean ka põhjust. "Merivälja" müsteerium on tiba keerulisem, aga põhilõimed on mul juba kokku viidud. Ma ei hakka siin kellegi jaoks midagi ära spoilima, aga ma võin kinnitada, et see saab paras üllatus olema, kui saadakse teada, kes kogu seda jälgimise, ülesannete jagamise kaadervärki juhib ja kõige muu taga seisab.

Kui olin enda dramaatilise etteastega ühele poole saanud ja voodisse teki alla kerra tõmmanud, siis vandusin endale, et ma olen vähemalt kuni hommikuni Joosepi peale solvunud ja pahane ja ärgu unistagugi, et me öösel teineteise kaisus magame. Selliste põhjapanevate plaanidega ma uinusingi, kuid mitte kauaks, sest kuulsin magamistoaukse avanemist ja vaiksete sammude lähenemist.

Ma sain aru küll, et seisab mu kõrval ja ootab vist mingisugust ilmaimet, no et hakkaksin suhtlema ja uurima, et miks tuli vms, aga no ma olin ikka parajat kangust ja jonni täis ja nii vaikisin nagu tummahammas. Isegi silmad pigistasin veel kõvemini kinni, et saaks ikka aru - näe, ma magan! :D

Kuid Joosep ei lasknud end sellest häirida, vaid hakkas vaikselt ja ühtlaste pausidega mu nime kordama, püüdes saada mu tähelepanu. Esimesed paar-kolm sekundit ma ignoreerisin, sest ma üritasin ju oma suurejoonelisest Olen. Terve. Õhtu. Jonni. Täis. plaanist kinni pidada, aga ma kukkusin sellest haledalt läbi, sest Joosep hakkas mulle enda kirjutatud luuletust ette lugema.

Anna andeks, et nii nõme olin
Minult kuulda on koguaeg porin
Tegelikult see polnud Sinu süü
Oma vabandust Sulle teega müün
Ehk andestad ja vaatame saateid
Pärast arutame erinevaid vaateid
Merivälja juba varsti käib
Ilma Sinuta see nii igav näib
Võin Sind kätel magama viia
Kui praegu ei jää Sa siia

Joosep jõudis vaevu teise rea lõpuni, kui keerasin punastades oma pea ära ja surusin oma näo tugevasti padja sisse ja luuletuse lõppedes piiksusin heldinult: "Sa oled nii nõmeee! Sa nurjasid praegu mu suurejoonelise plaani olla kuni hommikuni Su peale pahane...". No öelge mulle, kuidas saab sellise peale üldse enam pahane olla, ah!? Kirjutab ise luuletuse ja siis kannab selle mulle ette nagu läbi aegade kõige ontlikum koolijüts. Pluss oli veel teinud suure tassi mu lemmik karamelliteed koos piima ja meega. Oeh, no on ikka üks maru armas tegelane see Joosep mul. Lav U! :)

CONVERSATION

5 kommentaari:

  1. Tõsiselt armas jaa - lugesin seda luuletust pisar silmanurgas, ühelt poolt ajas naerma ja samas nii liigutas!
    Kuule aga sellest Meriväljast võiksid ikkagi rääkida ju, see pole spoilimine, kui jagad oma oletusi :)

    Gerda

    VastaKustuta
  2. Ja Nukumajast räägi kah :) Pane hoiatus ette, et kes teada ei taha see edasi ei loe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma jupp aega mõtlesin, et kas ikka kirjutan ja hakkan spoilima, aga olgu pealegi - ma kirjutan oma teooria ja mõtted siia. Kuid enne siis HOIATUS! Siit tuleb SPOILER ALERT! ;)

      Mis puutub "Nukumajja", siis Elisabethi ja politsei mõrvadega on minu arvates seotud Eva abikaasa Tarmo. Ma arvan, et Tarmol oli Eva kaksikõega mingit sorti salasuhe või siis Elisabeth ise teeskles Evat ning tõmbas Tarmo võrku. Kuid pigem kahtlustan salasuhet või teadlikut ühekordset vahekorda, kui niisama seda "Ups juhtus!" teooriat. Selle kõrvalhüppe tulemusel jäi Elisabeth rasedaks, kuid mees ei võtnud vastutust ja tahtis, et Elisabeth annaks lapse lapsendamiseks ära, kuna hakkas naisele sisendama, et ei saa hakkama ja et on ebastabiilne jne. Samuti kandis mees hoolt ka selle eest, et kõik ümberkaudset inimesed hakkaksid sama arvama. Kuid mingil hetkel, kui Elisabeth hakkas uurima oma raamatu tarbeks naabermaja nooruki mõrva, siis sai miskit teada ja läks Tarmolt aru pärima ning samuti palus abi ka tollelt teiselt politseinikult (kellega neil tegelikult polnud mingit suhet) ja kuna nad hakkasid jälile jõudma, et kus on Elisabethi ja Tarmo ühine laps, siis Tarmo ei saanud riskida sellega, et Eva saab teada, sest teadis, et see oleks nende abielu lõpp ja pidi nad likvideerima. Isegi, kui kogu lugu pole päris nii, siis selles olen küll veendunud, et Tarmo on mõrvar. Mis puutub Arturi ja Brita lapsendatud tütre mõrva, siis ma arvangi, et tegu oli Elisabethi ja Tarmo lapsega, kuid siin ma pigem arvaks, et nende tütart ei mõrvatud, vaid taheti jätta mulje, et tegu on mõrvaga.

      "Merivälja" müsteeriumis tuligi nüüd viimases osas see välja, et Julius on viiuldaja ning talle anti uus välimus ja tehti mõistusega miskit sellist, mis ei lase tal oma eelmist elu ja identiteeti mäletada, kuid kui selle operatsioon "lüliti" lahendab, siis saab oma eelmise elu ja mälestused tagasi. Seda oleme Joosepiga mõlemad algusest peale kahtlustanud ja nüüd tuli see ka lõpuks välja. Lisaks on nende kadunud lapseks Karin ja see, kes kogu seda helistamist juhib ja korraldab, selleks on meie arvates Taavi. See pankur, Ülle mees. Selleks on mitmeid põhjuseid. Üks on see, et Taavile pole kordagi helistatud ja ülesannet kätte jagatud.

      No tegelikult mõlema loo puhul on mul veel kõiksugu lõime, millele on mul mingisugused oletused olemas, aga see läheks liiga pikaks ja keeruliseks. Mul mingite olukordade ja sündmuste lahenduseks on 2-3 varianti, et kuidas võis kogu asi tegelikkuses olla. Igatahes sellised mõtted siis mul... :)

      Kustuta
    2. Ma Nukumajaga arvan sama. Ma küll täpsusteni pole seda läbi mõelnud, aga usun ka, et Tarmo on see pahalane.

      Kustuta
  3. No üliarmas! Mina ka lugesin luuletust, üks silmanurk niiske. Ei saa sellise mehe peale tõesti pahane olla :)))

    VastaKustuta

Back
to top