tag:blogger.com,1999:blog-54055631571397784512024-03-15T19:34:58.736+02:00Kai pimeduses kobamasKaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.comBlogger969125tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-50936397300906043572024-03-13T23:35:00.003+02:002024-03-14T07:53:47.939+02:00Suure tüdruku püksid<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma tulin ütlema,
et homme (või kui loete neljapäeval, siis täna) lähen ma haiglasse biopsiale.
Ei midagi tõsist, lihtsalt tavapärane protseduur, mida tehakse kõikidele
siirdatutele peale aasta möödumist opist. Ent seoses sellega tahan ma rääkida
teile ühe ebameeldiva loo, mis juhtus minuga möödunud aasta suve hakul, kus
haigla registratuuritädi keeldus mulle osakonnast hooldajat kutsumast, sest
neil on töötajate puudus ja et see on mu isiklik asi endale saatja korraldada.
Mis esialgu lugedes tundubki nagu täitsa arvestatav põhjus, aga ei ole teps
mitte. Ja kui ma muidu olen selline leebeke ja konflikte väldin, siis see oli See
hetk, kus ma võtsin roosad prillid eest, lilled viskasin nurka ja tõmbasin
suure tüdruku püksid jalga, sest ükskõik kui palju mu süda proovib antud
olukorda ilustada, siis mõistus ütleb, et selline käitumine pole mitte ühestki
otsast okei. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ehk et see on lugu sellest, kuidas natuke inimlikku
hoolivust ja endasse vaatamist võiks rohkem olla. <br />
<br />
Kui ma peale siirdamist koju sain, siis enne haiglast lahkumist pandi mind juba
aegsasti biopsiale kirja. Ma seda ei hakka praegu teile kirjeldama, et kuidas
neerust biopsia võtmine välja näeb, aga fakt on see, et seda tehakse eranditult
kõigile siirdatutele peale kolme kuu möödumist operatsioonist, teine siis kui
aasta on möödas. Seda selleks, et siis kirurg viskab viimase pilgu siirdatud
organile peale, et näha kuidas on toimunud doonororganite kohanemine, kui
inimene on naasnud oma tavapärasesse elurütmi.<br />
<br />
Kuna ilm oli suviselt soe, siis tõmbasin selga kapuutsi ja satsiga dresskleidi,
jalga pistsin nahast lahtised rihmikud ja asjad pakkisin väiksesse seljakotti.
Mäletan, et tundsin end väga kaunina, kuna olin just äsja ostnud endale kuldse
jalaketi, mille küljes rippus sädelev kivike, olin end kenasti välja puhanud,
olin kodus värskelt pesus käinud, lõhnasin nagu roosilõhnaline udupilveke.
Ühesõnaga ma tundsin end super hästi ning mõnes mõttes juba isegi natuke ootasin
nefroloogia osakonna armsa kollektiiviga taas kohtumist, kuna nende kahe kuu
jooksul, mil ma seal voodit soojendasin, said nad kõik nii kalliteks.<br />
<br />
Kui jõudsin registratuuri, siis sain teada, et haiglasse sisse regamine käib
hoopis vanast majast. Kuna olin tulnud sotsiaaltranspordiga, siis olin pisut
mures, et ups, kuidas ma sinna saan, sest autojuht pole ju kohustatud mind
majas sees saatma. Nende ülesanne on mind uksest ukseni sõidutada ning sees
pean ma juba ise oma asjad sedasi korraldama, et kuhu ja kellega ma edasi liigun.
Kuid õnneks oli juht väga armas ja vastutulelik ja ütles, et ta saadab mu vana
maja registratuuri ära ja alles siis läheb järgmisele sõidule. Ma veel
kinnitasin talle, et sellest täiesti piisab, kuna viimane kord kui ma haiglast
koju sain, siis mulle öeldi, et kui ma biopsiale tulen, et siis osakonnast
tuleb keegi hooldajatest mulle alla registratuuri vastu. Sellega oli minu süda
rahulik ja teadsin, et mul pole vaja otsida kedagi, kes tuleks mulle haiglasse
saatjaks.<br />
<br />
Vana maja registratuuri jõudes olime me autojuhiga ainsad hingelised peale
registratuuritädi. Seda ma ei mäleta, kas võtsin numbri ka või kutsuti mind
niisama, kuid üks hetk ma igatahes seal leti ääres rõõmsalt seisin ning
ulatasin oma paberid ja dokumendi klaasi taga istuva proua kätte. Kui hakkas
mulle dokumenti tagasi ulatama, siis ma ei saanud kohe esimese hooga dokumendile
pihta, mispeale registratuuritädi uuris, kas mul on nägemisega probleeme. Ma
ennist polnud talle seda öelnud jah, et ma veits pime olen, silmadest pole ka
kohe aru saada. Ainult vahel harva, siis kui ruumis kajab või on liiga palju
müra ja ma vaatan mööda. Või siis see sama registratuuri intsident, kus ma
virutasin käega vastu klaasi. <br />
Kui paberid said korda aetud, siis </span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET; mso-font-kerning: 0pt; mso-ligatures: none;">küsisin, kas ta palun helistaks
osakonda ja kutsuks mulle hooldaja alla vastu, kuid siis juhtus midagi, milleks
ma polnud sugugi valmis. Klaasi taga olnud registratuuritädi emotsioon muutus
sekundiga tõrksaks ning kukkus õiendama, et ei tule mulle keegi alla vastu, et
see on mu isiklik asi korraldada endale saatja, kui vajan pimedana saatmist ja
et neil ei ole selleks töötajaid jne jne.</span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> Kuna ma ei osanud sellist asja üldse oodata, siis seisin seal mõmm-mõmm, suu
porgandit täis ja ei osanud esiti suurt midagi öelda. Korra veel palusin, et ta
helistaks osakonda, et nad sealt saadavad hooldaja, et nii mulle viimane kord
enne haiglast lahkumist öeldi, arst isiklikult ütles. Ja et ma olen nõus
ootama. Aga ta ei helistanud, vaid ütles mu juhile sõna sõnalt sedasi: „Pange
ta kuhugi sinna istuma, eks ma mingi aeg tegelen temaga edasi, mul on siin teisi
kliente ka vaja teenindada!“<br />
<br />
See kuhugi oli siis diivanile või mingile pehmele alusele istuma saatmine, mida
igast ooteruumist võime tavaliselt leida. Ja need meeletud klientide hordid,
keda ta pidi viivitamatult teenindama hakkama, oli kõigest üks härrasmees, kes
oli peale mind tulnud. Ja tehke või tina, aga selle „kliendi jutu“ peale tekkis
mul vägisi küsimus, et Kes mina siis tema jaoks olin?Mitte klient? Liiga suure murega
klient? Puudega inimene, kelle tõttu on vaja tavapärasest mõni liigutus rohkem
teha või? Et nagu tõesti – palun väga vabandust, et ma julgen siin leti ääres
üldse seista ja midagi küsida. Ja sellest ei hakka ma parem üldse rääkima, kui
pöördutakse minu saatja poole ja<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>kasutatakse lauset „pange ta kuhugi sinna“. Nagu halloo, kas ma muutusin
vahepeal enese teadmata nähtamatuks või elutuks mööblitükiks, keda tuleb kuhugi
panna, tõsta, viia? <br />
<br />
Kui juht oli mu istuma saatnud, siis uuris veel murelikult, kas ma saan ikka
hakkama. Naeratasin talle ning kinnitasin, et küll ma saan, ärgu ta muretsegu
minu pärast, mispeale tema avaldas lootust, et ehk ei pea ma kaua siin ootama.<br />
Kaua ma tõesti ei pidanud ootama. Umbes täpselt 10 minutit hiljem kärutas
registratuuritädi ratastooliga kohale. Või tähendab, proua ise tuli ikka omal
jalal, aga minul palus ratastooli istuda. Ma ei tea, kust ta välja luges, et
pimedus muudab inimesed jalutuks või kas ta nägi mind mingil hetkel vaevatuna,
surnulina ümber, leti ääres poolsurevas olekus või kas ma üldse tulin
registratuuri kellegi toel… minu teada mitte. Või kui isegi kohe ei ole üheselt
mõistetav, kas inimene on suuteline omal jalal liikuma, siis palun ole lihtsalt
inimene ja küsi. <br />
<br />
Kuna eelnev olukord seal registratuuris polnud just mee lakkumine, siis hoidsin
targu oma moka maas ning istusin sõnakuulelikult, ilma protestimata ratastooli.
Endal selleks ajaks juba kulm kipras ja naeratus näolt kadunud. Arvestades kui
tõrksalt ta ennist oli minuga suhelnud, siis kartsin, et kui ma kasvõi poole
sõnagagi iitsatan, et tegelikult ma suudan omal jalal liikuda, siis tädi keerab
otsa ringi ja kärutab tuldud teedpidi tagasi ja ma võin ainult valge
taskurätikuga talle järele lehvitada.<br />
<br />
Ent kogu selle ebameeldiva olukorra valguses ei saa ma mainimata jätta, et sõit
ratastooliga osakonda osutus vägagi lõbusaks vahejuhtumiks. Sest me läksime
täpselt sellise rütmiga nagu me oleksime kahekesi catwalkil kõndinud, kips ja kõps,
kips ja kõps, ratastool jõnksumas rütmiliselt vasakule ja paremale, ainult et
supermodellide asemel oli registratuuritädi ja mina oma kodinatega ratastel. Teekond
ise oli osakonda lühike. Mööda koridori, siis lifti, siis kolmandale ja liftist
väljudes ümber nurga vasakule 10 meetrit ja kohal me olimegi<br />
<br />
Kuna ma olin kogu sellest olukorrast segaduses, hämmingus, pettunud ja hiljem
juba võtsin seda kui üht „ Issanda loomaaed on kirju“ seiklust, siis läksin
Iksi /endise nimega Twitterisse.. lihtsalt ütlen, et eelmine nimi oli ikka
palju parem) ning säutsusin oma ootamatust teenindusest. Ja see läks huugama.
Inimesed ei suutnud ära imestada, et kuidas keegi üldse haigla töötajatest saab
niimoodi käituda ja pimedat inimest sedasi kohelda. Oma säutsus ma ei maininud
haiglat, aga kui üks inimene tõi kommentaariumis välja oma ebameeldiva kogemuse
ühe teise haiglaga, siis tahtmata valele haiglale varju heita, olin sunnitud
avaldama õige nime.<br />
<br />
Kogu sellest olukorrast oli umbes tunnike möödas, kui mu palati uksel kõlas
koputus ja sisse astus too sama registratuuritädi, kes ütles, et temani jõudis
info nagu ta oleks minuga halvasti käitunud, et ilmselt minu autojuht tegi
kuhugi sotsiaalmeediasse postituse, mille ta võttis oma sõnadega lühidalt kokku
ning küsis, kas ma tean sellest midagi. Istusin pidžaamas voodi peal, vaatasin
tädile otsa ning ütlesin, et olen kursis antud postitusega ning lugesin talle
selle peast ette. Selle peale tädi hakkas rääkima, et see on vale, ta pole
mitte kunagi mitte kellelegi nii öelnud, ta on 30 aastat teenindajana töötanud
ja keegi pole tema kohta kaebust esitanud jne. Ma vabandasin ja ütlesin, et ma
ei saa kahjuks temaga nõustuda ja et ju me siis mäletame erinevalt. Kuid kõige
lõpetuseks viskas ta nn lauale kaardi, millega ei osanud ma suurt midagi peale
hakata, kuna selleks oleks olnud mul nägemist vaja. Ta nimelt väitis, et samal
ajal oli registratuuris veel teinegi töötaja, kes kinnitab tema juttu, et mitte
midagi sellist pole olnud. Ma vaatasin talle otsa ning vastasin enesekindlalt,
kuigi endal süda sees värises, et ma ei oska selle peale midagi kosta. „Ma lihtsalt
tean seda, kuidas te minuga suhtlesite ja käitusite,“ sõnasin mina. <br />
<br />
Kuid hiljem selgus, et ta oli vist ikka<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>üksi sel hetkel registratuuris olnud, sest kui ma haiglast koju sain,
siis autosse istudes rääkisin sotsiaaltranspordi juhile oma palati intsidendist
ja ta ütles, et ta oli ju üksi seal. Ma olin päriselt sõnatu, sest vot nii
alatult polnud veel keegi minu pimedust ära kasutanud. Ja ma ei tahaks väga
tuld siia loosse lisada, aga mu sotsiaaltranspordi juht ütles, et tolle registratuuritädiga
on varasemaltki ebameeldivusi olnud ning lisas, et ükskord kui ta tõi
ratastoolis vanahärra haiglasse, siis too sama, tema enda sõnul puhta resümeega
klienditeenindaja, oli juhile öelnud „lükake ta kuhugi sinna nurka“. Kui küsisin,
et kas ta on ikka päris kindel, et sõna-sõnalt nii ütles, siis autojuht ütles,
et jaa, sõna-sõnalt nii ütleski. <br />
<br />
Mul on lihtsalt küsimus, kas pimedad, ratastoolis inimesed või mõne muu
erivajaduse ja puudega inimesed on selle klaasi taga istuva proua jaoks
tundetud mööblitükid? Ja see, et sul on laitmatu resümee, keegi pole mitte
kunagi ühtegi kaebust esitanud, siis see ei tähenda automaatselt seda, et oled
kõik need aastad käitunud kõikide klientidega hästi. Või mis hästi.. natuke
inimlikku soojust ja empaatiat ei teeks paha. Kui eksid, siis julge tunnistada
ja vabanda. Ning mis puutub sellesse, et mitte keegi pole mitte kunagi
nurisenud või kaebust esitanud, siis võib-olla keegi pole lihtsalt varem
julenud oma suud lahti teha, sest inimesed ei taha probleeme ja tülisid. Neil
pole jaksugi kellegagi puid ja maid jagada. Inimesed tulevad haiglasse enamasti
ikka põhjusega, mitte ajaviiteks või oma lõbuks kellegagi soovist kakelda või
mingisugust vägikaigast vedada. Ning ma siiralt südamest loodan, et selliste
klienditeenindajate pärast ei ole need inimesed, eeskätt eakad, puudega -ja
madala enesehinnanguga inimesed harjunud sellise südametu hkohtlemisega, nagu
nad oleksid tühjad kohad siin maamunal .<br />
<br />
Iksis läks asi ikka korralikult huugama ja kui ma oleksin meie vestlusest veel tviitinud
ka, no siis oleks see lappama läinud ja väga palju paksu pahandust prouale toonud.
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kuid mul polnud enam tahtmist seda
vägikaigast vedada, kuna valmistusin biopsiaks ning sestap gütlesin
sotsiaalmeedias, et proua käis palatis ja vabandas, kuigi ta ei teinud seda. Ta
lihtsalt väljendas oma sügavat nördimust. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ja kuna ma olen
hästi suur põdeja ning tihtipeale muretsen teiste pärast rohkem kui iseenda
pärast, et nad jumala eest ei haavuks, siis üks hetk hakkasin endas kahtlema.
Et äkki ma tõesti võlgnen nüüd prouale vabanduse, kuna tema ei ole ju mitte
kunagi mitte kellelegi halvasti öelnud… väljaarvatud nendel kahel korral, ja
nii mu süda ja mõistus maadlesid. Mõistus ütles, et see kuidas minuga suheldi,
polnud teps mitte okei ja ma pean suure tüdruku püksid jalga tõmbama ja seisma
enda eest (!), AGA… süda muudkui vasardas, et proua on ju nüüd kurb ja pettunud
ja solvunud ja nördinud ja see kõik on SINU SÜÜ, Kai!!! Kui ma vaid oleksin
vakka olnud, siis oleks tädi rõõmus ja elu oleks lill. Ent ma ju tean, kuidas
minuga käituti, mul ei ole luulusid ja ma ei võta neid asju laest. Oh jah,
keeruline. <br />
<br />
Igatahes, homme ma tagasi samas registratuuris, kuid seekord ma ei palu
registratuuritädil osakonda helistada, vaid googeldan ise kodus numbri valmis,
helistan ooteruumist osakonda ja palun hooldajal mulle alla vastu tulla. Ehk
seekord läheb paremini.<br />
<br />
Suure tüdruku pükstes Kai<br />
<br />
PS. Postituse eesmärk ei ole kedagi liistule tõmmata või häbiposti panna.
Lihtsalt võtke seda postitust kui minu ebameeldivat kogemust teenindusega,
mille läbi võiksime me kõik natuke paremateks inimesteks kasvada. Mõelda,
kuidas me teistega räägime ja meeles hoida, et väikesed muutused algavad meist
enestest.<br />
PPS. Ja tahaksin teile meelde tuletada ja südamele panna, et lugege antud
postitust väga kriitilise meelega, sest väidetavalt pole mitte midagi sellist ju juhtunud.<o:p></o:p></span></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-52200953730717750992024-02-13T22:43:00.001+02:002024-02-13T22:54:53.173+02:00Sinisilmne abistaja ehk kas mind tõmmati lohku<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Eile nägin ma
ühes Facebooki grupis noore naise abipalvet, mis oli sinna 21 minutit tagasi
postitatud. Ma hnimesid ei hakka avalikustama, sest teema on tundlik ja pealegi
see, mis ma edasi kirjutan ei pruugi ju sada protsenti tõele vastata. Aga ma
lihtsalt väga tahaksin teada, mida teie kogu sellest asjast arvate. Lugu siis nimelt
järgmine.<br />
<br />
Üks neiu oli teinud postituse, kus küsis, kas kellegil oleks ära anda riideid
ja hügieenitarbeid ja kui on, siis palun kirjutada postkasti. Kuna mul nii või
naa seisab ees kappide revideerimine, siis kirjutasin ilma pikemalt mõtlemata. Saan
mina riietest lahti ja keegi teine uutest riietest rõõmu. Niisiis kirjutasin,
et mul oleks ära anda riideid, enamus neist S suuruses, kuid leidub ka teisi
suuruseid. Neiu vastas suhteliselt kiiresti, umbes minutiga, et tema kannab
kahjuks L suurust. Ma sellele rohkem ei reageerinud ja tegin omi toimetusi
edasi, kui siis tunnike hiljem meenus, et ahjaa, ta ju küsis hügieenitarbeid
ka, et neid saan ju ikka saata. Ja nii ma küsisingi, et mida tal
hügieenitarvetest vaja oleks. Sain vastuseks, et šampooni, dušigeeli,
hügieenisidemeid, tampoone jt asju. <br />
Tõttasin poodi ja ladusin korvi kolmed sidemed, kaks pakki päevakaid ja ühe
suure paki öösidemeid, siis Garnieri šampooni, roosad kolmekordse teraga žiletid
(naiste värk, pealegi on need paremad, ei pea peale ühte korda kasutamist kohe
minema viskama. Osad on sellised, et kui ühe korra kasutad, siis järgmisel
korral on juba veits selline tunne nagu kraabiksid end roostes noaga. Aa, ja
dušigeeli võtsin ka. Viimasel hetkel viskasin veel valge šokolaadi mustikatega
ka korvi, et raskel ajal natuke suu magusaks saada ja no sõbrapäev ka kohe ukse
taga.<br />
<br />
Kirjutasin siis neiule, et kuna elame linnast nõks väljas, siis saaksime homseks
kogu vajaliku kraami ära tuua, mille peale ta küsis, kas ma pakiautomaati ei
saaks saata ja mina taaskord, ilma et oleksin midagigi küsinud, ütlesin „jaa,
ikka saan“. Ja kui nüüd päris aus olla, siis see oli see hetk, kus mul hetkeks puges
esimest korda väike kahtlus põue, kuid raputasin selle sellega maha, et kui naine
peab juba internetist hügieenivahendeid omale paluma, siis võib-olla tõesti ei
taha näost näkku kohtuda. Ei saa nagu inimesele seda pahaks ka panna. Ja kahtlus
tekkis mul üldsegi sellepärast, kuna ütles, et on Jõgeva kandis tööl, aga grupp,
kust abipalus asus üldse teises linnas.<br />
Kui küsisin, et kuhu pakiautomaati ja mis numbrile pakk saata, siis Numbri
andis kohe, kuid automaadi kohta vastas, et peab vaatama, et mis see lähim on.
Lõpuks saatis pildi pakiautomaadi asukohast (ma ei öelnud talle, et ma pime
olen). Lubasin, et panen see nädal paki teele. Neiu viisakalt tänas mind, juba teist
korda ning küsis veel, et palju ta võlgneb. Ma ütlesin, et mitte midagi ja et
loodan, et on natukenegi abiks.<br />
<br />
See on nüüd see kogu meie vestlus ja lugu. Pakk on mul koos ja ootab ära saatmist.
Kuna siin on mõningased red flagid, siis jagasin oma lugu ka Whatsapi naisteka
grupis, mille ma siin mõned kuud tagasi lõin. Arvamusi oli seinast seina. Üks
arvas, et tema oleks eelnevalt ikka uurinud, et kuidas ta sellisesse olukorda
on sattunud, et vajab hügieenitarbeid, et kas siis tõesti ei jaksa isegi tüki
seepi osta. Ja kui tal raha pole, et selliseid asju endale soetada, siis miks
ta toiduraha ei küsinud ja kui käib tööl, siis kuhu see raha kulub jne. Minul
aga keerles peas ainult üks mõte, et aga võib-olla on ta sellises väga kontrollivas
suhtes, kus kogu raha läheb mehe kätte, mees ostab toidu, aga see teda ei
huvita, kuidas naine päevade ajal hakkama saab. On ju selliseid mehi ja suhteid
küll ja veel, kus mees ütleb, et see pole tema probleem, et vaadaku naine ise,
kuidas hakkama saab. Ma ei tea ju. Aga lihtsalt on ennegi ju loetud ja kuuldud
selliseid asju, et käed lihtsalt vajuvad rüppe ja sõnu pole, lihtsalt ei ole.
Tunned ainult tohutult valu südames selle naise pärast ja mõtled, et kuidas ta
ometigi sellisesse manipuleerivasse suhtesse sattus.<br />
<br />
Meie naisteka grupis oli ka loomulikult mulle kaasaelajaid ja keegi mind välja
ei naernud. Nad lihtsalt väga loodavad, et ma väga ei pettu, kui selgub, et
mind siiski kasutati ära. Ma ise mõtlen nii, et isegi kui tegemist on mingi
eriti salakavala petuskeemiga (mida minu aju ei suuda praegu välja peilida), siis
mina olen siiski teinud head, olnud temaga igati delikaatne ja mõistev, vastu
tulnud jne. Et kui tegemist on tõesti salakavala petisega, siis jäägu see puhtalt
tema südametunnistusele... Mina ei pea sellega elama. Aga kui inimene päriselt
on hädas ja vajab abi, siis läks väike toetuspakk ju õigesse kohta. Pealegi ma
arvan, et me ei tohiks kogu aeg sedasi ka ringi käia, et me kõiki ja kõike kahtlustame,
sest nii võivad päris hädasolijad ju abist ilma jääda. Muidugi ei tasu kogu aeg
heldelt, roosad prillid ees, kõikidele küsijatele „kala“ jagada, kuid vahest ju
ikka. Vastavalt sellele, mida süda sees ütleb. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><br />
<br />
A seda unustasin mainida, et kui Joosep tema profiili vaatas, siis ütles, et
mitte ühtegi pilti pole tal endast, isegi mitte ühtegi postitust. Kuid samas on
tal ära märgitud keegi boyfriend ja kuigi noormehe konto on privaatne, siis ühel
profiilipildil on ta koos ühe kahekümnendates lihtsa neiuga. Selles mõttes
lihtsa, et ei mingeid kulinaid, glämmi ega pepu uppis poosetamist. Joosep
ütles, et mitte midagi alarmilöövat selles pildis ei ole. No mine ja võta siis
kinni, eks.<br />
Ja no kui ma praegu seda lugu siia teile kirjutan, siis ma ei saa rinnale taguda
ja öelda, et ma ei saanud petta, kõik on korras. Ikka on mingi väikene,
tibatillukene kahtlus sees närimas, kuid teisalt ma mõtlen, mismoodi peaks keegi
mind L suuruses riiete ja hügieenitarvetega lohku tõmbama!?? Kasutab tampoone
pliidi alla tule tegemiseks, riided müüb maha (jumala eest müügu) ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>sidemeid kasutab ma ei tea milleks, et ma
tunneksin end jõle petetuna.<br />
<br />
No ma ei tea, öelge palun teie mulle, kas ma olen aasta Abistaja, aasta Idioot
või aasta Sinisilm. Ma tunnen end küll pisut naiivsena, eriti tundsin ma seda
siis, kui naisteka grupis naised uurisid, et kas ma tema tausta kohta uurisin
ja ma olin nagu ee, ei uurinud. Tõtt öelda ma isegi ei tulnud sellise asja
peale, et hakata nii delikaatse teema kohta midagi pärima. Nüüd muidugi mõtlen,
et oleks võinud, aga egas ma nüüd enam hakka tagantjärele pärima. See oleks
veidi imelik. Mul pakk koos, lubasin selle nädala jooksul posti panna ja kui ma
nüüd praegu kirjutaksin ja hakkaksin küsima, et kuule, mida sa nende asjadega
ikka teed ja kuidas sa sellisesse olukorda elus oled jõudnud jne jne. See
tunduks nagu eriti debiilne ja leim.<br />
<br />
Aga olgu, ma lähen googeldan nüüd selle neiu noormeest. Ma enne postituse
kirjutamist ei tahtnud seda teha, sest kui ma oleksin välja selgitanud, et
tegemist on kriminaaliga, asjaarmastajast vangis istunud petisega, siis poleks
ma seda postitust kirjutanud. Siis ma oleksin kirjutanud hoopis nutva ja halava
postituse sellest kui naiivne ja sinisilmne võib üks inimeseloom olla ja oleksin
teisi omasuguseid hoiatanud.<br />
Aa, ja mul kulus nende hügieenitarvete peale umbes 20 euri. Pole just mingi
tappev summa, aga niisama petisele ei annaks. See on juba ühe täitsa
arvestatava toidukorvi hind praegu poes. Selle eest saaks juba nii mõndagi.<br />
Kuid olgu, tõmban joone alla ja andke siis teada, kuidas teile kogu see lugu tundub?
Kas mind tinistati tampoonipaki ja šampooniga ära või tegin kõigest hoolimata
õigesti kuulates oma südant? Mida teie oleksite (minu asemel) sellises
olukorras teinud?<o:p></o:p></span></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-73219821245287450052024-02-06T15:54:00.004+02:002024-02-06T15:54:40.900+02:00Tõukekelgutamine ja käeluumurd<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Mõned nädalad tagasi
hõiskasin ma oma Facebooki blogilehel, et arvake ära, kes läheb Soomaale
tõukekelgutama ning lisasin, et loodetavasti läheb kelgutamisega nats paremini
kui suusatamisega. Ja no selles mõttes läkski, et kuhugi vastu puud ma ei
kelgutanud ning kraavi ka ei kihutanud. Tõele au andes ei kihutanud ma üldse
kuhugi, sest me ei käinudki kelgutamas. Ja takkajärgi olen isegi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>natuke rahul, et jätsin minemata, kuna rahvast
oli murdu. Mulle meeldiks Joosepiga kahekesi kelgutada või siis väikse sõprade seltskonnaga.
Lihtsalt sellepärast, et Soomaa on selline koht, kus on suured lagedad lumme
mattunud väljad, mõned üksikud lumised madalad männid ja…vaikus. kui mass
korraga rajale läheb, siis kaob minu jaoks osa sellest looduse ümbritsevast võlust
ära. See on umbes sama, et miks me tihtipeale käime metsas ja rannas üksi või
koos koeraga jalutamas… Ma ei tea, kas saate aru, mida ma silmas pean. <br />
Ent see polnud põhjus, miks jätsime minemata. Aga no ma kohe räägin teile
sellest päris põhjusest ka.<br />
<br /></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjyNqPUsKFRQvlHET45qy82wp9MczL3Kri9grupj8Nx_cORIDAtZVXPKFbi8a6qs9bg8UeRVD4641340UyIljzU4zK4UU_ZBNm9GHS_uSjM80TJiTTRvYWC40y7azbeRKfe4FpQFUsS1lPDAL0jg8f4IbrdgA2vBdh8LfZQfC7lJ4hjeE5QpMDaehhKrBU" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="Kai kükitab koos oma pensionärist juhtkoeraga lumisel talveteel. Tabatud on kelmikas hetk sellest, kus kollane labrador Janet limpsab keelega oma nina. Kail on seljas mustad liibuvad teksad, must kapuutsiga jope, mille kaelusest paistab hall kapuutsiga dressikas, peas lapatsitega udupehme roosa müts." data-original-height="1560" data-original-width="1170" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjyNqPUsKFRQvlHET45qy82wp9MczL3Kri9grupj8Nx_cORIDAtZVXPKFbi8a6qs9bg8UeRVD4641340UyIljzU4zK4UU_ZBNm9GHS_uSjM80TJiTTRvYWC40y7azbeRKfe4FpQFUsS1lPDAL0jg8f4IbrdgA2vBdh8LfZQfC7lJ4hjeE5QpMDaehhKrBU=w480-h640" width="480" /></a></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><i><span style="color: #666666;">Foto: Joosep Kunder</span></i></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br /><br />
Juhtus nii, et päev enne kelgutamist vigastas Joosep kuidagi nii õnnetult oma
jalga, et see raibe hakkas vastu ööd valutama. Hommikuks polnud olukord parem,
nüüd oli jalg lisaks valule <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>veel turses
ka ja mina, hea ja armastava naisena, võtsin ainuisikuliselt otsuse vastu, et
me ei lähe kelgutama. See otsus tuli väga raske südamega, sest ma tõesti
ootasin seda niii väga, kuid antud olukorras pidasin ma Joosepi jalavalu kelgutamisest
siiski olulisemaks. Ma pean ju ikkagi oma kalli kaasa eest hoolt kandma. Nii
nagu ma talle neli aastat pühalikult valges kleidis altari ees tõotasin, et
olen ta kõrval nii heas kui halvas, nii haiguses kui tervises, rikkuses ja
vaesuses…ja pealegi, kes mind siis poputab, autoga ringi sõidutab ja minuga
treppidel võidu üles jookseb ja selja taga möirgavat karu teeb kui mina samal
ajal kiljudes eest ära lidun, kui ta jalg peaks siin otsustama igavesest
igavesti valutama jääda!?</span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ühesõnaga ma
tegelt ka muretsesin ta jala pärast nii väga, et pidasin ainuõigeks mitte
kuhugi minna, aga Joosep ei näinud seda asja üldsegi nii roosilisena nagu mina,
vaid ta sai mu peale väga kurjaks, et ma sedasi, ilma temaga aru pidamata,
otsustasin tema eest ära…ja siis me läksime tülli. Ma siis selgitasin, et see
pole ju mõeldav, et ta läheb valuliku ja turses jalaga tõukekelgutama, mispeale
tema arvas, et ta võiks ju minu ikka kohale viia. Ja kui ma küsisin, et mida
tema siis senikaua teeb, ütles ta, et autos istub. Eino tere hommikust, kas ma
olen sellise näoga nagu ma hullult tahaksin kelgutada, samal ajal kui mu
kallike istub autos!? See oli minu jaoks lihtsalt nii loll jutt, et ma läksin
nii närvi, ja no ega temagi rahuga hiilanud.<br />
Lõpuks hakkasin ma nutma ja olin nii hingepõhjani solvunud, et kuidas ta ometigi
aru ei saa, et ma tegin seda kõike suurest armastusest ja hoolivusest tema
vastu ja et eelkõige tahan ma just temaga kelgutama minna. Ent kuna me olime
mõlemad selleks ajaks juba nii turris ja okkalised, siis ilmselt kostusid meie
sõnad teineteisele umbes täpselt sedasi: blaablaablablaablablablablaa.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kusjuures, tal
siiani jalg valutab. Nii et ma endiselt arvan, et tegin ainuõige otsuse. Jaa,
okei, ma hiljem tunnistasin talle, et võib-olla olin ennist tõesti pisut liialt
impulsiivne ning oleksin võinud enne otsuse tegemist temaga natuke asja arutada.
Või siis oleksin pidanud oma otsust talle sedasi pehmelt ja hellalt serveerima,
peakest silitama ja lillepärjakese pähe asetama, et seda puhisevat hmöirapulli
tema sees vagusi hoida. <br />
Aga no on kuidas on. Kui me lõpuks end tühjaks vahutasime ja karjusime, mina
oma solvumisest üle sain ja nutud nutetud sain, leppisime kokku, et lähme teine
kord kahekesi koos ja ehk ongi siis pisut rahulikum.<br />
<br />
Nii, ja nüüd te ilmselt küsite, et kuidas see kõik puutub postituse pealkirjas
viidatud käeluumurdu? Ma olen ju terve postituse seletanud ainult mingisugusest
jala paistetusest ja valust. Aga vot, kallid sõbrad, see puutub täpselt nii
palju siia, et kohe järgmisel päeval kukkus mul ema õuetrepist kuidagi nii
õnnetult, et murdis käeluu. Viisime ta siis EMOsse, kus selgus, et tal pole
mitte lihtsalt murd, vaid nihkega murd. Arstid tegid talle tuimestava süsti
ning hakkasid siis kätt paika väänama. Kaks korda väänati, sest esimese korraga
ei õnnestunud. Ja kui nüüd tõele au anda, siis ei õnnestunud päris sada
protsenti ka teisel korral, mistõttu peab ema täna kirurgi juurde
minema ning siis selgub lõplik tõde – kas tuleb lõikusele minna või mitte.<br />
<br />
Nii, ja kogu see eelnev jutt oli kõigest sissejuhatus. Loo puänt on see, et mul
on siin kaks uskumatult kangekaelset inimest. Üks jalahaige, kes ei pea paljuks
tõukekelgutama minna ning teine, kes tuustib oma kipsis käega sedasi ringi nagu
homset poleks. Ei päriselt. Endal oli peale kukkumist käsi turses, luust kild
väljas, sõrmed sinised ja EI SAANUD (!) oma kätt liigutadagi, aga juba
järgmisel päeval ta helistas mulle ja ütles, et tema on töö juures. Kui ma seda
kuulsin, siis pidin reaalselt südari saama. „Emaaa! Sa peaks praegu kodus olema
ja rahulikult puhkama!“ hurjutasin ma teda dramaatiliselt. Tema aga tõi põhjenduseks,
et tal oli vaja uksele silt panna, et on kipsis käega haiguslehel.<br />
Kuna mul oli samal hommikul pediküüri ja kulmudesse-ripsmetesse aeg pandud,
siis pärast seda kui Joosep oli minu ära visanud, läks ta emale töö juurde järgi.
Ja kui ma kaks tundi hiljem oma kallist kaasat taas nägin, olid tal juuksed
maha pügatud. Võite kolm korda arvata, kes pügas!? Jah, minu töömesilasest
emake. Ühe käega. Mis see terve käsi ikka sedasi kasutult siin ripub, eks ole.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ning juba teisel
päeval hakkas ta endale suurest igavusest kuurist puid tuppa vedama. Tal ei
olnud vaja seda teha, Joosep oli talle mitme<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>päeva puud juba ette ära vedanud. Nii, ja siis ta keerab endale lokirulle
pähe, sest iial ju ei tea, millal keegi ukse taha tuleb ja siis ta peab kena
välja nägema. Ma püüdsin selgitada, et ta näeb niisamagi kaunis välja, aga ei
pidavat nägema, kui rulle ei keera. Ilma rullitamata nägevat ta nagu lammas oma
juustega välja. Ma ei saa aru, mis lammastel viga on. Lambad on ju nii armsad
ja pehmed. Aa, ja rulle ta keeras väidetavalt ainult ühe sõrmekesega. Ühe
pisikese tillukese sõrmekesega.<br />
No ja siis ta seal veel küpsetab ja koristab ja tuustib niisama ringi. Täna ta
näiteks ütles mulle, et ta pesi aknad ära, kuna ta ei võinud enam vaadata,
kuidas päike aknast sisse paistab ja siis on kogu seda tolmu näha.<br />
Ja ma olen nagu Issand halasta. Päriselt ka.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiIsRP77zcWZmMd9i35tBoppWgNWzi0q49bhpJmPCSK1fYttN_jlbzxprGwmsnP0Ylq78VOaY1hexIswy4RcO47TF3JUBeKkP5AEOEkFgf_jU4Mw6Tdpzyy0o8W7ST9eHygXw281AfJul7mItpfkdbEA6ornt7kOhz7AgYXR2WbrVrvx21CFB37zpzbebA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="371" data-original-width="498" height="476" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiIsRP77zcWZmMd9i35tBoppWgNWzi0q49bhpJmPCSK1fYttN_jlbzxprGwmsnP0Ylq78VOaY1hexIswy4RcO47TF3JUBeKkP5AEOEkFgf_jU4Mw6Tdpzyy0o8W7ST9eHygXw281AfJul7mItpfkdbEA6ornt7kOhz7AgYXR2WbrVrvx21CFB37zpzbebA=w640-h476" width="640" /></a></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br /><br />
Ühesõnaga ma sain nüüd südamelt ära ja hakkas palju kergem. Ma lihtsalt väga
loodan, et ema ei tee oma askeldamistega käele liiga. Ma saan aru, et meie
suguvõsa naised ei oskagi puhata, eriti mu ema,teist kohta hoiab raudselt oma käes
mu vanem õde. Ta on samasugune ringituuseldaja, kogu aeg tuustib tolmuimeja, lapi,
harja, puhastusvahendi ja nuustikutega mööda elamist ringi, möödaminnes keedab perele
vahepeal toidu ka valmis ja sada muud asja.<br />
Aga muidu on mu ema väga nunnu ja armas, lihtsalt ta võiks veits rahulikumalt oma
koristamistega võtta. Ega need pesemata aknad, tolm ja muu sodi endale jalgu
alla ei võta ja minema jaluta. Ausõna, käsi südamel. Mina näiteks ei pea
kuskilt murtud olema, et aru saada kui mõnus on vahelduseks diivanil lösutada
ja Netflixi vaadata.<o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br />
Kuidas teil, Kas luud-kondid terved või olete ka õnnetult mõne luu see talv murdnud?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p> </o:p></span></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-1190311490098606322024-02-01T14:44:00.005+02:002024-02-02T19:54:25.352+02:00Ma tõin neeru<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kui olime
Joosepiga Kliinikumi parklasse jõudnud ning veel viimased minutid vaikuses
autos istunud, suundusime hetk hiljem EMO sissepääsu juurde. Kohe kui sisse
saime, täitsime paberid, sain endale randmepaela ning üks noor meditsiiniõde
viis mu endaga kaasa, et mõõta rõhku, tegi EKG ning toksis midagi arvutisse.<br />
Samal ajal kui ma toolil istusin küsis ta, et ega ma juhuslikult see Kai pole,
kes blogi peab, mispeale vastasin, et juhuslikult olen küll. Selle peale muutus
ta nii rõõmsaks ja ütles, et jaaa, ta töökaaslane oli just täna hommikul blogist
lugenud, et sain kõne siirdamisele ja ta olevat olnud nii elevil ja siiralt
rõõmus minu pärast. Ma olin muidugi südamepõhjani liigutatud, et mul on nii
palju kaasaelajaid ja seda igast Eestimaa otsast. Hea, et ma sinnasamma ära ei
sulanud nagu varakevadine lumememm.<br />
<br />
Andmed sisestatud ja muljed vahetatud, liikusime käsikäes naerdes ja rõõmsalt
lobisedes röntgenisse, sest enne kui mind lahti lõigati oli vaja teha
kõhuõõnsusest ja vaagnast pilt. No et oleks ikka päris selge, kuhu need organid
mahutada. Olin end juba poolest kerest paljaks koorinud, kui sain ehmatusega teada,
et radioloogiks on noor meesarst. Ja ma olin seal nagu issand jumal küll, palun
halasta mu peale ja pane mulle palun silmapilkselt kohe kõik riided tagasi selga!
Ma tean-ma tean, nende jaoks pole hsee ilmselt midagi erakordset, et järjekordne
poolpaljas naine seisab nende ees, usual day as always, aga see ei lohuta mind
sugugi, sest imelik on mul ikkagi. Tunnen end alati nii kohmetult, et tahaks
end iga kord sündsalt lina või kätega kinni katta.<br />
Kui röntgenist tagasi tulin ja uuesti Joosepi kõrvale maandusin, siis küsis ta
esimese asjana, et kuidas ma seda teen? Ma ei saanud esiti aru, et millest ta
räägib, mida ma kuidas teen. Ta siis selgitas, et lähen mina võhivõõra
inimesega teise ruumi, viis minutit hiljem tuleme koos naerdes ja juttu puhudes
tagasi, nagu vanad sõbrannad muiste, et kuidas ma seda teen? Ma vaatasin talle
nõutult otsa, sest ma ei tee ju mitte midagi erilist, ma lihtsalt olen mina
ise. „No just, Kai. Sinus on midagi, mis mõjub inimestele vabastavalt, pannes
neid tundma nagu te oleksite juba ammusest ajast parimad sõbrad. Ma ei tea
mitte kedagi teist, kes suudaks nii ruttu võita inimeste südameid ja usaldust,“
selgitas Joosep. Minu jaoks aga täiesti tavaline.<br />
<br />
Edasi tuli kuskilt osakonnast keegi hooldaja ning saatis meid uroloogia ja
siirdamis osakonna intensiivpalatisse. Seal anti mulle pidžaama ja mõni tund
hiljem ka esimesed immunosupressandid, et hakata vaikselt juba mu immuunsust
alla suruma. Siis tuli hooldaja ning aitas mul trombisukad jalga venitada. Ma
küll ei näinud, kuidas nad mul jalas istusid, aga sellest hoolimata tundsin ma end
nendes väga kauni ja seksikana. Ja kui ma sain teada, et need on veel valge-lilla
triibulised, kaks minu lemmik värvi lisaks roosale, no siis olin ma lõplikult
müüdud. Olin päris kindel, et ma pakin need koju kaasa ja hakkan neid seeliku
või kleidiga kuidagi sedasi kandma, et lõppude lõpuks ei saa mitte keegi aru,
et mul on trombisukad jalas, haha. Aga võin juba etteruttavalt teid maha
rahustada ja öelda, et need paraku jäid minust haiglasse maha, kuna pärast oppi
olid neil vereplekid ja joodiplekid ja sada muud „võluvat“ plekki, mistõttu ei
tundunud nad enam peale selliseid katsumusi sugugi nii ilusad. Nii et võite rahuliku
südamega hingata, ma vaene pime inimene ei klõbista mööda linna trombisukad
jalas ringi.<br />
<br />
Oodata tuli tegelikult väga kaua. Haiglasse kutsuti meid kella kaheksaks ning
vahepeal oli kell tiksunud üheteist peale. Joosepil oli selle aja peale kõht
tühjaks läinud ning talle toodi putru ja võileiba. Mina ei saanud paraku
midagi. Olin eelmisest õhtust saati söömata ning enne oppi sain vaid mõned
lonksud vett, et tabletid alla neelata. <br />
Aa, ja enne sellist pikka operatsiooni antakse patsientidele ka lahtistit ja
ütleme nii, et seda ei manustata suukaudselt. See oli vast kõige ebameeldivam
protseduur kogu selle ettevalmistuse eel. Ei midagi valusat, kõigest mõni
sekund sealsamas voodis, aga lihtsalt ääretult ebamugav, kui keegi seal
tagaotsas oma pastatuubi ja kummikindaga sudib. Üritasin seda nüüd võimalikult
siivsalt seletada. Ehk õnnestus.<br />
<br />
Kui kõik protseduurid ja ettevalmistused tehtud, siis pikutasin niisama voodis,
mängisime kordamööda elektrivoodi puldiga, unelesime ja rääkisime Joosepiga niisama
juttu. Kui siis üks hetk astus palatisse kirurg. Ütles, et usub, et saan umbes
kell kaks opile, et hetkel võetakse organeid välja ja et sellega läheb veel
pisut aega. Peale mida ta lahkus. Ma olin hetkeks sõnatu, lebasin liikumatult
voodis ja seedisin äsja kuuldut. „Nad siinsamas lõikavad praegu kellegi seest
organeid välja, siin samas,“ sosistasin ma šokeeritult Joosepile. Ma polnud
arvestanud sellega, et mu doonor tuleb siit samast Eestist, sest variant oli,
et tuleb ka mujalt. Kuid hiljem tõesti selgus, et minu doonoriks oli keegi nooremapoolsem
naine Eestist. Ma vahel siiani mõtlen selle inimese peale ning sellele, et
kusagil on keegi, kes kaotas endale väga kalli ja armsa inimese. Kellegi, kes võeti
ootamatult nende eludest ära. Seda enam tunnen ma kohustust hoida oma uusi
sõpru veelgi hoolikamalt, suhtuda lugupidamisega nii siirikutesse kui oma
kehasse, sest need on saadud kingituseks kellegi elu hinnaga. Ning kuskil
sügaval südamesopis kannan ma seda peret endaga alati kaasas.<br />
<br />
Lõpuks hakkas kell liginema kolmele ning intensiivpalatisse tuli kõne
opisaalist, et mind oodatakse. Hooldajad panid mulle krõpsudega õhukese ürbi
selga ja mütsikese pähe ning sussid jalga ning heitsin voodisse teki alla ning
mind viidi mööda pikki koridore, liftiga kuhugi (ma ei saanud aru, kas üles või
alla) ning peagi ütles keegi Joosepile, et siit tema kahjuks enam edasi tulla
ei saa. Ta oli terve selle aja koos minuga kaasa liikunud, hoidis mul käest
kinni ja kinnitas igal sammul, et on minu kõrval ja et kõik läheb hästi. Mu
silmad olid veekalkvel, noogutasin talle, endal süda sees värisemas. Püüdsin
isegi natuke naeratada, kuid ei suutnud.<br />
Enne, kui Joosep maha jäi, kallistas ta mind korra veel tugevasti ja andis
põsemusi ning seejärel libiseski mu käsi tema soojast peost välja. Püüdsin
kõigest väest oma mõtteid mujale saada, sest teadsin, et kui nii edasi läheb,
siis hakkan sealsamas lihtsalt südantlõhestavalt nutma. Kuid ükskõik kui väga
ma ka ei püüdnud argiseid mõtteid mõelda, ma ei suutnud, klomp oli kurgus. Ja
siis see juhtus. „MA ARMASTAN SIND, KAI!“ karjus Joosep läbi uste mulle järele
ning ma oleksin nii väga sel hetkel tahtnud tema juurde joosta, teda veelkord
kallistada ja paluda, et ta tuleks minuga opisaali kaasa. Tean, naeruväärne,
kuid nii ma tundsin.<br />
Õde, kes oli tulnud operatsiooniruumi ustele vastu, märkas, et mul pisarad
silmas ja lohutas mind ning sõnas lahkelt naeratades, et kõik läheb hästi.<br />
<br />
Opisaali jõudes heitsin lauale pikali, anestesioloog hakkas minuga koheselt
tegelema, küsis küsimusi ja oli kuidagi hästi sõbraliku ja sooja olemisega.
Sain talle ära räägitud, et milline ebameeldiv ja hirmutav kogemus oli mul
dialüüsitoru paigaldamisel. Et kuidas ma ei suutnud peale narkoosist ärkamist
arstidele ja õdedele märku anda, et olen ärkvel, kuna keha oli halvatud. Ja nii
nad seal toimetasid mu kallal, vasaku käe küljes oli vererõhumõõdik, kehale
pandi klemmid ja parema käe küljes oli juba esimene kanüülgi sees. Nad olid nii
professionaalsed. Teate nagu oleks varemgi seda teinud. <br />
Olin juba täitsa rahulik, suutsin isegi juba naeratada, sest pinge oli maas,
kui opisaali sisenes keegi tehnik ja ütles „ma tõin neeru, panen kasti siia
maha“ ja ma olin seal nagu ee, ookei, ma olen nüüd valmis tuttu jääma.<br />
<br />
No vot, selline oli siis siirdamisele eelnenud ettevalmistus. Eks ma pisut
lühendasin, sest muidu tuleks sellest ilmatu pikk postitus, kuid kõik oluline
sai kirja ning juba järgmises postituses räägin sellest, mis olid minu esimesed
tunded peale kahe organi siirdamist, palju mul juhtmeid küljes oli, kuidas ma
füsio abil esimest korda voodist püsti tõusin ja miks ma tema peale oksendasin
ning kõigest muust põnevast.<br />
Kui jätsin midagi rääkimata, siis küsige julgelt kõike, mis teile huvi pakub.<o:p></o:p></span></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-60672487047186361382024-01-22T00:19:00.033+02:002024-02-01T04:15:19.489+02:00Ja selline ta oli<p>Ma jõudsin ka nüüd postituseni, millega kenasti oma aastakene kokku võtta, ära pakkida ja tõsta riiulisse, teiste karpide ja kastide kõrvale. Kui varasemalt olen ikka ja jälle mõelnud, et ah, ma ei viitsi oma aastast kokkuvõtet kirjutama hakata, miljonile küsimusele vastata ja siis seeläbi panna end tundma nagu mul oleks juba varajane Alzheimeri tõbi kallal, sest aasta lõpuks ei mäleta ma enam pooli asju, siis seekord oli teisiti. Nimelt on mul selja taga ulmeliselt sündmusterohke ja väga palju emotsioone hõlmav aasta, et oleks lausa patt sellest niisama mööda libiseda. 2023 oli siiski üks minu elu muutvamaid aastaid. Enne seda oli meie pulm Joosepiga ning järgmised elumuutvad sündmused oleksid oma unistuste majja kolimine ning beebi sünd.<br />Aga olgu, aitab niisama lobast. Kui oled juba siiamaani jõudnud, siis ma ei taha mingisugust iksist akna sulgemise juttu kuulda, sest ma luban käsi <!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">südamel – siit tuleb </span>minu kohta üpris huvitavat lugemist. Meid ootab, nagu eelmistel aastatelgi, endiselt ees 35 küsimust ja vastust. Võtke kohvi- või teekruus ligi, tõmmake pleed sossult ümber ja stardime. Head lugemist!</p><p> </p><p>1. Mida sa tegid aastal 2023, mida sa polnud varem teinud?<br />Teate niii palju asju on juhtunud, et päris keeruline on seda ühte ja ainukest, kõige eredamat hetke välja tuua või esile tõsta. Käisin siirdamisel, olin umbes üheksa tundi narkoosis, sain fentanüüli, unustasin hetkeks kõndimise ära jne. Ent kõikidest nendest asjadest ja veelgi rohkem saate lugeda tulevastest postitustest. Aa, ja nii möödaminnes käisime Joosepiga ka helikopteriga lendamas. See oli pimedana päris huvitav kogemus, ma alguses ikka päris hullult kartsin. No näiteks seda, et kukun kopterist välja või saan tiiviku labaga vastu pead.</p><p>2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?</p><p><br />Kuna ma olin aastavahetusel veits tõbine, siis mingit uhket pidu, shampanjaklaaside kokku löömist ja uusaasta lubaduste jagamist ei olnud. Soovisime Joosepiga teineteisele nunnult kallide ja musidega head uut ja vsjoo.</p><p>3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?</p><p><br />Jaaa. Palju õnne mulle uue väikese sugulase puhul, kes tegi mu ametlikult kolmekordseks vanatädiks. </p><p>4. Kas keegi su lähedastest suri?</p><p><br />Ei.</p><p>5. Mida sa sooviksid omada aastal 2024, mis puudus aastal 2023?</p><p><br />Teate ma ütlen päris ausalt ja loodan siiralt, kogu südamest, et saan endale uue köögimööbli. See ei ole mingine naiselik kapriis, et mul viskas olemasolev saepurumööbel üle ja nüüd nõuan jalgu trampides uut. Ei. Ma olen lihtsalt tüdinenud ja väsinud pimedana askeldamast köögis, kus puuduvad elementaarsed võimalused ohutult toimetada, ilma et ma peaks kartma, millal mulle järgmine taldrik, klaas, pott või pann pähe sajab, millal otsustab järgmine käterätik põlema süttida ja tagatipuks töötab mu pliidil ainult üks raud. See kõik on päriselt ka väga ohtlik ja frustreeriv, <span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Seega jah, ma soovin endale uut kööki. L või pool U-kujulist, kahe või kolme ülemise kapiga, integreeritud ahju ja pliidiga, õhupuhastus imur jne. Ühesõnaga palun mulle üks ilus korralik köök, kus minusugune pime kokandusentusiast saaks nautida ohutult toidu valmistamist. <br />Ja nüüd ma vaatan, kuhu see valge õhupall mu helesinise unistusega lendab. Ja ei, ma ei istu niisama jalga kõlgutades diivanil ega oota, millal köök mulle iseenesest taevast alla sajab. Ei, sugugi mitte. Mul on juba umbes 1500 kõrvale pandud, aga no olgem ausad, selle raha eest ei värvi seinasid, ei tee elektritöid, torutöid, mööblit ei saa selle raha eest ammugi mitte jne. Heal juhul võib-olla kaks kappi, pooliku elektrijuhtme, ühe pintsli ja värvipotsiku. Aga ma olen lootusrikas ja sihikindel.</span></p><p><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">6. Mis riike külastasid?</span></p><p><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br />No ei jõudnud kahjuks reisima. Hea kui ma vahel õuegi sain. Kevad ja suvi sai enamusest haiglas ja koduseinte vahel veedetud.</span></p><p><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">7. Mis kuupäev aastast 2023 jääb igaveseks su mällu? Miks? </span></p><p>25.02, sest siis sain kõne siirdamisele. Kui siin on veel mõni, kes pole <a href="http://www.puhtapime.ee/2023/05/haiglalood-kone-siirdamisele.html">seda postitust</a> lugenud, siis palun olge lahked ja lugege.</p><p><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">8. Mis oli eelmise aasta suurim kordaminek? </span></p><p>No ilmselgelt oli
möödunud aasta suurimaks kordaminekuks siirdamine ja muidugi ka see, et ma pole
pidanud juba ligemale 11 kuud insuliini süstima. Kusjuures selle viimasega saan
ma üllatavalt palju küsimusi teemal, et noh, kas nüüd sööd muretult palju magusat –
komme ja kooke, kohupiimakreeme, saiakesi, pudinguid, marjatarretisi jt?? ja ma
olen nagu ee, ei, mul on hoopis meeletu porgandite isu tekkinud. Mul peab kogu
aeg (!) külmikus kooritud porgandid olemas olema. Olen isegi öösel kell 4 üles
ärganud ja hakanud unistama magusatest mahlastest porganditest. Ma olen
konkreetselt nagu jänes oma porganditega. Reaalselt, puudu on veel ainult see,
et ma muutuksin unenäos ka veel jäneseks, kes kalpsab rõõmsalt porgandipeenarde
vahel ringi. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmUrinMwFGxUyqZXjDZnML3THYyoIowNywri17pA0CYjcWqeuARCBBfSnlK9sreu8uGSuuI7ZTE-N4BKOOhtS2Q2PbRW_ucGAcaAs7LVlPaWX0GkcUVNFiTNXCnyAA2C2VzMuPdvYupHKBqRDloZc9H5Y7WvQnJmNfV7RX38Np0ETVzmP5PWfWhHmFUPo/s240/367179752_213083551414015_2654887969764854347_n.gif" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="240" data-original-width="240" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmUrinMwFGxUyqZXjDZnML3THYyoIowNywri17pA0CYjcWqeuARCBBfSnlK9sreu8uGSuuI7ZTE-N4BKOOhtS2Q2PbRW_ucGAcaAs7LVlPaWX0GkcUVNFiTNXCnyAA2C2VzMuPdvYupHKBqRDloZc9H5Y7WvQnJmNfV7RX38Np0ETVzmP5PWfWhHmFUPo/s1600/367179752_213083551414015_2654887969764854347_n.gif" width="240" /></a></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br /> Ja mine tea, võib-olla on see ka mingi järelmõju, sümptom, et ma
vaatasin üks päev siin endale jänku sokke. Ja kui siit veel
edasi mõelda, siis võib-olla siirdati mulle üleüldsegi jänese neer. You never know,
kõik võib olla.<br />
Aga ei, ma tegelt olen varasemalt päris mitmelt siirdatult kuulnud, kuidas neil
ongi peale oppi tekkinud mingisugune veider isu. No näiteks üks hnaine, kes väljas
käies võttis pea alati söögipoolise kõrvale mõne magusa kokteili või siidri,
siis edaspidi olid need tema jaoks big no. Igati positiivne muutus, nii
rahakotile kui tervisele. Teisel aga tekkis meeletu isu praetud sibula ja õlle
järgi, kuigi ennist ei sallinud neid asju silmaotsaski.</span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> 9. Mis oli su suurim läbikukkumine?<br /></span><!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>X-NONE</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-font-kerning:1.0pt;
mso-ligatures:standardcontextual;}
</style>
<![endif]-->
</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma ei tea tegelt
kust isegi alustada, ei tahaks seda vastust väga pikaks venitada, kuid samas
tahaksin natuke südant avada ja oluliseima välja tuua. See ei puuduta ainult
möödunud aastat, vaid viimast kolme.<br />
Ma ei ole nimelt selle aja jooksul piisavalt oma sõprade jaoks olemas olnud. Ja
pean kahetsusega tõdema, et olen selle tõttu ka kahest kallist ja väga armsast sõbrannast
ilma jäänud. Mul on kuidagi nii kahetised tunded kogu selle olukorraga. Ühelt
poolt ei arva ma, et peaksin seda kellelegi selgitama, õigustama või
põhjendama, miks ma millalgi suvaliselt ära kadusin, järgmine hetk olin kusagil
ja siis jälle ei olnud. Ma olin dialüüsravi ajal lihtsalt nii kohutavalt
väsinud, jõuetu, ma lihtsalt ei jaksanud hea sõber olla. <br />Eks ma pean seda kõike veel seedima, hetkel teeb see mulle natuke haiget. Ma
saan neist ka aru, aga nii halvasti kui see ka ei kõla, siis mulle tundub, et
nemad ei saanud minust lõpuni aru. Ja ega ma ei rääkinud ka kui halvasti ma end mingi hetk tundsin, sest ma vajasin lihtsalt
mõistmist ja tuge, ilma küsimusi küsimata. Ma ei tunne end kuidagi pahasti, aga
mul on siiralt väga kahju ja kurb meel, et asjad on nii läinud. </span><!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>X-NONE</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-font-kerning:1.0pt;
mso-ligatures:standardcontextual;}
</style>
<![endif]-->
</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ehk siis lühidalt
– ma kukkusin sõbrana läbi.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kui kõik need bakterid kõrvale jätta, kes mind pidevalt kummitavad (kusjuures reedel helistas siirdamis õde ja andis teada, et mul on jälle uus bakter, jeei), siis suvel sai esmakordselt koroonat põetud. Mul olid kõik sümptomid, väljaarvatud hingamisraskused. Ebameeldiva järelmõjuna tooksin selle esile, et väga palju juukseid kukkus välja, siiani veel kukuvad. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et mu peanahk paistab. Mõjub suht laastavalt naise enesekindlusele, kuid ma katsun sellest üle olla. Söön IvyBearsi juuksevitamiine, kasutan Placent Activi šampooni, palsamit ja juuksekasvu seerumeid ning järgmine kuu ostan prooviks Marcella juukseõli. Ja parem oleks, et peale selliseid kulutusi jääks mul lõpuks mõni karv pähe kinni ka.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">11. Eelmise aasta parim ost? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ei meenu küll hetkel ühtegi sellist väga erilist ostu. Ma oma kotikesi ja kingakesi ei hakka nimetama, need on lihtsalt niisama toredad ja teevad tuju heaks. Võib-olla see, et Joosep ostis uue auto. Mulle tohutult meeldib selle värv, mis on hele taevasinine, kuigi passis on kirjas pärlmutter hall. Ma võin pime olla, aga värvipime ma ei ole. Nii et helesinine it is.<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">12. Kelle käitumine teenib sult aplausi? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kui kahel varasemal aastal on väga kindlalt tiitlit oma käes hoidnud Joosep, siis seekord läheb see kahtlemata kirurgidele, kes mind opereerisid ja kogu opi-saali tiimile, IRO armsale meeskonnale (intensiivraviosakond) , kus töötavad nii sõnukirjeldamatult tublid, lahked, kannatlikud, armsad ja tähelepanelikud inimesed. Nad hoolitsesid ja hoidsid, poputasid mind nagu ma oleksin õrn udupehme suleke. Mul isegi praegu seda siia kirjutades tulevad pisarad silma.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">13. Kelle käitumine ajas südame pahaks? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Valitsuse.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">14. Kuhu läks enamik su raha? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Väga palju raha kulus transpordile, kuna esimesed pool aastat pidin iga nädal, siis kahe nädala tagant jne käima Tallinnas analüüsidel, et immunosupressandid saaksid väga täpselt paika timmitud. Ligemale 200 euri läks kuus puhtalt arsti juures käimisele, pluss esmased siirdamisjärgsed ravimid, mis tuli haiglast lahkudes välja osta, juuste ja naha hoolitsus jne. Kusjuures Tilk saatis mulle haiglast koju jõudes suure armsa üllatuspaki, mis sisaldas kõiksugu kreeme, punase vetika ekstraktiga vananemisvastast näoõli, Pure Luxury sarja musta küüslaugu ja hüaluroonhappega näomaski ja kreemi, probiootilist näotoonikut orgaanilise roosiveega ning veel väga palju muud hääd kraami.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">15. Mis sind eelmisel aastal tõeliselt elevusse ajas?</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">See hetk, kui sain teada, et peale kahte kuud haiglas olemist saan lõpuks koju. See tunne, kuidas ma Joosepi käe kõrval astusin õue, oma uude ellu, jättes kõik katsumused ja raskused selja taha. Värske õhk, soe päike, eemal sagivad inimesed, isegi linnulaulu kuulsin... See oli tõesti midagi väga erilist ja teistsugust.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2023 meenutama?<br /></span><!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>X-NONE</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="false"
DefSemiHidden="false" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="376">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="header"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footer"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="index heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of figures"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="envelope return"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="footnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="line number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="page number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote reference"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="endnote text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="table of authorities"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="macro"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="toa heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Bullet 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Number 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Closing"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="List Continue 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Message Header"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Salutation"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Date"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text First Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Note Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Body Text Indent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Block Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="FollowedHyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Document Map"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Plain Text"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="E-mail Signature"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Top of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Bottom of Form"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal (Web)"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Acronym"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Address"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Cite"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Code"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Definition"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Keyboard"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Preformatted"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Sample"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Typewriter"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="HTML Variable"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Normal Table"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="annotation subject"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="No List"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Outline List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Simple 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Classic 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Colorful 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Columns 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Grid 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 4"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 5"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 7"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table List 8"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table 3D effects 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Contemporary"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Elegant"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Professional"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Subtle 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 2"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Web 3"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Balloon Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Table Theme"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" QFormat="true"
Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" QFormat="true"
Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" QFormat="true"
Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" QFormat="true"
Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" QFormat="true"
Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" QFormat="true"
Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" SemiHidden="true"
UnhideWhenUsed="true" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="41" Name="Plain Table 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="42" Name="Plain Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="43" Name="Plain Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="44" Name="Plain Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="45" Name="Plain Table 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="40" Name="Grid Table Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="Grid Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="Grid Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="Grid Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="Grid Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="Grid Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="Grid Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="Grid Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="Grid Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="Grid Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="Grid Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46" Name="List Table 1 Light"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51" Name="List Table 6 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52" Name="List Table 7 Colorful"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="46"
Name="List Table 1 Light Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="47" Name="List Table 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="48" Name="List Table 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="49" Name="List Table 4 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="50" Name="List Table 5 Dark Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="51"
Name="List Table 6 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="52"
Name="List Table 7 Colorful Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Hyperlink"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Hashtag"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Unresolved Mention"/>
<w:LsdException Locked="false" SemiHidden="true" UnhideWhenUsed="true"
Name="Smart Link"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-font-kerning:1.0pt;
mso-ligatures:standardcontextual;}
</style>
<![endif]-->
</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Mul on hetkel
siiani kaks suurt lemmikut. Üheks looks on Su õrnas käes, Robin Juhkentali
esituses ning teine väga ilus ja südamlik laul on Ma hõljun taeva all. Kuid
selle viimasega on selline lugu, et mulle tohutult meeldib, kuidas näitleja Tõnu
Kark seda esitab. Netis seda pole, selleks peate minema vaatama etendust „Café Théatral“.
Ja nüüd ma vaikselt jälle ümisen… „Sul kinni hoian käest,<br />
kui tiirlen ümber kuldse kuu,<br />
ning üle kõrgest mäest<br />
me tuiskame kui tuul.<br />
Te püüda meid ei saa,<br />
me unelmate lennuteel,<br />
see kulgeb üle maa<br />
ja jäätund järvevee.“</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">17. Võrreldes varasema aastaga oled sa: </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">I õnnelikum või kurvem? Mul on olnud selle möödunud aasta jooksul väga ilusaid ja õnnelikke, rõõmurohkeid hetki, aga on olnud ka muret ja pisaraid. Kõike natuke. Nii et ma ei oskagi vastata. Eelmisel aastal olin ma väidetavalt õnnelikum.<br /> II kõhnem või paksem? No nagu ma eelmisel aastal kirjutasin, siis ma väga sooviksin järgmisel aastal olla kõhnem ja no mis ma oskan kosta, ma olen lausa 17 kilo kergem. Enam ei lase masin öösiti mu kõhuõõnsusesse kahte liitrit dialüsaadi lahust, mis venitas mu kõhtu ja pani organismi arvama nagu ma mugiksin kahe suupoolega komme näost sisse. Aga eks ma olen selle tulemuse nimel vaeva ka näinud ja pingutanud, sest kui sul on terve posu hormoone peal, siis pole kaalu langetamine kerge. Kuid oluline on siin tahtejõud ja mitte alluda oma isudele.<br />III vaesem või rikkam?Rikkam, igas mõttes rikkam. Rahaliselt, vaimselt, kogemuste võrra, õppetundide...</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Rohkem aega sõpradele pühendanud ja bloginud. Tundsin neist väga puudust.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud? </span></p><p class="MsoNormal">Ärritunud. Ma ei
tea, kas asi on ravimites, mida mulle haiglas tohututes kogustes manustati, aga
ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem nii lühikese süütenööriga olnud. kui
varasemalt olin ma kodus pigem tšill ja kehitasin vaid õlgu mingisuguste olukordade
peale, mis võib-olla tavaolukorras vihastaks nii mõnegi naise välja või <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ajaks raevust nutma, siis no palju õnne – nüüd
olen mina see närvihaige. Võimalik, et mu taldrikul on praegusel eluetapil lihtsalt
liiga palju asju korraga ja kuna kodus oleks hädasti köögi ja vannitoa remonti
vaja, siis ma tunnen, et kodu ei ole see koht, kus saaksin lõõgastuda ja akusid
laadida. Ma lihtsalt tahaksin nii väga hommikuti võtta oma aurava kohvikruusi, värskete marjadega
pudrukausi, võiku ja lihtsalt istuda laua äärde hommikut nautima. Seejärel
suunduda kuuma vanni ligunema, kuhu olen eelnevalt sisse pistnud mõne eriti-hästi lõhnava vannipalli. Aga ainus mis mul on, on sinine plastmassist pesukauss ja sinna
sisse ma ka ei mahu. Okei, see lõpp oli nüüd küll max hale, aga kellele ma ikka
kurdan kui mitte teile.</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">20. Kas sa armusid aastal 2023? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ei. Aga Joosep just küsis, kas ma ikka kirjutasin, kuidas ma iga päev temasse uuesti armusin, haha.<br /></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">21. Kui palju üheöösuhteid? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Iga öö hoian oma kaisu-jänkut Sassi kaisus.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">22. Mis oli su lemmik sari? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ei vaadanud mitte ainsamatki sarja. Minu ainuke kodune meelelahutus ja puhkus ajule on Salajuttude ja Kikimooride podcasti kuulamine. Kristina ja Mallu rebivad korralikult kildu ja no sinna ei saa midagi parata.. naer on nakkav. Ja Kikid on lihtsalt nii toredad ja kajastavad väga põnevaid lugusid. Olen mõelnud, et peaks ka neile kirjutama (disclaimer: tegin selle ära).</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ei.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">24. Parim raamat, mida lugesid? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma ei tea kas just parim, aga kindlasti paeluv ja meeldejääv jutustus isa ja poja seiklustest, sekka kaunid kirjeldused Alaska loodusest. Kent Rockwell "Üksikul saarel: päevikumärkmed rahulikust seiklusest Alaskas".</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">25. Mis oli su suurim muusikaline avastus? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma ei saaks öelda, et nad olid mu jaoks avastus, olin neid varemgi esinemas siin-seal kuulnud, kuid senini polnud nad mulle millegi erilisega meelde jäänud, aga nüüd küll. Púr Múdd.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><iframe allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen="" frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/Ro9z-iIUy2M?si=WvT1ls0U9dXQEtbt" title="YouTube video player" width="560"></iframe></span></p><p class="MsoNormal">26. Mida sa tahtsid ja said? </p><p class="MsoNormal">Doonororgani ja magamistoa remondi. Okei, viimane pole veel päris sada protsenti valmis, sest põrandaliistud on liimimata ja meie pulmapilt tuleb seinale riputada, aga laiaslaastus on tuba valmis. See oli minu jaoks äärmiselt oluline, et kui ma tulen siirdamiselt koju, et siis meie elamises poleks mitte ainsamatki dialüüsravi lahusekasti, karpi, maske, kotte, voolikuid jne.</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">27. Mis oli selle aasta parim film? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ei oska ühtegi filmi välja tuua, aga seevastu võin mõnd head lavastust soovitada, näiteks "Leopoldstadt".</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">28. Mida sa tegid oma sünnipäeval? Kui vanaks said? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Käisime Joosepiga rannas jalutamas, siis minu valitud kohas söömas ja õhtul vaatasime vist mingit filmi ka.<br />No passis 38, südames ja hinges mõnikord viieaastane, vaimselt vahel vanem kui passis olev number.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Köök. Aga see tuleb see aasta, mu süda tunneb seda. </span></p><p class="MsoNormal">30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma ei järgi juba aastaid mingit kindlat moesuunda. Selles suhtes, et ma kannan täpselt seda, mis parasjagu peegeldavad minu meeleolu. Kas olen rõõmus ja outgoing või tahan pigem midagi tagasihoidlikumat, olla nagu üks väike vesihall kiisupoeg või tunda end super-seksika-nunnu naisena või mis iganes mul parasjagu sisimas ka ei toimuks. Kui olen väsinud, siis loivan mugavates kodudressides ringi, kuid samas võin õrnroosa pitskleidi selga tõmmata või lõhkised teksased ja valge maikasärgi. Aga kui konkreetselt rääkida uutest soovidest, siis ma päriselt ka ei tea, mis mulle pähe lõi, aga ma tahan nüüd endale vilditud kübarat. Ja samas ma käisin neljapäeval oma õmbleja-haldja juures, kellelt ma tellisin endale kevadeks kaelatagant seotava jumpsuiti ja kui on viludamad ilmad, siis sinna juurde teeb ka sobiva bomberi. Sellise elevandiluu, shampanjatooni, lühikesed peened narmad ja kohati üle jaki on ka läbipaistvat klitrit, mis siis (päikse)valguse käes erinevaid värve helgib. Ja siis tuleb mul üks must nahast seelik, mis käib eest täisulatuses lukuga kinni. See pidi praegu väga pop olema. Kantakse nii erinevat värvi T-särkidega kui ka jakkidega, kinga, ketsi või saabastega. Nii et ma tõesti ei tea, kuidas sellist moesuunda nimetatakse.<br />Ja no vaadake seda vahumerd, millega ma käisin Estonia Rahvusooperis. Ühesõnaga täpselt selline mu nn stiil ongi.</span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWoWoeh0E7sZSRSDTAHrdTqxbePa5NSl9BmHwVQVX0YTbPYzes0hHNO2mzYCVk9T_8gqdizkB4-yPYTP8T0FaOMNeCeU3Y0uzh5tvRCKn9cWasr_NfRLtYtyubeJrlVifnEngnIpXN83fVg0jF3m0gbkJfxgtQjnhnMzI8eEOjMzDmbDp0mmoJ2dwZ6ng/s1500/409173500_3424703257675916_4990295904346336775_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1500" data-original-width="1124" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWoWoeh0E7sZSRSDTAHrdTqxbePa5NSl9BmHwVQVX0YTbPYzes0hHNO2mzYCVk9T_8gqdizkB4-yPYTP8T0FaOMNeCeU3Y0uzh5tvRCKn9cWasr_NfRLtYtyubeJrlVifnEngnIpXN83fVg0jF3m0gbkJfxgtQjnhnMzI8eEOjMzDmbDp0mmoJ2dwZ6ng/w480-h640/409173500_3424703257675916_4990295904346336775_n.jpg" width="480" /></a></div><br /><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">31. Mis sind mõistuse juures hoidis? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Pikad jalutuskäigud. Kuid üldiselt ma lasin tunda endal neid tundeid, mis mind parasjagu rususid.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem meeldis? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma pean ütlema, et kuulates Salajuttude podcasti, siis Kristinast on arvamus palju muutunud. Vähemalt läbi podcasti on ta jätnud endast hästi südamliku, siira ja sooja inimese mulje. Selline hästi vahetu, ilma valehäbita ja filtrita. Väga tervitatav omadus.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Automaks. Nüüd on muidugi eelnõu muudetud sõbralikumaks, et erivajadustega lastevanemad, kes on oma laste hooldajad ja peavad neid sõidutama arstide, tugispetsialistide, koolide ja lasteaedade vahet, et neile automaksu ei rakendata. Liikumispuudega inimestele või sõidukitele, mis on kohaldatud vastavalt puudega inimese transpordiks, et siis nemad ei pea samuti automaksu maksma. <br />Veel vihastas mind see, et valitsus ei olnud üldse seda meelt, et võiks puudega inimeste puudetoetusi tõsta, missest et see on viimased 20-aastat püsinud 53 euro peal. Nüüd kaks päeva tagasi tuli muidugi teade, et valitsus Otsustas tõsta toetuse 100 euro peale. Abiks seegi. Aga ma ei saa aru, miks pimedad, jalutud, puudega laste vanemad peavad kogu aeg tõestama, et nad pole kaamlid ja nad ei taha riigil nahka üle kõrvade tõmmata, vaid et neil päriselt on ka vaja seda toetust, et toime tulla.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">34.Keda igatsesid? </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Nendel kõige raskematel hetkedel igatsesin Joosepit. Soovisin üle kõige, et ta lihtsalt istuks vaikides mu haiglavoodi kõrval, hoiaks kätt ja silitaks õrnalt mu peakest.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">35. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2023 õpetas. </span></p><p class="MsoNormal">Et kui püüad
teiste jaoks kogu aeg olemas olla, neile vastu tulla ja heameelt valmistada,
siis ära arva, et sulle ollakse selle eest pärast südamepõhjani tänulikud ja et
teised väärtustavad sinu panust sama palju nagu sina oled sinna endast ära andnud,
maha jätnud. Päeva lõpuks võib juhtuda lihtsalt see, et sinu tass on tühi ja
unistused täitumata. Võta rohkem aega iseenda väärtustamiseks ja poputamiseks.</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">***</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">No vot, selline see aastake mul oli. Kuna ma postituse alguses lubasin, et saate midagi uut teada, siis oleks <span> </span>tore kuulda, lisaks kõikidele teie teistele mõtetele, kas ja mis oli see, mis tuli üllatusena, oli naljakas, mõtlemapanev või midagi muud. <br />Aga olge musid ja kniks, kes jaksasid lõpuni lugeda!<br /></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKDQry4NQPMPYFEb1GHvgIJaBiAftMM5YlTN-Ayf4kGptUUs6omgz1_YcQlrKETseHq4zRN7_KEUiWnfs2qAZiuMZY9aYdQCcx6jmNmZzlkpTtGEZlbUUYed2AMfLjXSWCWlNNISy4vJHQw6YVhCayRHDU7HBbAhevbBdR0-PFAvP5vmBfhbOO5ITcZf0/s1920/419941613_391243783409911_6313082395695778556_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1920" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKDQry4NQPMPYFEb1GHvgIJaBiAftMM5YlTN-Ayf4kGptUUs6omgz1_YcQlrKETseHq4zRN7_KEUiWnfs2qAZiuMZY9aYdQCcx6jmNmZzlkpTtGEZlbUUYed2AMfLjXSWCWlNNISy4vJHQw6YVhCayRHDU7HBbAhevbBdR0-PFAvP5vmBfhbOO5ITcZf0/w512-h640/419941613_391243783409911_6313082395695778556_n.jpg" width="512" /></a></div><br /><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><br /></span><p></p>
Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-85145495615699113372024-01-17T23:10:00.004+02:002024-01-19T20:49:44.918+02:00Nägemine läks ja laulis<p><span> </span>Ma tean-ma tean, hingake kõik rahulikult sisse ja välja, väike südamemassaaž, lonks sooja kummeliteed... see olen tõesti mina, ma olen elus ja terve. Olen teid ja oma armsa blogikese täitsa unarusse jätnud ja see on ilmselt pikim blogipaus, mis mul siiani olnud on. Aga et teil oleks mingigi ülevaade vahepealsetest toimunud sündmustest, siis vuristan ühe hingetõmbega kiire kokkuvõtte ette.</p><p> Peale viimast maikuu postitust läksin ma neerubiopsiale, mida tehakse kõigile siirdatutele peale kolme kuu möödumist. Biopsia läks kenasti, kuid enne kui ma üldse osakonda jõudsin, sain ma registratuuris, klaasi taga istuva tädi käest pehmelt öeldes õiendada, aga see on pikem lugu, üks väga värvikas lugu. Siis lippasin tantsupeolt läbi, samal ajal olid mul antibiotsid peal, sest mingi näkane bakter otsustas end mulle külge haakida, siis sai kuur läbi ja siis sain nädalakese olla, kui palavik tõusis taas kuhugi taevastesse kõrgustesse. Selgus, et seesama bakter oli uuesti tagasi ja tigedamana kui ei kunagi varem. Niitis mu päeva pealt sedasi jalust, et ma ei jaksanud omal jalal vetsugi minna. Mul oli konkreetselt surm silme ees, tõmba valge lina ümber ja hakka parem heaga surnuaia poole astuma (aga kuna ma ei jaksanud end liigutadagi, siis ma ei hakanud seekord minema). Kuid siis sain uue antibiotsi kuuri peale ja viiendal päeval hakkasin end taas inimese moodi tundma, halleluuja, päike paistis ja lilled õitsesid taas. Kuid mu õnn oli üürike, sest siis niitis koroona mu jalust maha. Ja nii ma veetsingi terve juulikuu kuni poole augustini kodus nelja seinavahel. </p><p> Ühesõnaga nagu te juba aru saate, siis üks häda ajas teist taga ja alles novembris sain ma kõikidest pahadest bakteritest lahti. Ma sisuliselt krõbistasin iga kuu antibiootikume kahe suu poolega. Mingi hetk tuli arsti poolt isegi see kaart lauale, et kui nüüd uuesti palavik tõuseb, siis pean haiglasse sisse minema, kuna mul oli seesugune "tore" bakter, mida ravitakse ainult haiglas, veenisisese antibiotsiga. Lühidalt öeldes, palju erinevaid baktereid ja nad eranditult kõik armastasid mind.<br />No vot, selline lühike kokkuvõtteke seitsmest kuust.<br /></p><p> Kuid nüüd ma kitkusin rüperaalilt kuivanud sambla pealt ära, puhusin talt tolmu ja hakkan nüüd vaikselt jälle kirjutama. Esmalt jagan siia ka üht väikest kirjakest, mille ma täpselt kümme päeva tagasi Facebooki blogilehel oma nägemisele kirjutasin, siis tahan kindlasti teha ka aasta kokkuvõtva postituse (uskuge mind sealt on mida lugeda) ja siis need kauaoodatud siirdamis postitused ehk minu haiglamemuaarid ootavad samuti kannatamatult oma järge. Aa, ja ma vist tahan sellest Orgu skandaalist ka natuke kirjutada.<br /></p><p>Aga olgu, sõbrad, ma tagurdan nüüd virtuaalsest kirjapesast selg ees välja ja jätan teid kirja lugema.</p><p> </p><p>***</p><p><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kallid silmad,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma pean teile
kirjutama, kuigi ma tean, et te ei näe seda lugeda.<br />Istusin täna
hommikul diivanil, mõnus pehme pleed sossult ümber ja päike siras otse
silmaauku. Teil polnud sellest aga viga midagi, ei ühtki pisarat eredast
valgusest, ei väiksematki kissitust, sest täpselt 17-aastat tagasi otsustas
ühel kaunil päeval nägemine meiega hüvasti jätta. Väga inetu temast, ei mingit
hoiatust ega midagi. Lihtsalt pakkis oma kodinad kokku ja läks. Keegi ei tea
tänini päris täpselt, et kuhu ta oma aruga keset südatalve niimoodi läks või
mida ta nüüdseks teeb. Kuid teate, mu kallid silmad, pole hullu, sest meil on
tegelikult ilma selle va nägemiseta ka maru vahva.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Vaadake…</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">*hehe, tung, te
ju ei näe muhvigi*</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span> </span>…kui paljudesse
jaburatesse ja naljakatesse seiklustesse oleme me nende aastate jooksul
üheskoos sattunud. Mäletate, kuidas ma alles hiljaaegu, mitte väga ammu,
tõstsin bussis oma käekoti võhivõõrale naisterahvale sülle ja otsisin
südamerahus mitu minutit oma rahakotti või kuidas me, kuidas me
sajaseitsmekümne kolmandat korda ehmatasime taas ühe vaese hinge pooltummaks,
kui teda oma lambavillase käpikuga kobasime või too inimene, keda ma agarasti
rohelist tuld oodates valge kepiga toksisin ja juttu puhusin, arvates
naiivselt, et tegemist on mu sõbraga . Eks vahel harva kohtab ka neid, kes on
peast natuke debiilikud. Kasvõi see mutike, kes nimetas teid mu kallikesi
santideks või too „vahva“ tädi, kes sõimas mind nii kaua, kuni ma lõpuks nutma
hakkasin või need krutskit täis jõnglased, kes lennutasid selja tagant
lumepalliga mulle vastu pead. Aga need väikesed intsidendid on kogu selle
toreduse ja headuse kõrval tühised.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Ma tahan lihtsalt
öelda seda, et hoolimata kõigest olete te nägemiseta sama armsad, võib-olla
isegi grammike armsamad. Ma ütlen käsi südamel, et mingites olukordades
nägemine ongi veits ülehinnatud. Esiteks, ei pea te enam nägema mu võimatuid
juukseid ja ma ei pea muretsema milline ma hommikul ärgates välja näen. Aus
vastus oleks, et ei näegi. Ja ausalt öeldes on nägemise puudumine mind
valgustanud –nagu sõna otseses mõttes, sest nüüd ma vaatan ja kuulan südamega.
kas olete kunagi mõelnud, kuidas kõlab vihmapiiskade langemine puudele,
lehtedele, lilleõite südamikesse ja kroonlehtedele või kuidas ümbritsevad
loodushelid muutuvad ühtäkki salajuttude sosinateks, lõhnad intensiivistuvad
sedavõrd, et see kõik hakkab mu peas üht imeilusat pilti maalima.<br />Jaaa, ma tean, imal klišee, korduvalt kuuldud jutt, kuid ausalt! Ma päriselt vaatan ja kuulatan loodust ning inimesi meie ümber südamega, kuulatan nende häält ja olemust, kas neis on hellust, soojust, hoolivust, kas hing on avali või õrnalt vaos hoitud, kas neis pulbitseb elujanu, uudishimu, kibedust, kadedust, kas südames kõneleb valu või kostub hääles rõõm, ükskõiksus või vaev ja miks see kõik on nõnda nagu see on. See kõik on lihtsalt nii inimlik. </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> Nii et, mu
kallid armsad silmad, ärge nukrutsege, et olete ilma nägemiseta, ma armastan teid täpselt sellistena nagu
te mul olete, pilguga või pilguta.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">PS. Ning
nägemisele ütleks omaltpoolt nii palju, et ükskõik kus sa hetkel ka ringi ei
redutaks, siis tea, et oled alati tagasi oodatud. Meie ei ole pahased ega
solvunud. Nii et kui sa ühel ilusal päeval hakkad südames kipitavat igatsust
tundma, siis tea, et oled lahkelt tagasi oodatud! Võtame su avasüli kallistuste
ja musidega vastu.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kai<br />See puhta pime. <span> </span><span> </span><br /></span></p>
Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-91728072311956120532023-05-27T22:15:00.000+03:002023-05-27T22:15:02.030+03:00Haiglalood: kõne siirdamisele<p class="MsoNormal">Ma pole viimasel ajal üldse leidnud aega, et blogisse
jõuda.Kuid nagu enamus teist teab, siis seekord oli mul päriselt ka vabandus
mitte blogimiseks olemas. Noh, teate ju küll, käisin siin siirdamisel või nii.
Kusjuures, haiglasse minnes tarisin ma arvuti ka kaasa, aga olgem ausad, see
oli suht pointless, sest ma võtsin selle täpselt kaks korda kotist välja.. ja
ilmselgelt mitte blogimiseks. Aga nüüd olen ma siin ja nagu ma suure suuga
lubasin (vähemalt ma arvan, et ma kusagil midagi sellist olen teile lubanud), siis
panen jõudumööda kogu siirdamisega seonduva info kirja: kuidas läks siirdamine
ja opist taastumine, kuidas ma juba teisel päeval törts füsio peale oksendasin,
miks ma kolm päeva järjest nutsin, miks olin oodatust kauem haiglas jne jne.<br />
<br />
Nii, aga alustame siis algusest…<br />
Esmalt tahan rääkida sellest, kuidas ma üldse selle kauaoodatud kõne
siirdamisele sain ja milline oli minu reaktsioon. Olles eelnevalt kuulnud
kõiksugu lugusid sellest, kuidas inimesed on suhteliselt apaatselt reageerinud
(mitte et neil oleks ükskõik), lihtsalt osad neist on ilmselt minisüdari või
šoki saanud ja siis ongi super apaatsed olnud. Umbes et aa, siirdamisele jah,
oookei, eks ma hakka siis vaikselt tulema. Või siis nagu üks tore proua,
südamega asja juures olev koduperenaine, kes palus siirdamiskoordinaatoril
natuke oodata, kuna tal olevat hetkel supitegu pooleli. Et ta keedab selle
lõpuni ja siis tuleb.<br />
Mina igatahes olin otsustanud, et mina ei kavatse mitte mingil juhul apaatseks
jääda või hakata supikest lõpuni keetma. Mina kavatsen juhheitada, rõõmust
püsti karata ja hõisata jeeejeeejeeee, ükskõik kus ma parasjagu siis ka ei
oleks. Poes, bussis, trammis, tänaval, vahet ei ole, igal juhul rõkkan rõõmust
ning teeme Joosepiga selfi, pöidlad püsti ja saadame kõikidele oma sõpradele.<br />
<br />
25. veebruari õhtal sain siis selle jeejee-kõne ja milline oli siis see minu
suurejooneline reaktsioon ja vastus koordinaatorile. Esiteks, ma olin (!) suht
apaatne. Kuulasin koordinaatori jutu ära, et mis tal öelda on ja siis küsisin
oma aasta küsimuse – kas pean kohe tulema? Ei, Kai, ei pea kohe tulema, aega on
selle neeruga.Tule siis kui saad või kui lumi maas, aasta pärast või nii. Me
viskame neeru selleks ajaks sügavasse. Ära üldse põe. Lihtsalt geniaalne.
Paluks mulle nüüd aplausi ja lilli aasta idioodi tiitli puhul. Nii palju siis
minu fank jeest ja kukerpallidest ja rõõmust lakke hüppamistest, et kogu maailm
saaks ikka aru kui õnnelik ma olen.<br />
<br />
Aga okei. Aasta idioodi tiitel käes, läksin ma tagasi messengeri koosolekule,
sest kõne siirdamisele tuli just täpselt siis, kui mul oli EV105
kontsertetenduse järgne koosolek ning me andsime kirjeldustõlgiga oma
tööandjale ülevaate Estonias toimunust. Kui koosolek hakkas lõppema, siis
viimasena andsin tüdrukutele oma uudisest teada. Mäletan, kuidas nad olid nagu
misasja? Sa tulid koosolekule tagasi, olles ise saanud vahepeal sellise uudise
osaliseks ja siis istud jumala tuima näoga koosoleku lõpuni, meile mitte midagi
ütlemata ja ma olin nagu jep, ma tahtsin selle kõige magusama kirsi kõige viimaseks
jätta.<br />
<br />
Peale koosolekut hakkasin ma loomulikult inimesi läbi helistama. Esimene kõne
läks Joosepile, kes oli parasjagu linnas. Kui ma ütlesin talle, et ma sain just
kõne siirdamisele, siis tema reaktsioon oli kuidagi nii tore ja armas. Ma
kujutan ette, et just nii võivad reageerida väga paljud mehed, kelle naine on
esmarase ja siis kui algab sünnitegevus, siis nad on kuidagi toredasti ähmi
täis. Joosepil oli umbes sarnane reaktsioon, et oot, mis asja, nüüd kohe või,
eee, äää, okei. Mida ma nüüd tegema pean, kas tulen kohe koju või palju mul
aega on?<br />
***<br />
Järgmiseks helistasin emale, kes sellisel kellaajal on tegelikult juba voodis
ja loeb raamatut ja hakkab vaikselt juba unne suikuma. Ema võttis kõne vastu ja
küsis rahulikult, peaaegu et sosinal: „Jaa, Kai, räägi.“</p>
<p class="MsoNormal">Mina: „Ma lähen siirdamisele.“</p>
<p class="MsoNormal">Ema sama unise ja rahuliku häälega: „Mida?“ ja siis juba
äkilisemalt (ilmselt kargas voodist istukile) „oot, misasja!? Siirdamisele!?
Millal? Nüüd kohe või?“ (ei pea vist kaugelt otsima, kust on minu „terava pliiatsi“
stiilis küsimuste esitamise geen päritud,muaha).<br />
<br />
Siis helistasin isale, kes reageeris väga isalikult, öeldes „ohoh, vägev!“,
nagu oleks tema väike tütar just äsja millegi suurega hakkama saanud, ma ei
tea, võitnud näiteks mudilaste maratoni. Veel helistasin siirdamis õele Elole,
kes oli siiralt pisarateni liigutatud ja kuidagi nii südantliigutav oli kuulda,
kuidas inimene mulle kaasa elas. Me olime just kümme päeva tagasi käinud
haiglas analüüse andmas ning ühtlasi astusime ka Elo juurest läbi. Viisime
talle kimbu roosasid tulpe, sest päev enne seda oli olnud sõbrapäev. Kui aga
Elo esmaspäeval tööle tuli (siirdamine oli pühapäeval) olid tulbid lõpuks kõik
oma kroonlehed maha langetanud. Kui Elo mulle seda lugu rääkis, siis ütles, et
see oli kuidagi nii märgiline olnud, et meie kingitud lilled õitsesid täpselt
nii kaua, kuniks mulle sobiv doonor leiti.<br />
***<br />
Ja loomulikult ei saanud ma jätta helistamata ka Kikule, kes ilmselt sõpradest
tundis selle kaheaastase dialüüsravi vältel kõige enam huvi, kas ma sain uue
neeru, küsides seda iga jumala kord kui helistasin või messengeri kirjutasin.
Kuid Kikuga on selline lugu, et ta on veits nagu maal elav Milvi, kes on
hommikust saati mööda peenravahesid roomanud, istutanud ja rohinud, loomi
talitanud, heina vikatiga niitnud, keetnud-vaaritanud -küpsetanud ja siis
õhtaks on nii läbi nagu tühi kartulikott, et poeb kohe peale aktuaalset
kaamerat koikusse ära. Lihtsalt selle
erinevusega, et Kiku ei jaksa isegi aktuaalset kaamerat ära oodata, tema ronib
juba kell viis õhtul oma tekikuhilaga
diivanile, vaatab sajandat korda Grey Anatoomiat või mediteerib end
sõprade unenägudesse, et viia neid jalutama oma miljonivaatega korterisse või
siis uurib planeetide, tähtede ja teiste taevakehade liikumisi, kiiruseid ja
kes millal keda varjutab ja siis saadab põnevamaid fakte sõpradele messengeri
(sry, ilmselt ajasin praegu suht pada, aga ma ei oska nii targalt kosmosest
rääkida). Igatahes, fakt on see, et Kiku läheb suht varakult magama, umbes kell
21 magab juba õndsat und või kui ei maga, siis üritab magama jääda ja kui keegi
peaks tema püha üritust häirima, siis võib ta väga kurjaks saada.<br />
Etteruttavalt ütlen ära, et kell oli juba 21.. ja ma helistasin. </p>
<p class="MsoNormal">Kiku esimene lause mulle: „Parem oleks, et sa said neeru!“
(ma ütleks, et praegu seda siia kirjutades kõlab see veits nagu ähvardus, pluss
ta oli suht tusane).</p>
<p class="MsoNormal">Mina: „Sain.“</p>
<p class="MsoNormal">Kiku juba palju rõõmsamalt: „Houly-mouly! Päriselt või?!“ </p>
<p class="MsoNormal">Arvestades, millise „ülevoolavalt sõbraliku“ häälega ta mu
kõne vastu võttis, siis kui suur tõenäosus on, et ma oleksin praegu elus ja
kirjutaksin siin teile oma haiglamemuaare, kui oleksin öelnud eeem, ei,
tegelikult helistasin ma niisama, et lihtsalt veits lobiseda ja küsida, mis
teed.<br />
<br />
Aga nii palju siis nendest perele ja sõpradele teatamistest. Kuna koordinaator
ütles, et mul on kaks varianti, kas a. ma tulen ööseks haiglasse ja juba
hommikul vara hakatakse mind opiks ettevalmistama või b. ma magan öö kodus ja
pean hommikul hiljemalt kell 8 olema TÜ Kliinikumi erakorralises. Ma otsustasin
viimase kasuks, sest esiteks, Joosepit polnud kodus ja teiseks, ma olin liiga
elevil, et olla suuteline kokku panema oma viimaseid asju (hambahari ja -pasta,
aluspesu, näokreemid, pesemisasjad, arvuti – mida me nüüd kõik teame, et ma
kasutasin kogu aeg ja väga palju, khmm).<br />
Öösel ei maganud ma muidugi sekunditki, muudkui ketrasin, kas kõik asjad on
olemas, kas ja kui palju ravimeid ma peaks kaasa võtma, kas insuliini läheb ka
peale siirdamist vaja, kas ma peaks kaasa võtma kolm või viis paari sokke ning
muud säärased eluliselt olulised küsimused vajasid öösel vastuseid (mitte et ma
olin haiglasse minemas, kus on lademetes tablette ja muid vajalikke
ravimeid,tarvikuid, tuduriideid, juhuks, kui minusugune kuldaju peaks midagi
olulist maha unustama… aga noh jah).<br />
<br />
Hommikul, enne kukke ja koitu vedasime mu haiglakodinad autosse (või noh, her
abikaasa vedas, minul oli daamile kohaselt ainult ridikül ja näpu otsas
sussikott). Autos käisime veel viimast korda nimekirja mu asjadest üle ja kui
tundus, et kõik on olemas, vähemalt oluliseim, startisime Tartu poole. Kell 7
olime Kliinikumi parklas ning enne, kui
sisse läksime, istusime hetke niisama. Lihtsalt olime, sest me ei teadnud, mis
meid täpselt ees ootab, kui kiiresti hakkavad asjad sees liikuma jne. Mingi
hetk aga pigistas Joosep julgustavalt mu kätt ja ütles: „Olgu, kallike, aeg on
minna.“<br />
<br /></p><p>Sellest, mis edasi juhtus, kirjutan juba oma järgmises postituses. Millised
protseduurid mind enne siirdamist ees ootasid, kuhu meid edasi suunati, mida
kirurg käis enne oppi rääkimas jne jne, kõik see tuleb ja veel palju muudki. </p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com15tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-12206949858293412722023-02-04T12:29:00.002+02:002023-02-04T12:37:12.958+02:00Mul on siiber<p class="MsoNormal">Ma ei tea,kust oma postitusega pihta hakata. Tahaks ju
endast jätta viisaka ja südamliku tütre muljet, kes suudab alati eeskujulikuks
jääda, mitte pahandada, mitte närvi minna, mitte toriseda jne jne, aga käsi
südamel – ma ei suuda. Ma tahan nimelt<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>teile rääkida loo, mille saaks vabalt liigitada kategooriasse
„emad-jäävad-emadeks“.<br />
Ma ei tea, kuidas teistes peredes nende asjadega on, aga ma tahaksin niiväga
loota, et ma pole ainuke tütar siin planeedil, kes ajab oma okkad laiali ja
hakkab turtsuma nagu siil, kui ema püüab oma lapsekest ainult aidata. Ma vahel
korrutan seda endale mantrana, ausõna, aga kulmu veab tahestahtmata kortsu, kui
sind järjekordselt püütakse vati sisse toppida ja turvatrellid ümber keevitada.<br />
<br />
Minu ema on alati olnud selline pisut kanaemalikult ülehoolitsev. Vahel mul on
tunne, et ta pole kunagi lasknud mul päriselt lennata, sest hirm ja mure, mis
kõik minuga võib juhtuda on liiga suur. Ma siiani näiteks mäletan seda korda
kui tahtsin Tallinnasse AHHAA Teaduskeskusesse tööle kandideerida ja kui ma
sellest emale rääkisin, siis selle asemel, et mind innustada ja julgustada,
hakkas ta mulle nagu varrukast ette lugema põhjuseid, miks ma ei saa ja mis
võib valesti minna ja et mõelgu ma ikka ennekõike oma tervisele jne jne. <br />
Ja sellised tavalisemad, igapäevasemad asjad, mida ta teeb on näiteks see, et
kui näeb, et mul pole kindaid käes, siis võite kindlad olla, et tal on alati
paar varukindaid kotis, mida mulle siis pihku pista. Kui linnas käime, siis
vaevalt jõuame bussis maha istuda, kui juba ta pakub mulle kohukesi, smuutit,
müslibatooni. Ükskord, kui tulime poest ja teel koju hakkas lörtsi sadama, siis
ema võttis oma peast bareti ja suskas selle mulle pähe. Mina putkisin samal
ajal vastu, aga kuna mu mõlemad käed olid poekottidega hõivatud, siis oli
sellest suht vähe tolku. Ja ma saan aru, et see tuleb emainstinktist, et vahet
pole kui vana su laps on, ikka sa tahad teda hoida ja kaitsta, et ta jumala eest
ei oleks näljas ja paljas.<br />
Ning kui mul siin selle dialüüsiga on vahel tervis olnud nii halb, et ma pole
jaksanud süüa teha, siis tema on meile pudrukest hommikuks keetnud ja kõiksugu
maitsvaid roogasid valmistanud. Kui ma sellele mõtlen, siis võtab ikka südame
alt soojaks küll, et mul on siin maailmas keegi, kellele ma saan alati toetuda.
Alles nädala alguses, kui ema jälle oma aurava kartulipudrupoti ja
kotletikestega meile tõttas, kallistasin teda ja ütlesin, et kui väga hea meel
mul on, et ta olemas on ja et ma armastan teda.<br />
<br />
AGA… Nende ülihoolitsevate emadega käib kaasas ka üks väike, tibatillukene, mikroskoopiline
miinus. Nad nimelt, kas a. ei usu, kui laps väidab, et kõik on hästi, kõik on
korras, mul pole midagi vaja või b. nad kuulevad küll, saavad suurepäraselt
aru, kuid käituvad ikka risti vastupidi sellele, mida sa neile ütlesid või
palusid.<br />
<br />
Kui mul see peritoniit hakkas vaikselt endast märku andma, siis mõni õhtu pidin
ma end masina küljest korra lahti ühendama, et käsitsi lisa lahust kõhtu lasta.
Aga nende lahti ühendamistega on see keiss, et sa saad vaid ühe korra end lahti
ühendada. See on sellisteks SOS olukordadeks. No kui peaksid näiteks tahtma
öösel minna vetsu. Aga kuna mu neerud on peaaegu et lõpetanud oma töö, siis ma
väga tihti ei käi vetsus. Kuid miskipärast tahtsin ma just siis vetsu, kui mul
see peritoniidi jama hakkas tekkima. Võib-olla oli see tingitud sellest, et
kuna kõhukelme kaudu ei saanud dialüüs korralikult toimida, siis hakkasid
neerud ise uuesti rohkem vaeva nägema, et organismist liigset vedelikku välja
tuua. Ma ei tea. See on puhtalt minu oletus.<br />
Aga see tähendas muidugi seda, et hommikuti oli mul räme pissihäda. Ent kuna
ravi lõpuni oli veel oma 2-4 tundi, siis ma lihtsalt hoidsin jalad ristis ja
kannatasin, endal silmamunad peas kollased. Ma rumala peaga mingi hetk kurtsin
emale oma olukorda. Ema muidugi hakkas kohe rääkima, et ma peaksin endale voodi
alla mingi kausi panema või miskit. Ma laitsin selle mõtte kohe maha. Siis ta
püüdis mulle rääkida, et on olemas kõiksugu siibreid. Ja ma olin nagu ei, mul
ei ole vaja siibrit. Ma suudan hoida kinni küll ja see pole tegelikult üldse nii
hull. Ja ma veel eraldi rõhutasin, Et mul EI OLE vaja, ma EI TAHA, ärgu ostku mitte
midagi! <br />
<br />
Nii, läks siis natuke aega mööda. Minu jaoks oli teema maas ja ammuilma
unustatud, kui siis ühel kenal õhtul tuleb ema meie poole. Asetab koti minu
kõrvale diivanile ja ütleb sedasi süüdlaslikult: „Kai, ära palun pahanda, aga
ma ostsin sulle ühe asja… „. Ma olin juba häires. See ei kõlanud sugugi hästi.
Ema krabistas veel ja siis ulatas mulle kandilise plastikust topsiku – siibri,
ja mingisuguse, kuidas seda nüüd siis kirjeldada, lehtrikujulise abivahendi.
Nimetame seda nii.</p>
<p class="MsoNormal">„Emaaa! Mul ei ole siibrit vaja! Ega ma mingi voodihaige
pole. Ei ja veelkord ei, ma ei hakka seda kasutama. “, ütlesin ma ilmselgelt
väga häiritult. Aga ema seletas, et no kui peaks vaja minema, et las ta siis
olla voodi all. Sa isegi ei näe, et see seal on. No tõesti jah. Siis ta tahtis
veel, et ma lubaksin talle pühalikult, et ma ei pane seda kuhugi teise tuppa,
vaid ikka käe ulatusse.<br />
Oii, ma olin nii kuri. Istusin diivanil kulm kortsus. Mingi hetk sekkus Joosep
ka minu ja ema vestlusesse. Üritas sedasi hellalt ja pehmelt öelda, et Kaikene,
ema tahab ju ainult head ja et ärgu ma nüüd kurjustagu jne. Nagu mis agenda
teil siin minu vastu on? Mingi #teamsiiber siin kokku saanud või.<br />
Ma saan aru, kui see oleks olnud mõni nunnu pissipott, väikese potikõrvaga ja
nunnu pildiga. Nagu selline magamistoa aksessuaar või nii, aga EI. Selle asemel
toodi mulle hoopis mingi plastikust unisex siiber.<br />
<br />
Kui ma Kikule sellest rääkisin, siis ta ütles, et tal on nii palju küsimusi.
Näiteks üks küsimus oli see, et kuhu ma selle kusese lehtri panen peale
kasutust, kui ma ei pääse magamistoast liikuma? Ma vastasin talle, et mina ei
tea. Panen endale padja alla.<br />
<br />Et siis jah, mul on siiber. Ma alguses päris jupp aega mõtlesin, kas üldse
rääkida teile seda, sest noh, see oleks võinud ju jääda tegelikult sinna voodi
alla, koos selle sama siibriga. Aga mis sest enam, nüüd te siis vähemalt teate,
et mul kodus riidekapis on selline seksikas abivahend. Just nimelt, riidekapis.
Teises toas.<br />
Ja et keegi nüüd jumala eest ei arvaks, et ma kuidagi viltu vaatan siibri
kasutamisele või halvustan neid inimesi, kes seda vajavad, ei, kindlasti mitte.
Lihtsalt minul pole seda vaja. See oleks umbes sama hea kui ma ostaksin endale
homnepäev lugemisprillid, kuigi pole isegi ohtu, et ma näeksin.<br />
<br />
Aga kas kellegil oleks muidu siibrit vaja? Endale, emale, vanaemale, isale,
vanaisale, lapsele, kellegile hooldatavale? Mul täiesti juhuslikult seisab siin
üks tutikas siiber. Pole selle poole isegi mitte hinganud. Annaksin niisama
heast südamest kellegile ära, kellel oleks seda tõesti vaja. Samas ma ei tea,
võib-olla siibrid maksavad tänapäeval nii vähe raha, et neid polegi
abipakkumisena vaja pakkuda. Samas vähemalt säästaks keskkonda kui jääb miinus
üks siiber tootmata.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-41925377611898187252023-02-01T23:36:00.004+02:002023-02-02T21:20:49.968+02:002022. aasta kokkuvõte<p class="MsoNormal">Jaa-jaa, ma tean, et meil on uus aasta, uus mina, uued
lubadused, uued jänesed ja kedagi ei huvita enam see vana. Aga mind huvitab. Ja kuna ma olin aasta lõpus haiglas, siis sõbrad, teeme nii, et ma tõmban
alles nüüd oma 2022. aastale pidulikult joone alla. Ja eks ma postituse lõpus siis
otsustan, millisesse karpi ma oma aastakese pakin. Kas selleks on pappkarp või
metallkarbike või hoopis pommikindel seif ning kas ümber läheb värvikirev ja
lõbusates toonides krõbisev pakkepaber või lihtsamat sorti kartong, mis on
hoolikalt tagasihoidliku paelaga pealt kinni seotud.<br />
<br />
Kui ma vaatan möödunud aastale tagasi, siis mu<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>sisemuses on hea tunne. Midagi nagu hinges ei kriibi. See on ilmselt hea
märk. Ent kui ma peaksin 2022. aastast tooma välja midagi, mis mulle kohe nipsust
meenub, siis nendeks asjadeks oleksid:<br /></p><ul style="text-align: left;"><li>Ligi nädal aega ei saanud ma sõba silmale ning seda sõna otseses mõttes. Ma
proovisin peaaegu et kõike. Ei tukastanud päeval, ei joonud kohvi, Joosep
hoidis mind kaisus ja silitas peakest jne jne, kuid ma ei uinunud. Tavaliselt
on kõik see eelnev mind aidanud, kuid seekord mitte. Panin isegi juutuubist sleep meditation
muusikat, mis lubas mind udupehmel roosal unepilvel unne suigutada vähem kui
kolme minutiga, aga ka see EI aidanud.<br />Kes see üldse paneb nn uneteraapia muusikapalale mingisuguse lollaka ajatempli?
Sellega tekitab see minus tunde nagu nüüd ma olen kohustatud uinuma nende
ettekirjutatud minutite jooksul ja kui ma seda ei suuda, siis ma olen feilinud. <br />Lõpuks, peale pisukest veenmist, kirjutas perearst mulle unetabletid välja,
mida ma siis kolm ööd kasutasin. Eks selle unega on siiani nii ja naa. Näiteks
praegu seda postitust kirjutades olen ma maganud täna öösel kõigest kaks tundi.
Eile magasin kolm. Abiks seegi.</li><li>Janeti tervisega seotud hädad, mis panid mind korralikult muretsema ja südant
valutama, et kauaks teda enam üldse meiega on. Esmalt kadusid tagakäpad alt
ära, siis tuli lampi mingi eriti ränk soolepõletik ning nüüd viimane põnts oli
insult. Kuid siiani oleme kõigest toibunud ja Janet ise suhtub kõigesse väga
rahulikult, Kui mitte öelda rõõmsalt. Muudkui liputab saba, silmad peas säravad
ja õues nuusutab ühte oksa, siis teist ja siis seda lumehunnikut ja siis toda
kollast laiku jne. Ühesõnaga poobik tunneb endiselt elust rõõmu ja ümbritseva
vastu suurt huvi.</li><li>Aasta lõpus stafülokoki bakter ja
peritoniit, tänu millele ma sain haiglatuusiku ja kolmenädalase
antibiotsilaksu. Aga haiglad mind ei heiduta. Ma tavaliselt haiglasse minnes
tarin mitu kotti oma kola kaasa, et mul oleks seal võimalikult hubane ja mõnus
olla. Näiteks oma nunnud tuduriided vean kaasa, pehme beebiroosa hommikumantli
vean kaasa ja loomulikult ka oma jänkusussid. Nii on palju toredam.</li></ul>
<br />
Nii et, mis sellest, et olin haiglas. Mis sellest, et võtsin kaalus juurde. Mis sellest,
et mul olid unehäired. Mis sellest, et ma ei jaksanud sotsiaalne olla, kodu
koristada, trenni teha. Mis sellest kõigest. Kõige oluliseim selle kõige
juures on see, et ma olin hoitud ja armastatud ning et ma ei punnitanud surm silme
ees asju teha. Ja just seepärast oligi mu 2022. aasta parem kui eelmine. Seda
just vaimses mõttes. Ma ei rabelenud enam hing paelaga kaelas. Kui ma tundsin,
et ma ei jaksa suhelda, siis ma ei suhelnudki. Kui ei jaksanud koristada, siis
ma ei koristanudki. Ning teate mis? Ma ei heitunud sellest, sest ega see pudi
põrandal, tolmurullid ja koerakarvad endale ööga jalgu alla ei võta ning ma
võin vabalt homme ka oma märja lapiga selle sodi kokku lükata. Jap, just nii,
homme kannatab ka seda kõike teha.<br />
Ja mitte, et ma oleksin kogu aeg sellesse nii yololt suhtunud, ei, sugugi
mitte. Ma alguses ikka korralikult põdesin ja nahutasin end mõtteis nende
tegemata asjade ja kohustuste pärast, kuid siis sain aru, et vaimne tervis on
palju olulisem ja nii ma lõingi kõigele käega. Tegin ainult neid asju, mis mind
tõeliselt rõõmustasid ja ei põhjustanud stressi.<br />
<br />
Aga teate nalja? See kogu eelnev tekst oli alles sissejuhatus *vaatan
häbelikult punastades maha*. Kui tahate, siis võite minna ja teha endale
vahepeal ühe rahustava kurgikompressi silmadele. Kes aga silmadest ja kurkidest
suurt ei hooli, siis siin on 2022. aasta küsimused / vastused.<br /><br />
<span style="mso-bidi-font-weight: normal;"><div class="separator" style="clear: both; font-weight: bold; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrwTAfn1QXaMmCz_xtmjnEcMWXy8W1_qUD1LB5IPWrlKcQkiUbesFzYTYkKUzpGSPQ9RairzaOtGhp_WxniCq8aflwa1YZC6setPjNXiD7BhJmbgUa_xd6zqvIsG7lo7g67wWyJtPNDsfieRQcLcwhzV2FyVEVKPFFGf8TnV-okDVWO3lLllJ56XQC/s2048/Kai_koos_Janetiga_suvel.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1152" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrwTAfn1QXaMmCz_xtmjnEcMWXy8W1_qUD1LB5IPWrlKcQkiUbesFzYTYkKUzpGSPQ9RairzaOtGhp_WxniCq8aflwa1YZC6setPjNXiD7BhJmbgUa_xd6zqvIsG7lo7g67wWyJtPNDsfieRQcLcwhzV2FyVEVKPFFGf8TnV-okDVWO3lLllJ56XQC/w360-h640/Kai_koos_Janetiga_suvel.jpg" width="360" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i><span style="color: #666666;">Oleme Janetiga ilusal suvepäeval teeäärsel rohelisel heinal. Janet lamab ja vaatab keel vestil päikese poole, silmad veidi vidukil. Mina kükitan tema kõrval, veidi tagapool ja toetan vasakut kätt koera peale. Seljas on mul põlvedeni ulatuv teksasinine kleit, mille poolpikad käised on kergelt puhvis. Minu tumedad pikad juuksed on kammitud paremale õlale. Vaatan otse kaamerasse, näol õrn naeratus.<br /> </span></i></div><div class="separator" style="clear: both; font-weight: bold; text-align: center;"><br /></div><b>1. Mida sa tegid aastal 2022, mida sa
polnud varem teinud?<o:p></o:p></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal">Ma käisin elus esimest korda balletti vaatamas. Hetkel ma ei
hakka sellest pikemalt muljetama, kuna sellest tuleb nagunii eraldi postitus.
Käsi südamel luban, etSellest tuleb tõesti üks väga tore ja huvitav lugemine. </p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2. Kas sa pidasid
kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Nagu ma eelmiselgi aastal ütlesin, siis mina ei anna
uusaasta lubadusi. Ma pigem panen hommikuti mingid eesmärgid paika, päeva
edenedes teen nii palju ära kui jaksan ja siis iga tehtud teo eest patsutan end
tunnustavalt õlale. Võib-olla see erinevus on, et kuna käesolev aasta on
#liikumisaasta, siis katsuks ikka iga päev stepperi otsa ronida. </p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3. Kas keegi su
lähedastest sünnitas?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ojaaa. 2022 oli täielik beebibuum. Minupoolses suguvõsas
sündis kaks beebit, Kunderite klann sai samuti ühe pereliikme võrra rikkamaks
ning aasta lõpus sai üks mu väga kallis sõbranna emaks. See oli veel
sellepärast eriline, et ta oli juba väga pikalt igatsenud ja unistanud lapsest
ja nüüd see pisike ilmaime oma udupehme juuksetukaga ongi tal käes. </p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">4. Kas keegi su
lähedastest suri?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ei.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5. Mida sa sooviksid
omada aastal 2023, mis puudus aastal 2022?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">No alustuseks uus neer oleks päris hea. Ja kui seda pole
palju palutud, siis suureks, väga suureks abiks oleks mulle ka robottolmuimeja
SCHBOT S8.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">6. Mis riike
külastasid?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ei käinud reisimas.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">7. Mis kuupäev
aastast 2022 jääb igaveseks su mällu? Miks?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">24. detsember. Sest olin haiglas, aga Joosep sai mu raviarstilt
eriloa mind külastada ja tuli koos Janetiga mulle jõululaupäeval haiglasse
külla. See oli nii kift, kuidas osakond äkitselt elavnes, sest keegi
meesterahvas, suur kingikarp kaenlas ja kollane labrador rihma otsas, jalutavad
läbi osakonna minu juurde.</p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBIOq1CTUGx0NQfOAYYfiFYu3cgw4OQcZzJbZ8KscbaimhCjVOdjK6626HUVcrYdJU2JBy08pSgtqWmBGk7E30fLnN7mqRtQrRBt1f52q_YhARBuIo4OChjOuqAHh5w33I6tnVWLtz65QKCERwsgPXChjqdmjEojduSRTewWM0_ljylprxTEnGhfqT/s2048/Kulaskaik_jouluohtul.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBIOq1CTUGx0NQfOAYYfiFYu3cgw4OQcZzJbZ8KscbaimhCjVOdjK6626HUVcrYdJU2JBy08pSgtqWmBGk7E30fLnN7mqRtQrRBt1f52q_YhARBuIo4OChjOuqAHh5w33I6tnVWLtz65QKCERwsgPXChjqdmjEojduSRTewWM0_ljylprxTEnGhfqT/w480-h640/Kulaskaik_jouluohtul.jpg" width="480" /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="color: #666666;"><i>Minu ja Joosepi haiglaselfi.</i></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">8. Mis oli eelmise
aasta suurim kordaminek?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Tööalaselt oli päris mitu kordaminekut, aga ma isegi ei
valiks seda suurimat. Ma pigem rõõmustan iga väikese kordamineku üle. Eriti
arvestades mu heitliku tervist, siis iga mööda saadetud päev, mis läks korda
oli minu jaoks suur võit.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">9. Mis oli su suurim
läbikukkumine?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">*puristan huulte vahelt õhku välja* Mina ei tea. Võib-olla
see, kui ma valmistasin kellegile pettumust. Ma võtan selliseid asju väga
hinge, kui keegi minu tehtud või tegemata asjade pärast saab haiget.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">10. Kas sa olid haige
või said mõne vigastuse?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Oh jah, olin. Suvel suutsin kodus olles oma suure varba
niimoodi ära lüüa, et pidime sellega lausa EMOsse sõitma, sest jalg tegi
liigutades kuni põlveni valu. Kartsime, et luu on katki, kuid ei olnud. Ja nüüd, kus paistetus on ammuilma läinud on mu suur varvas pisut nagu viltu ja mingi kummaline muhuke on ka varba peal. Ning
aasta lõpus sain endale peritoniidi ehk kõhukelmepõletiku.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">11. Eelmise aasta
parim ost?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Boiler. Ma oleks äärepealt esimese asjana kirjutanud
Annikese klõpsuga ridikül, sest see on niiii ilus, tore ja äge, hingelt ikkagi
tõeline naine. Ent mõistus sai seekord südamest võitu.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">12. Kelle käitumine
teenib sult aplausi?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Kas ma olen väga igav, kui vastan ka see aasta Joosep? Ilma liialdamata, ma
vist rippusin iga jumala päev ta kaela ümber ja ütlesin kuivägapalju ma teda
armastan ning et kui tänulik ja õnnelik ma olen, et ta on mul olemas ja et ta
on nii armas-tubli-tore-nunnu jne.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">13. Kelle käitumine
ajas südame pahaks?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Vist mitte kellegi. Mulle vähemalt ei meenu küll, et ma
oleksin tahtnud millegi peale oksendada.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">14. Kuhu läks enamik
su raha?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Boileri paigaldusele, Tallinnas eriarsti kontrollis
käimisele ja toidule ja elektrile. Täiesti pekkis, mida need elektriarved
teevad. Meil oli näiteks augusti elektriarve 170 eurot. Veel mõned aastad
tagasi olid suvekuu arved 15-30 euri.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">15. Mis sind eelmisel
aastal tõeliselt elevusse ajas?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Appi! Ma ei mäletaaa. Oodake, ma küsin Joosepi käest. Joosep
ütles, et Jordan Petersoniga kohtumine, kui ta mu arvutilaua kokku pani, kui ta
mind haiglasse vaatama tuli.<br />
Tähendab, mitte Jordan ei pannud mu lauda kokku ega tulnud mind haiglasse
vaatama<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>. </p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">16. Mis lugu jääb
alatiseks aastat 2022 meenutama?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Mul avanes võimalus koostööd teha sellise bändiga nagu Lexsoul
Dancemachine, kelle musavideodele me tegime Sigritiga kirjeldustõlked pimedate
jaoks. Üks minu suur lemmik on Domingo ja selle ma teile siia vaatamiseks üles ka
riputan. Aga palun vaadake esimesel korral silmad kinni ning siis seejärel
vaadake teist korda alles silmad lahti.</p>
<iframe allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" allowfullscreen="" frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/MjIqP2PyluE" title="YouTube video player" width="100%"></iframe>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">17. Võrreldes varasema
aastaga oled sa:<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">I õnnelikum või
kurvem?</b> Õnnelikum. Jeeee! *lilled, õhupallid ja fanfaarid* see on
tähistamist ja hõiskamist väärt küll, sest aasta enne olin ma kurvem. Ma ei
hakka vist enam siin üle kordama, et miks õnnelikum. Postituse sissejuhatavas
tekstis sai seda juba poole mokaga mainitud. </p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">II kõhnem või paksem?</b>
No ikka paksem. See kaalutõus on tingitud sellest, et dialüüsilahused
sisaldavad glükoosi, mistõttu mu keha arvab, et ma mugin öö otsa komme näost
sisse. Aga noh, nüüd algas #liikumisaasta ja tahaks väga loota, et juba
järgmisel aastal saan siia kirjutada „kõhnem“.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">III vaesem või
rikkam?</b>Vaesem. Kui selle sõja ja energiakriisi tõttu poleks elekter ja
toidukorv nii kalliks läinud, siis ilmselt oleks rikkam, aga noh, poleks on
paha poiss.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">18. Mida sa soovid,
et oleksid rohkem teinud?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Jalutanud, bloginud ja lugenud. Hehee, ma vastasin eelmise
aasta kokkuvõttes täpselt seda sama.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">19. Mida sa soovid,
et oleksid vähem teinud?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Diivanil vegeteerinud ja juutuubis istunud. Aga ma saan aru, et see pole hetkel väga minu teha.
Kui keha ütleb „ai niid mai rest“, siis nii lihtsalt on. No ja see juutuub... Inimene peab külitades ju midagi tegema. Ma olen sõltuvuses ühest storytelleri kanalist. Ma võin tema jutustatud lugusid tunde ja tunde kuulata.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">20. Kas sa armusid aastal
2022?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Eee.. ei.. Või siis tegelikult jaa. Ma olen kõrvuni oma
nunnusse kasukasse armunud, mis on maailma pehmeim ja mõnusaim. Ja
värvilistesse kevadsaabastesse. Ja roosasse kevadmantlisse, mis alles valmib
Annely Mohnja usinate käekeste all.</p><p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="mso-spacerun: yes;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDes5Mltvv6wKjy_r7EQakRuuPh7BI6mG_AGl7DjGrKALI_pNiOJfShG3OkOl3WTMhzKlXfeMQFl7UwnW6dp5Fud4Wj45k51JUcDfzpeNDGNc2G6DYQdwn7R0WeM7t0-3fzCpIiZeY8YIp8GQGpIqUbYSVzc6ensdkKdcwWBC5yH4HyCPLmT5ncD-4/s1839/Kai_uue_kasukaga.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1839" data-original-width="897" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDes5Mltvv6wKjy_r7EQakRuuPh7BI6mG_AGl7DjGrKALI_pNiOJfShG3OkOl3WTMhzKlXfeMQFl7UwnW6dp5Fud4Wj45k51JUcDfzpeNDGNc2G6DYQdwn7R0WeM7t0-3fzCpIiZeY8YIp8GQGpIqUbYSVzc6ensdkKdcwWBC5yH4HyCPLmT5ncD-4/w312-h640/Kai_uue_kasukaga.jpg" width="312" /></a></span></div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i><span style="color: #666666;">Mina oma uhiuues nunnus kasukas, mille õmbles samuti</span></i></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both;"><i><span style="color: #666666;">Annely ja mis muide EI OLE karusnahast! Lihtsalt igaks juhuks ennetavalt mainin, enne kui keegi tembeldab mind laibakandjaks ja hakkab värvipotsikuid mu pihta loopima... </span></i></div></div><p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"><br /></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">21. Kui palju
üheöösuhteid?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">0<br style="mso-special-character: line-break;" />
<!--[if !supportLineBreakNewLine]--><br style="mso-special-character: line-break;" />
<!--[endif]--></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">22. Mis oli su lemmik
sari?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Meil endiselt pole telekat, pole Netflixi jne. Jeebus küll,
ma tunnen end nagu mingi kivialune fossiil. Me tegelikult peaaegu oleksime ema
vana teleka endale saanud, aga kuna see läks vahepeal õeperele, siis nemad
andsid selle kellegile kolmandale ja nemad omakorda ühele perele. Või kuidagi
nii see lugu oli. Igatahes meil ei ole telekat.<br />
Ma mingi aeg sikutasin endale Telia TV rakenduse, et sealt kõiksugu huvitavaid
sarju vaadata, ent Telia pole siiani suutnud end pimedate jaoks ligipääsetavaks
muuta. Aga ega nende asjadega ei tohigi kiirustada. Esimesed kümme aastat tuleb
esmalt rahulikult mõelda, et mis ja kuidas ja siis veel tsipake mõelda. Oot,
mis see küsimus oligi? Aa, kas ma mingit uut sarja vaatasin. See pole küll
sari, aga juutuubist vaatasin erinevaid dokke ookeanis elavate kalade ja
süvavetes elutsevate isendite kohta. Vot see oli küll põnev.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">23. Kas sa vihkad
kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ei. Jumal küll.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">24. Parim raamat,
mida lugesid?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Piinlik tunnistada, aga ma kogu selle virr-varri keskel
suutsin ainult ühe raamatu läbi lugeda ja selleks oli Remarki „Armasta oma
ligimest“. Oli täitsa okei. Tema teised raamatud on mulle pisut rohkem
meeldinud. Just need romantilised olustiku ja ruumi kirjeldused on olnud
ääretult lummavad. Selleni tuleb muidugi jõuda, enne tuleb rohkelt kuulata
kõiksugu sõjaga kaasnevaid koledusi, ebaõiglust ja ülekohut. </p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">25. Mis oli su suurim
muusikaline avastus?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ma ei tea, kas seda just avastuseks saab nimetada, kuid
elamuseks kindlasti. Mul avanes nimelt võimalus käia Viini filharmoonikute
Straussi orkestrit kuulamas.<br />
Kaks piinlikku seika juhtus ka selle kontserti jooksul. Hakkasin nimelt korra
üksi plaksutama, sest vääga piiikk paus oli ja mulle tundus, et kõik ootavad
seda esimest plaksutust, et siis massiga kaasa minna. No ma siis tegin otsa
lahti, aga miskipärast ei tahtnud ülejäänud mass minu plaksutamisega kaasa
tulla (khmmkhmmm). Teine piinlik moment oli see kui rahvas tõusis
aplodeerimiseks püsti, sest nõuti lisalugu. Lisalugu tuli, rahvas taas istus,
välja arvatud – MINA!!! Nii ma siis seisin seal uhkes üksinduses keset suurt
saali, kuniks ema lõpuks märkas mulle kah öelda, et kõik teised istuvad. No ma
ka siis istusin, mõneminutilise viivitusega. Endal põsed piinlikkusest
õhetamas.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_VapT1T5SqrcjIKUEJGdRgokECrOAqxo3swWB59G6nLMsiD5kpniH_myQw2Pa_KrTu9srSCkUmOMsMbOmpzPHRNECB1Dw6GsNEbZIA9f_wvWLGHD0T8SKMD1UQLSjWFCL9mpHC6KQBTamCGfVE8456ccTzs-Bao2JS3Y2Fe6fQLwJLsi7ox_J9E1i/s2048/Kai_emaga_kontserdil.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_VapT1T5SqrcjIKUEJGdRgokECrOAqxo3swWB59G6nLMsiD5kpniH_myQw2Pa_KrTu9srSCkUmOMsMbOmpzPHRNECB1Dw6GsNEbZIA9f_wvWLGHD0T8SKMD1UQLSjWFCL9mpHC6KQBTamCGfVE8456ccTzs-Bao2JS3Y2Fe6fQLwJLsi7ox_J9E1i/w480-h640/Kai_emaga_kontserdil.jpg" width="480" /><br /></a></div><div style="text-align: center;"><span style="color: #666666;"><i>Mina istumas Pärnu kontsertmaja saalis. Seljas</i></span></div><div style="text-align: center;"><span style="color: #666666;"><i>tumesinine pidulik kleit, juuksed lokkis ja süles sädelev ridikül. Olen emale parasjagu midagi ütlemas.</i></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">26. Mida sa tahtsid
ja said?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Joosepiga rohkem koosolemise aega</p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">27. Mis oli selle
aasta parim film?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Kas see peab olema 2022 aasta väljalase? Kui jah, siis ma ei
tea. Kui ei pea, siis ma haiglas olles vaatasin kirjeldustõlkega „Sipsiku“ filmi
ära ja no mu süda lihtsalt sulas. Silmad olid sellest kaltsunuku
südamlikkusest, siirusest, vaprusest ja toredusest pidevalt märjad. Ja ma tean,
et siin oli kunagi ilge vaidlus teemal, kas Sipsik on tüdruk või poiss ja kas
Ott Sepp oli ikka õige andmaks armastatud Sipsikule oma hääle. No minu vastus sellele
on jaaa-jaaa-jaaaa. Ott suudab olla nii lustlikult lapsemeelne, et raske oleks
kedagi teist mustajuukselise kaltsunuku sisse kujutada.<br />
Kuid mul jäi üks küsimus õhku: kas tegemist oli pooleldi anima- ja pooleldi
mängufilmiga? See jäi minu jaoks pisut segaseks.</p><p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="mso-spacerun: yes;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi13glDaPtRFI1Na979fMRlmkQWMXWCqFbFWEWRhMXkhHmOLd7Rldcr3u-PCPalk8p2cNIHeV_HZ5dYPyHHsvkZClMahH77VHk2fukqOqmblbUTu33SlWPP6fef8uHdPZ2cmCcovvYjS0EYJcqkl4Afug8E8UewvB8-aNNk-cT5w97wsK_rXY-oiJ5k/s3150/Sipsik-on-the-moon-.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3150" data-original-width="2652" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi13glDaPtRFI1Na979fMRlmkQWMXWCqFbFWEWRhMXkhHmOLd7Rldcr3u-PCPalk8p2cNIHeV_HZ5dYPyHHsvkZClMahH77VHk2fukqOqmblbUTu33SlWPP6fef8uHdPZ2cmCcovvYjS0EYJcqkl4Afug8E8UewvB8-aNNk-cT5w97wsK_rXY-oiJ5k/w538-h640/Sipsik-on-the-moon-.jpg" width="538" /></a></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="mso-spacerun: yes;"><i><span style="color: #666666;">Foto: https://sipsik.ee/en/home/<br />Sinise-valge triibulistes tunkedes Sipsik pikutab selili kuu sirbil. üks käsi tõstetud pea alla. Parem jalg toetub vasaku jala põlvele ning näol naeratus.</span></i></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">28. Mida sa tegid oma sünnipäeval? Kui vanaks said?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Sain vanemaks. 37.</p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">29. Mis on see üks
asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Sobiv doonorneer ja pankreas. Aga fingers crossed, et see
aasta need tuleks. Kui ma küsisin oma raviarsti kliiniliselt assistendilt, et
millal ma neeru saan, siis ta vastas, et nad otsivad mulle kullaprooviga neeru.
Aww, kas pole nunnu. Mitte et nad seda päriselt saaks kuidagi teha või
mõjutada, see on puhas juhus, millal ja kellele kõige sobivam organ tuleb, aga
heldima pani selline vastus mind ikkagi.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">30. Kuidas sa
kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Värviline, rõõmsameelne, detailidega mängimine ja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>riietusele aksendi andmine, maitsekas,
naiselik, armas. Moesuunda ma ei oska küll nimetada. Kandsin neid riideid,
milles tundsin end kaunina.</p><p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="mso-spacerun: yes;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp_EvpO0S5eCBSlHEBlcfLivgR4ElwEEGTlSKQrRgdyWAZ4WWXndWpxhKcBpI0JaN5mHXhJqV2bs-Z0x7g0DDvXInffbIJBmCMRCALMz2UfQLGVITAHTPU1_dGInSCX1wEO_wnqAY3DJkQ7_bBIxyz5huxSPmaE5EfsFgf56FWSVWJBZRqDtTQ2275/s2048/Kai_soob_pannkooki.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1152" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgp_EvpO0S5eCBSlHEBlcfLivgR4ElwEEGTlSKQrRgdyWAZ4WWXndWpxhKcBpI0JaN5mHXhJqV2bs-Z0x7g0DDvXInffbIJBmCMRCALMz2UfQLGVITAHTPU1_dGInSCX1wEO_wnqAY3DJkQ7_bBIxyz5huxSPmaE5EfsFgf56FWSVWJBZRqDtTQ2275/w360-h640/Kai_soob_pannkooki.jpg" width="360" /></a></span></div><div style="text-align: center;"><i><span style="color: #666666;">Mina niisama siin ema maja ees tooli peal istumas, käes papptaldrik, millel väike pannkook.</span></i><i><span style="color: #666666;">Seljas on mul suvine mitmevärviline jumpsuit, mille alt</span></i></div><div style="text-align: center;"><i><span style="color: #666666;">paistmas roosad bikiinipaelad. Naeratan (Joosepi väitel niii armsalt).</span></i></div><p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">31. Mis sind mõistuse
juures hoidis?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Joosepi jaburad naljad. Ning ma endiselt ei väsi kordamast,
et minus pesitsev siiras lapsemeelsus on samuti üheks väga oluliseks teguriks.</p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">32. Milline kuulsus
sel aastal kõige rohkem meeldis?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Ilmselt Sipsiku tõttu Ott Sepp.</p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">33. Milline
poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Aasta lõpus selgus, et kolm Eestis tegutsevat bussifirmat
pöördusid kunagi mingi aeg Euroopa Kohtu poole, sest nad pole nõus, et riik ei
toteeri 0 pileteid. Kohus leidis, et tõesti-tõesti, ettevõte ei pea neid
kulusid kinni maksma ja nii algatati ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu. See
puudutab nii eelkooliealiste lastega peresid kui ka puudega inimesi. Nördimust
valmistas eelkõige see, et plaanitavast muudatusest ei teavitatud ega kutsutud
kordagi arutama. Kõik tehti jõupositsioonil olles ära, väites, et see eelnõu ja seadusemuudatus ei muuda puudega inimeste eludes midagi, sest me sõitvat erinevate linnade vahet nagunii ainult meelelahutuslikel eesmärkidel. Pekki küll, kust nad teada said!!?$%#?? </p>
<p class="MsoNormal"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">34.Keda igatsesid?<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Mitte kedagi vist. Haiglas olles Joosepit ja Janetit. See on
ilmselt siililegi selge. Ent muidu mitte kedagi.</p><p class="MsoNormal"><br /></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">35. Ütle meile üks
elu õppetund, mida sulle 2022 õpetas.<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal">Teiste meeleheaks ei tasu oma hinge ja südant lõhki rebida.
Igal ühel on siin elus oma rada, mida mööda minna. Omad tõekspidamised,
eesmärgid jne.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kui hakata pendeldama
erinevate inimeste tõekspidamiste ja soovide vahet, siis võib juhtuda, et
kaldud oma rajalt kõrvale ja kaotad elus sihi. Jätka julgelt oma rada, kes
peavad tulema, need tulevad nagunii.<br />
<br />
Oh, juba läbi või? No mis siis ikka, pakime selle 2022. Aasta siis pidulikult
fanfaaride saatel kokku. Ma arvan, et panen ta kenasti ühte kõige tavalisemasse
karpi ja peale kleebin mõned värvilised rosetid, meenutamaks neid mõningasi
toredaid hetki.</p><br /><br />Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-63148896459489731402023-01-22T21:10:00.004+02:002023-01-22T22:02:18.879+02:00Pole suurem asi kurtja<p class="MsoNormal">Ma ei tea, kas seda saab päris kurtmiseks nimetada, kui ma
vahel harva räägin nendest hetkedest, mil mul on füüsiliselt ja vaimselt väga
raske. See on ju kuidagi elu loomulik osa, et me ei saa kogu aeg laineharjal
päiksepaistel surfata, mingi aeg tuleb ikka mõõn ja siis jälle tõus. Nii see
eluke on kord siin planeedil juba sedasi seatud.<br />
Väga paljud on minu käest küsinud, et kuidas ma kõigi nende katsumuste juures
ikka nii rõõmsameelseks olen suutnud jääda, et nemad minu asemel oleks juba
ammu kurjad ja kibestunud. Noh, ma ei tea… Esiteks tahaks ma küsida, et mis
kasu sellest enesehaletsusest ja kibedusest on? Kellele see head teeb? Pealegi
kibedus muudab inimesed õelateks. Teiseks, eks meil kõigil esine elus
ebakindluse hetki, tunneme end saamatutena (ükskõik, mis see ka ei oleks) ja
siis vajadki hetkeks seda hetke, kus tõmbadki end diivanile pleedi sisse nagu
kiisupoeg kerra ja lihtsalt oled. Oled, ilma, et keegi saaks sinuga kontakti. Vähemalt mina vajan küll selliseid omaette olemise hetki. Kuid niimoodi kogu elu läbi purjetada –
kibeduses või kuskil diivani nurgas mossitades ja end haletsedes, mkm.<br />
<br />
Kuid mis puutub südame puistamisse, siis ma pean tunnistama, et ma pole selles
väga hea. Okei, rasketel hetkedel poen ma Joosepile kaissu (üleüldse olen ma
väga suur kaisutaja ja kallistaja) ning temale räägin ma küll nii, et vaene
hing ei jaksa vahel mind ära kuulatagi, aga teistele, näkää. <br />
Mingi hetk tekkis mul aga tunne, et inimesed on kujundanud minust arvamuse nagu
ma ei oleks kunagi kurb, vihane, ärritunud, totaalses kassi ahastuses ning mu
pisarakanalid on üleüldse kokku kuivanud. Ehk et teisisõnu öeldes, ükskõik,
mida elu mulle ette ka ei veeretaks, mina lähen sellest ikka sirge seljaga,
naeratus näol ja lillepärg peas tantsiskledes läbi. Ja enamasti lähengi. Mitte,
et ma tahaks end nüüd kuidagi Ema Teresa seisusesse tõsta, kuid minuga on pisut
teistsugused lood. Ma lihtsalt tunnen, et kuidagi kohatu on viriseda, kui ma
tean, et kusagil on keegi, kellel on veel raskem. Ma saan aru, et aeg-ajalt
tulebki kurta ja end nii-öelda tühjaks laadida, aga tihtipeale mulle kangesti
assotseerub see pensionäride kokkutulekuga, kus teineteise võidu kaagutatakse
lugusid seeriast „kellel on kõige rohkem haigusi, kõige väiksem pension, kõige
suuremad ravikulud, kõige suuremad elektriarved“. Aga mis seal ikka, eks ma
siis võta need oma kolm minutit ja olen see hädaldav penskar.<br />
<br />
Mul eelmise aasta teine pool oli emotsionaalselt raskem. Ma kusagilt lugesin,
et see tuleneb neerupuudulikkusest. Et kuna neerud reguleerivad meie organismis
väga paljusid asju, siis pandi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pereliikmetele
ja sõpradele südamele, et kui neeruhaige tunneb, et ei jaksa, tahab üksi olla
ja ta isegi ei selgita oma ära kadumist, siis see on okei. Laske tal olla.
Kuidagi nii oli see sõnastatud. Ja siis kui mul oli see madal periood elus,
siis inimesed nägid mind ikka kui rõõmsameelset Kaid. Nende silmis olin mina
ikka tubli ja vapper jne. Mind tegi see pahuraks, sest ma ei tundnud end tubli
ja vaprana. Ma tundsin end kui viimane malts, sest ma ei jaksanud mitte kui
midagi teha. Üks vahe olid mu hommikud nii rasked, et kui ma end voodist üles
istukile ajasin, siis ma veel mitu head minutit lihtsalt istusin ja kogusin
järgmiseks sammuks jõudu. Ma kogusin püsti tõusmiseks jõudu. Jõudu, et minna
kööki kohvi keetma, sest ainuüksi mõte sellest, et ma pean end liigutama
väsitas mind. Kui ma lõpuks end tahtejõuga kööki vedasin, siis köögi tööpinna
ees seistes tundsin rammestust. Mul polnud jõudu ei kätes, ei jalgades, pea
tundus raske. Kogu keha oleks nagu tina täis olnud. Ja ma lihtsalt vajusin
köögikapi ette kössi ja nutsin. Nutsin, sest ma ei tahtnud olla nii mannetu.<br />
<br />
Kodusest olukorrast ei hakka ma isegi mitte rääkima. Pesu võis vahel nädalaid
resti peal kuivada, koerakarvad lendlemas ja liiv põrandatel jne. Ei olnud
harvad ka need korrad, kus tellisime kohalikust kohvikust valmis toitu koju.
Kogu see olukord muserdas mind. Eks Joosep ka muidugi aitas ja tegi, aga tal
oli ka teisi kohustusi. Ma kujutan ette, et tal võis mingi periood olla isegi
raskem kui minul, sest kõik kohustused lasusid tema õlul. Mina lihtsalt magasin
ja kui ei maganud, siis liikusin nagu vaim mööda elamist ringi.<br />
<br />
Nojah, ma jälle ei tea, kuhu ma selle kõigega jõuda tahtsin. Mingi hääleke mu
peas just ütles mulle, et ou kuule, Kai, tõmba pidurit, see läks juba liiga
suureks halamiseks… Samas süda ütleb jaa, räägi kõik südamelt ära.<br />
<br />
Aa, ma tahtsin öelda, et kuna mina ei tundnud end tublina, siis inimeste
sellised õlale patsutused ja kiitvad / tunnustavad sõnad panid mind tundma nagu
ma oleks maskiga nende ees. Maskiga, mille nad on mulle ise tahtmatult
pähe pannud.. või olen ma selle ise kuidagi enda käitumisega endale pähe
asetanud. Maitea.<br />
<br />
Nii ma otsustasin, et kui järgmisel korral keegi küsib, et kuidas läheb, siis
ma enam ei vasta lühidalt ja lakooniliselt "tasapisi, saan hakkama", vaid avan end pisut rohkem ning
räägin haiguse telgitagustest. Kuidas see ütelus oligi – küsi ja sulle antakse. <br />
Ma ei pidanud oma küsijat kaua ootama. Tuli üks uus inimene meie seltskonda ja
meil jutt jooksis ja kuna ta õppis meditsiini, siis rääkisime ka minu pimedaks
jäämisest, diabeedist ja neerupuudulikkusest jne. Ma esimest korda rääkisin
inimesele, kuidas neeruhaige end mingitel päevadel päriselt tunneb ja et kui
raske see on, kui su keha peab igapäevaselt hakkama saama meeletus koguses
jääkainetega, jättes disclaimerina mainimata, et selle kõige juures olen ma
tegelikult rõõmus. Ja ma ei tahagi sellist disclaimerit iga oma vestluse ette
öelda. See oleks jabur. Ja ma ei teagi, kas ma siis tõesti kurtsin ja halasin
niii kohutavalt palju või jätsin ma mulje nagu ma ei oskaks oma elust toredaid
asju leida, sest mu kuulaja küsis, et kas mu elus on ehk midagi, mille eest
olla ka tänulik. Ma sain sekundiga aru, et mind on valesti mõistetud. Tundsin
nagu mulle oleks vaikimisi mingi silt külge kleebitud – raskelt haige,
järelikult ka hingelt raske ja depressiivne. Ma olin nii löödud. Ma tõmbusin
uuesti endasse ja tundsin, et ma ei taha enam mitte kunagi mitte midagi kellegile
jagada. <br />
<br />
Olen seda kogu aeg pisut peljanud. Ehk et, kui ma räägin päris emotsioonidest, pean
silmas just neid raskeid, siis inimesed tõlgendavad seda nii nagu ma oleks
masendunud või kohe-kohe end aknast alla heitmas, aga EI!!! Mul on vahel
lihtsalt vaja ainult kahte minutit, et natuke kurta, öelda ära, mis mul südamel
ja siis olen jälle rõõmus. Mu meeleolud on nagu Eesti ilm. Üks hetk paistab
päike, teisel hetkel liigub pilv üle ja kolmandal hetkel võib isegi äikest näha
ja kuulda. Kuid laiaslaastus olen ma rõõmsameelne ja ma ei jää kuskile ühte
emotsiooni kinni. Ma tahan elada, ma tahan tunda ja kogeda. Tahan tunda seda
värskust, vabadust ja värve, mida elu pakub. Tahan metsas mütata, mere vahustes
lainetes möllata, liivarannas losse ehitada, mustikaid noppida, tunda
lapselikku rõõmu lihtsatest asjadest. Ma tahan olla teistele rõõmuks ja
positiivseks eeskujuks. Näitamaks, et isegi kui vahel on raske, siis ei tasu
pead norgu lasta. See kõik on mööduv. Ja isegi kui ei ole, siis tuleb halvimast
leida üles see parim. Seda päikest enda südames tuleb osata hoida, siis kiirgad
sa ka teistele soojust ja headust.<br />
<br />
No vot, selline diip postitus siis seekord. Loodan, et saite siit enda jaoks
midagi noppida ja tallele panna. Mulle endale teksti üle lugedes tundub see
jälle hirrrmus segane. Aga eks ma natuke olegi selline uhuu, mitte päris
normaalne.<br />
Kuna ma tõin võrdluse meeleolude ja Eesti ilma vahele, siis huvi pärast
küsiksin, et milline ilmastikuolustik teid kõige paremini kirjeldab?</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrNp1RgZCcA5u4cq6X2I4_2biil0CZxdq4RSCPnRcuALQOXfkkAOZqnd-02-JWG5ubyW1JhzhhTJaMDFkXv6ydrPjRQuIc9ulRKIP4CYQmQzHQLAjagznaxVDT0xYdDPPu4VqPz87gnVkFNL0TozIW31ddWLoemG1925WN5btf-JmNhKQTS54n0QW3/s1082/IMG_20220621_193220.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1082" data-original-width="1080" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrNp1RgZCcA5u4cq6X2I4_2biil0CZxdq4RSCPnRcuALQOXfkkAOZqnd-02-JWG5ubyW1JhzhhTJaMDFkXv6ydrPjRQuIc9ulRKIP4CYQmQzHQLAjagznaxVDT0xYdDPPu4VqPz87gnVkFNL0TozIW31ddWLoemG1925WN5btf-JmNhKQTS54n0QW3/s320/IMG_20220621_193220.jpg" width="319" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i><span style="color: #666666;"><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;">Üks suvine meenutus... Pildil mina kollases kleidis, istun murul ning</span><br aria-hidden="true" style="background-color: white; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 14.6667px; text-align: start;" /><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;">hoian käes suurt võilillesülemit.</span><br aria-hidden="true" style="background-color: white; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 14.6667px; text-align: start;" /><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;"><br />Foto: Ingeliina Kore</span></span></i></div><br /><p class="MsoNormal"><br /></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-63504400003608732932023-01-21T13:48:00.000+02:002023-01-21T13:48:34.866+02:00Meeleheitel koduperenaise heietused<p> </p><p class="MsoNormal">Okei, ma olen nüüd lõplikult oma viimasegi mõistuse
minetanud. Küsite miks? Ma kohe räägin teile miks.<br />
Käisin mina kolmapäeval katsikul. Ilm oli ilus. See tähendab tuulevaikne, lumi
oli ära sulanud ja kõik teed olid kuivad ja tihased siristasid ja sädistasid
põõsastes. „Ainult päike on veel puudu,“ mõtlesin ma endamisi kui jalutasime
emaga Kaubamajaka poole. Kui kaubanduskeskusest väljusime, hoidsin ma käes üht
suurt ja väga värvilist tulbikimpu. Ma ei tea, kas see kevadine hetk lõi mulle
pähe või mis, aga alates sellest päevast peale olen ma lakkamatult palehigis
koristanud. Käisime katsikul ära ning peale seda ma muudkui koristan nagu sõge
inimene. Esmalt kobasin kõik kapipealsed läbi, laua pealt sorteerisin asjad
ära, viskasin üleliigse pahna minema, tühjad pappkastid läksid ahju, siis
pühkisin tolmu, siis jooksvalt tegelesin nõudega ja siis pesin mitu masinatäit
pesu ära ja siis panin kuivama ja siis kappidesse ja nii mitu korda järjest,
siis vahetasin voodipesu ära, siis küürisin harjaga diivani puhtaks, siis
tõmbasin tolmukaga põrandad üle ja seejärel mopiga ja siis möödaminnes tegin
veel boršisupi ka valmis. Midagi tegin veel, aga no kes see enam mäletab kolmepäeva
taguseid sündmuseid.<br />
<br />
Mingi hetk kui olin meie söögilaua puhtaks ja lagedaks saanud, siis tekkis mul
kange tahtmine sellele pastellkollane laudlina peale laotada ja suur kimp
värvilisi tulpe lauale asetada, aga see plaan jäi mul teostamata, sest esiteks
a. mul pole tulpe ja b. mu linane laudlina on kapis, niimoodi kenasti kokku
volditud ja see tähendab seda, et sellel on voltimisjäljed sees ja ma ei saa ju
ometigi kortsus lina lauale panna. Ja mul ei ole triikrauda ega triikimislauda,
et seda probleemi lahendada. Ning nii ma mõistsin, et mul on neid hädasti vaja.<br />
Tegin siis kraamimisse väikese pausi sisse ja läksin googeldama. Kuna mulle
väga meeldivad Tefali asjad, siis esimesena googeldasingi Tefali triikrauda.
Leidsin sobiva. Hind oli sobiv. Tundus, et nupud on samuti pimedasõbralikud ehk
mehaanilised, mitte puutetundlikud. 180 kraadi aurusüsteem, voolujooneline jne.
Jaa, seda ma tahan. Aur tundub kasulik ja tore funktsioon. Voolujoonelisus meeldib
ka. Tundub nagu mugav. Nii, järgmiseks oli vaja lauda, mille peal triikimist
teostada ning see oli koht kus mu väike pea plahvatas. Kõigepealt pidin ma
tooli pealt maha kukkuma nende hindade peale. Esimene laud, mis ma välja
listitud loetelust vaatasin maksis 145 eurot. Saate aru jah!?
Sada.Nelikümmend.Viis eurot! Ma olin nagu mida pekki!? Ma ei hakanud isegi
lahti klikkama, et mis selle laua nii kalliks teeb. Ma liikusin kohe järgmise
juurde. Aga ega järgmine parem polnud. See maksis kõigest 131 eurot. Lõpuks
leidsin ma ka 41 eurot maksva laua ja isegi mingisuguse 6 eurose nikatsi. Aga
seda viimast ma ei julgeks osta. See ilmselt kukuks ainuüksi triikrauda nähes
kokku.<br />
<br />
Lõpuks jäin ma pidama sellisel brändil nagu Vileda, sest mul on Vileda pesurest
ja no see on super. Pealegi oli selle laua nime järel eraldi värvus välja
toodud – roosa / valge. Kas ma tahan endale roosa-valgega triikimislauda?
Muidugi ma tahan. Nii, väga hea. Klõpsasin laua lahti ja hakkasin tootega
tutvuma ja ma olin jälle nagu misasja? Triikimislaual on pikendusjuhe, eraldi
pistikupesa ja siis veel mingi funktsioon, millest ma ei saanud ööd ega mütsi
aru. Ma lugesin ja hakkasin mõtlema, et oot-oot, aga kui mu triikimislaual on
juhe, kas mul on siis juhtmevaba triikrauda vaja? Kas selliseid on üldse olemas
ja kas ta saab siis oma voolu otse lauast või mis asja? Ja kuna minu välja
valitud Tefali triikraua tooteinfo juures polnud seda infot, et see oleks
juhtmevaba ja kuna pilti mu silmad ka ei seleta, siis ma olen totaly mind
blown. Kes oleks osanud arvata, et 15+ aastat pime olemine mõjub sedasi, et ma
ei saa enam elementaarsetest triikimisasjadest aru. Help needed. Ma tahan
hirmsasti triikida. Palun aidake vaest inimest. Ma ei saa aru, milline raud ja
milline laud omavahel sobituvad. Nad peavad ju ikkagi sõbraks saama ja omavahel
suutma koos töötada.<br />
<br />
Mis siis veel uudist…<br />
Aa, mul on nüüd kodus trenašöör – stepper. Jalutamist see muidugi ei asenda,
aga abiks ikka. Ma alguses arvasin, et ma olen nii kõva mutt, et panen selle
üksi pimedana kokku, kuid siis selgus tõsiasi, et ma ei jaksa seda üksi kastist
väljagi tõsta. Joosep halastas mu peale või noh, esmalt ta naeris väheke mu üle
ja siis tuli appi. Kui stepper oli koos, siis tegin nii moe pärast soojenduseks
juba mõned sammudki. Tundus päris lihtne. Südaööl surmväsinuna voodisse heites
panin trenniplaani paika. Ütlesin Joosepile entusiastlikult, et esimene nädal
stepin ma iga päev 10 minutit, teisel nädalal 20 minutit ja siis juba pool
tundi iga päev ja nii see prink pepu majja toodi. Joosep arvas, et ma võtan
liiga suuri ampse ning soovitas igal uuel nädalal ühe minuti juurde lisada.
Saate aru jah?! 1. MINUT!<br />
„Kuule ole nüüd, 1 minut on naljanumber. Ega ma mingi lödipüks pole,“ vastasin
ma enesekindlalt *naeran laginal*. Järgmisel päeval ronisin siis stepperi
peale, panin telefonist juutuubi taustaks mängima, et siis möödub aeg kiiremini
või nii, ja kukkusin tammuma. Ma säästan teid ja ei hakka teile siia pateetliku
ilukirjanduslikku lugu oma hingeldamisest ja suremisest kirjutama. Ma olin heal
juhul 2 minutit steppinud kui ma juba surin. Mul oli reaalselt hing paelaga
kaelas. Ühesõnaga minu suurejooneline plaan iga päev 10 minutit jutti steppida
kukkus kolinal läbi. Nüüd tundub see Joosepi ühe minuti plaan päris adekvaatne.<br />
<br />
Aga okei, ma tõmban joone alla. Tuli veits selline lobapostitus. Aga ärge siis
unustage ühele hullule koristusmanjakile siin triikimisrauda ja lauda
soovitamast. Ja paluks mitte soovitada mingit hinge hinnaga asja, ma nüüd nii
palju ka seda triikimist ei armasta.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-56355446902930400672023-01-08T14:52:00.000+02:002023-01-08T14:52:20.788+02:00Annan endast elumärki<p class="MsoNormal">Mõtlesin, et tulen kirjutan mõned read. Muidu hakkate ehk
veel arvama, et olen siia Kilingi-Nõmme mändide ja hangede vahele peris ära
koolend.<br />
<br />
Et teid kiiresti asjadega kurssi viia, siis minul läheb endistviisi. See
tähendab, et endiselt olen pime, neerud endiselt ei toimi, uut pole kah saanud,
Janet elab ning on oma ea kohta vägagi kepsakas (kui need kaks seika välja
arvata, kus ma juba nutsin ja tahtsin lasta ta magama panna, aga Joosep ütles,
et ootame veel natuke ja no mis ma oskan kosta – tal oli õigus), uut juhtkoera
pole ikka veel ja ei tea millal tuleb jne jne. No nagu ma ütlesin – kõik on
vanaviisi. Aa ei, vahepeal olin Tallinnas haiglas, nefroloogias. Mul nimelt
tekkis peritoniit ehk kõhukelmepõletik. Ma ei tea kui palju see teid huvitab,
aga pikk jutt lühidalt.<br />
Mul on siis kodus dialüüsmasin, mis teeb mulle öösel üllatus-üllatus, dialüüsi.
Enne magama minemist ühendan end masina külge, jättes praegu kogu selle
lahustekottide ja kassettide ja väljavoolukottide
ühendamise-paigaldamise-seadistamise julmalt vahele. Lihtsalt teadke, et masin
kaalub-mõõdab-soojendab ja siis laseb spetsiaalselt minule määratud koguse
lahust lihase ja kõhukelme vahele. Siis see kaks tundi loksub seal ja siis kaks
tundi hiljem masin pumpab selle lahuse uuesti välja ja laseb uue puhta lahuse
uuesti sisse. Ja nii teeb see masin seda öö jooksul 4-5 tsüklit. Olenevalt siis
inimesest ja talle määratud raviplaanist.<br />
<br />
Aga vot minuga juhtus selline lugu, et kui ma ühel ilusal õhtul end taas masina
külge ühendasin, siis see liiter lahust, mida masin mulle päevaks kõhtu jätab,
siis see liiter lahust oli lampi kuhugi ära haihtunud. No okei, mitte päris
liiter, aga selline 700 milliliitrit oli jalad alla võtnud ja minema jalutanud.
Ma esimese hooga mõtlesin, et äkki mu kõhukelme andis otsad ja rebenes kusagilt
ning nüüd immitseb seda lahust mulle kuhugi kuhu ei peaks. Ja kuna lahus ei
püsinud seal kus ta pidi, siis hakkasin iga päevaga aina enam paiste minema. Ja
paistetus on selles suhtes ohtlik, et muidu esimeste asjadena lähevad silmad,
käed-jalad paiste, ent see ei pruugi alati nii minna. Ohtlikuks läheb asi siis,
kui vesi läheb näiteks kopsu ja / või südamesse jne. Mul õnneks asi nii hulluks
ei läinud. Arstid said ennem kiiresti jaole.<br />
<br />
Ja muidu poleks isegi nagu väga hullugi, aga selleks ajaks kui nad ravivad seda
peritoniiti, siis mind võeti jälle aktiivsest doonororgani järjekorrast maha,
sest organism peab siirdamise ajaks olema põletikuvaba. Ma väga-väga loodan, et
sellesse vahemikku ei satu just mulle sobiv doonorneer. Järjekorda tagasi saan
loodetavasti selle kuu lõpus.<br />
<br />
Aga haiglas olles oli mul tegelikult üpris lõbus. Mul oli naabriks nimelt üks
vanaproua, kes ei tahtnud teps mitte uskuda, et ma kohe üldse ei näe. Näiteks
ühel päeval toodi talle tilguti, aga mina ei pannud seda väikest asjaolu tähele
(noh teate küll, toimetasin oma asjadega) kui äkki memmeke pöördus minu poole
ja ütles: „Kuule vaata, kas seal pudelis on veel palju järgi?“.<br />
Ma olin nagu mõh? Mis pudelis? Ja kus seal? Kuna ma ei saanud aru, millest ta
rääkis ja ma ei raatsinud ega viitsinud hakata rääkima oma silmade elulugu, kuna
ta kuulis väga kehvasti, siis vastasin lihtsalt, et „ma ei tea, ma ei näe“,
mille peale tädike vastas otse südamest ja nagu väike laps ilma valehäbita:
„Nii pime oled!“. <br />
Haha, jah, pime mis pime. Võiks isegi öelda, et minust on lausa raske pimedam
olla.<br />
<br />
Järgmistel päevadel küsis ta, kas seal pudelis on seep. Ma jälle ei teadnud, et
kus seal ja millisest pudelist jutt käib. Seal palatis oli rohkem kui üks pudel
jne. Siis ta küsis kogu aeg, kas ta võib laetule ära kustutada, et tal juba
sellest laelambist silmapõletik tekkinud, siravat otse silmaauku. Ma jälle
vastasin naerusuiselt, et jaajaa, et kustutagu aga heaga ära, et ma nagunii ei
näe, isegi mitte valgust. Paneb siis klõpsti tule kinni ja siis küsib, kas nii
on okei. Eem, jah, nii on okei. Sama päeva õhtul ja järgmisel päeval kordus
sama vestlus. Kas ma tohin need tuled maha lasta, siravad otse silma, mul juba
silmapõletik jne jne. Ja ma pime inimene jälle lahkelt lubasin.<br />
<br />
Ja nüüd ma ei teagi, kas tädike ei kuulnud mind või ta lihtsalt ei uskunud enam
mu pimeduse juttu, kuna nägi, kuidas ma telefoni kasutasin ja olgem ausad,
palatis liikusin ma samuti üsna kobedalt ringi, tegin ise endale dialüüsi, ise
sõin, ise panin end riide jne jne. Jaajaa, rääkigu ma veel, et olen pime.
Raudselt arvas, et ma olen tegelikult üks väike vastik õel inimene, kes ei viitsi, ei
taha vaest vanainimest aidata. Ja nii jätkas vanaproua oma järjekindlusega minu
käest abi küsimist. Üks päev küsis isegi oma telefoniga abi. Ma muidugi
jällegist keeldusin viisakalt ja ütlesin, et „ma kahjuks ei saa aidata, ma ei
näe“ (väga populaarne lause viimasel ajal minu suust), aga selle peale vastas
proua, et ei-ei, et see on kõige lihtlabasem, sellega saan ma kindlasti
hakkama, haha.<br />
<br />
No vot, ja siis meil uputas siin. Lausa nii, et vesi hakkas ukse alt palatisse
voolama. Ma ärkasin siin üks hommik üles ja kuulen, et keegi peseb põrandaid.
Mulle tundus, et see ähkimine ja puhkimine tuleb vetsust. Kuna kahe palati
peale on üks vets, siis mõtlesin, et naaberpalati proual juhtus õnnetus ja nüüd
kraamib enda järelt.<br />
Otsustasin siis peale kümmet minutit kuulamist, et lähen kutsun õige hooldaja.
Kebisin siis voodist välja, torkasin oma pehmed jänkusussid jalga ja
kooserdasin palatiukse juurde. Kui ma aga ukse avasin, siis selgus, et hoopis
hooldaja oli see, kes palatiukse taga ohkis ja ähkis. Tagumik upakil veel ütles
mulle, et oioi, ärgu ma praegu tulgu, et meil siin<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>uputab ja et võib-olla on juba palatissegi
vesi tulnud. Ja oligi. Ma tõstsin jalgu ja sain alles siis aru, et ma seisan
veeloigus.<br />
Läksin siis tagasi voodisse ja kui olin seal mõned minutid südamerahus pikutanud,
siis ühtäkki meenus mulle ehmatusega, et mul ju elektrivoodi ja et huvitav, kas
ma peaks selle igaks juhuks seinast välja tõmbama, haha.<br />
<br />
No vot. Sellised juhtumised siis minul. Neid oli tegelikult veel, aga hetkel
valisin kõige värvikamad hetked ja pigem sellised hetked, mis olid just
konkreetselt minuga seotud, mitte teiste patsientidega.<br />
Kuidas teie möödunud aasta viimased kuud möödusid ja kuidas vahepeal läinud on?
Kurtke, jagage rõõmu ja rääkige niisama kaasa. Kui siin muidugi enam eksisteerib
mõnd hingelist üldse.<br />
<br />
PS. Kaks päeva tagasi elutoas diivanil istudes tundsin sooja päikest oma palgel
ja akna all põõsas laulis üks väike linnuke kevadiselt. Ma saan aru, et meil
seisab ees veel mitu head talvekuud, kus lumehanged ulatuvad kohati
kurguauguni, aga see väike linnuke tõi kuidagi lootust ja rõõmu ja minul puges
küll põue väga kevadiselt soe tunne. Pärast rääkisin Joosepile ka sellest ja
lõpetasin oma lause sõnadega „…ja varsti ongi kevad käes!“, mille peale tema
teatas: „Sa oled optimist!“</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-30451298781037771002022-09-12T13:14:00.000+03:002022-09-12T13:14:36.733+03:00Südamelt ära<p> </p><p class="MsoNormal">Uskumatu, aga mu blogike on vahepeal märkamatult üheksa
aastaseks saanud. Ja kui võrrelda seda algusaastatega, siis kõige suurem
erinevus on see, et a. ma oskan nüüd natuke rohkem kirjutada (vähemalt mulle
endale meeldib nii arvata) ja b. ma olen nende aastate jooksul palju vähem
hakanud blogima, vahepeal olin nagu vanaema sukapael mitu kuud vakka. Ja
ilmselt on ka neid, kes on lõpuks käega löönud ja mõelnud, et ah, oota neid Kai
postitusi nagu mingit kuuvarjutust, ei jaksa enam ja ongi vajutanud unfollow.
Ei saa seda teile nagu pahaks ka panna.<br />
Aga võib-olla ei ole kah...<br />
<br />
Ja mulle tundub, et see on väga paljude avalike blogijate dilemma mingil ajal
olnud, et miks ja mida ja kellele üldse kirjutada. Ja nii imelik kui see ka
poleks, siis alustasin ju blogimist nii, et ma isegi ei teadnud, et teised
blogijad ja võõrad inimesed hakkavad mu blogi lugema, mulle kaasa elama. See
oli minu jaoks täiesti avastamata maa. Ma teadsin ainult seda, et minu sõber
Kiku oli juba aastaid pidanud väga meeleolukat blogi ja et pere-sõbrad-tuttavad
käivad seda lugemas ja noh, kuna mulle on alati kirjutamine meeldinud, siis
mõtlesin, et oh, see oleks lahe eneseväljendus. Mul polnud õrna aimugi, kuhu
see kõik ühel päeval välja võiks jõuda. Mitte, et ma täna oleks kuhugi väga
kaugele jõudnud või et see oleks mingine eraldi eesmärk mul olnud, aga naljakas
on mõelda, et kui alguspäevil käis mu lehte piilumas 20-30 inimest päevas, siis
nüüd on see ikka sadades ja tuhandetes. Kõik oleneb muidugi teemadest, millest
kirjutan.<br />
<br />
Aga nagu juba eespool mainisin, siis vahepeal on olnud ka vaiksemaid perioode.
Ent isegi kui mul on sellised „ma ei viitsi“ ja „ma ei jaksa“ blogida tujud,
siis minu süda kuulub ikka sellele blogile siin ja esialgu pole mul küll
plaanis kuhugi ära kaduda või blogi sulgeda. Ja ma tean, et kõik tähtsad suured
blogijad räägivad, et kui tahad oma auditooriumi hoida ja kasvatada, siis sa
PEAD regulaarselt postitama, hoidma oma lugejatega nii-öelda sidet. Ma ei tea,
ilmselt olete seda juba isegi märganud, aga mul pole see väga hästi õnnestunud.
Mul ilmselt puudub selleks vajalik ambitsioon. Ja ega mul pole ka kunagi eraldi
eesmärki olnud endale kuidagi lugejaid juurde meelitada. Mis muidugi ei
tähenda, et mul poleks siiralt ja südamest hea meel iga uue lugeja üle, väga
on, aga lihtsalt ennekõike tahan ma jagada oma elust hetki. Hetki, mis on
tobedad, ajavad naerma, teevad muret, veavad kulmu kortsu jne. Lihtsalt rääkida
asjadest nii nagu need on. Ilma ilustamata, ent keskendudes siiski ilusatele ja
headele asjadele, mis meie ümber on. Me pahatihti ei oska väikseid toredaid
asju märgata, mille üle võiks olla tänulik ja rõõmus. Ja ma ei ütle, et mina
seda oskan, aga ma tunnen, et nende katsumuste keskel, mida on mulle eluteele
ette veeretatud, siis ma olen nendest olukordadest õppinud seda, et igas asjas
leidub alati midagi, mille üle tasub rõõmustada, naeratada või olla
südamepõhjani tänulik.<br />
<br />
Ma ei oska isegi väga kriitiline olla. Või noh, ma oskan, aga ma ei taha. See
on minu jaoks nagu virisemine. Ma olen alati pigem see inimene olnud, kes näeb
klaasi pool täis kui pool tühjana. See muidugi ei tähenda seda, et ma silkan
kogu aeg päiksepaistes lillepärg peas ringi ja ümisen rõõmsat viisijuppi, teen
kõigile pai ja kutsun kõiki üles rohkem naeratama. Ei. Mul on hetki, kus ma
tulen oma roosast mullist välja, mitte sellepärast, et ma tahaksin, vaid selle
pärast, et keegi oma nõmeda käitumisega kisub mind sellest mullist välja. Ja
muidugi ei ela ma ka silmaklappidega. Ma ei ignoreeri seda, et maailmas käib
sõda, et inimestel pole kodusid, kuhu minna, lapsed lähevad õhtuti tühjade
kõhtudega magama, meil on energiakriis jne jne. Ja siis selles valguses mõjuvad
vahel need väikesed asjad palju tugevamini, sest sa tead, et see on midagi, mis
sõltub meist enestest. Me saame seda ise muuta, aga me ei tee seda
millegipärast.<br />
<br />
Näiteks mõned päevad tagasi nägin ma ühes Facebooki grupis üht kuulutust, kus
üks inimene kirjutas, et tal pole sõpru, aga ta väga tahaks leida kedagi,
kellega hakata koos käima trennis. Ja millised olid siis postituse all
reaktsioonid? Väga palju oli kurbasid nägusid, siis mõni üksik süda ja
hoolimine ja siis terve posu naerumärke. Saate aru jah? Teised, samasugused
luust ja nahast inimesed, kellel on eeldavasti ka tunded, naeravad teise
omataolise mure laia kaarega välja. Ja see on lihtsalt vastikusjudinaid
tekitav, kuidas naeru emotikonid on osade inimeste jaoks saanud
naeruvääristamise sümboliks. Sellistel hetkedel tahaks tõesõna küsida, et nagu
kui mitu korda pidid sa sünnitusmajas pea peale kukkuma, et sa naerad inimese
üle, kellel pole sõpru?<br />
Võib-olla see inimene võitleb depressiooniga, ülekaaluga, madala
enesehinnanguga, you name it, ja siis mingi grupp debiilikuid arvab, et maru
lahe oleks see kuulutus välja naerda, mõistmata võib-olla sedagi, et seal taga
on reaalne inimene, oma päris tunnete ja päris emotsioonidega. Ma ei saa aru,
mille üle on siin naerda?<br />
<br />
Et jah, sellised asjad teevad meele mõrudaks. Ma päriselt ka ei mõista.<br />
Mingi aeg hakkasin ma isegi veits hoiduma oma arvamuse avaldamisest, sest
hakkasin anonüümset kriitikat saama. Lihtsalt selle eest, et ma julgesin enda
arvamust öelda. Ma ei solvanud kedagi, ma ei halvustanud, ei midagi sellist. Ma
lihtsalt rääkisin, mida mina asjadest arvan ja juba saingi pahameele osaks.
Küll mulle heideti ette, et kuidas ma saan üldse nii mõelda, tunda ja
kirjutada. Nagu palun väga vabandust, et ma nii tunnen ja arvan! Pealegi, mina
ei tea ühtegi inimest, kes suudaks olla kõikide meele järgi. Aga ega ma ei tea,
võib-olla oli selle ühe anonüümse kommentaatori all ainult üks inimene. See
mind kõige palavamalt armastav fänn, hehe.<br />
<br />
Aga ma tegelt lihtsalt siiralt loodan, et olenemata erimeelsustest, kuidas üks
või teine mõnest asjast arvab, et sellest hoolimata olen ma suutnud mingil
hetkel kedagi vähemal või rohkemal määral kõnetada. Ja kui ei ole, siis noh, pole
ka hullu. Kõiki ei saagi kõnetada. Ning eks minu blogiga ongi raske
tavainimestel suhestuda, sest enamus, kes siin lugemas käivad, ei ole ju
pimedad, lastetud, dialüüsravil jne. Eks neid blogisid ongi ehk huvitavam
jälgida ja kaasa elada, kellega sa saad samastuda. Ega ma kindlalt ei tea, aga
ma arvan nii. Ja siis mul ongi vahest nii raske mõista, et miks peaks kedagi
huvitama ühe pimeda naise blogi. Aga nagu ma juba eespool ütlesin, siis ma olen
siiralt tänulik, et te olete olemas ning ikka ja jälle leiate tee siia tagasi,
olenemata, mis mul siis parasjagu elus toimumas ka ei oleks.<br />
<br />
Ja ma ei teagi, mida ma kõige sellega nüüd lõppude lõpuks öelda tahtsin.
Istusin lihtsalt arvuti taha ja hakkasin kirjutama, ju siis tahtis see minust
välja saada. Mind tõesti jäi ennekõike kripeldama see Facebooki grupis olnud
kuulutus ja need reaktsioonid.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Tahaks
lihtsalt panna inimestele südamele, et olge hoolivamad. Või lihtsalt et grow up!Sest
ausalt, see ei ole okei.<br />
Ja ma ei tea, võib-olla väikene soovitus siia lõppu oleks veel see, et kui sa
tunned, et oled kogu maailma peale tige, siis äkki selle asemel, et lähed
internetti end välja elama, otsid endale mõne muu väljundi. Lähed näiteks metsa
jooksma või jalutad mõne veekogu äärde ja loobid kive vette või kuulad muusikat
või mine kasvõi maadlustrenni, ma ei tea, mine ja ela see kuidagi teisiti
välja. Mine heegelda või riisu lehti või tont teab mida. Aga lihtsalt hoia see
nõme ilkumine ja sapi pritsimine<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>omale.
Maailm ei muutu sellest mitte kuidagi paremaks paigaks.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-57400059904321568442022-09-11T13:22:00.000+03:002022-09-11T13:22:10.901+03:00SKA vastus vaidele<p class="MsoNormal">Sain siis reedel Sotsiaalkintlustusametilt kirjaliku vastuse
oma vaidele. Ma ei tea, kas kõikidele sellistele dokumentidele kehtestatakse
ligipääsupiirangud, aga kuna minu looga seoses võttis minu ja SKAga ühendust ka
Postimehe ajakirjanik, siis meilis seisis kirjas, et kuni aastani 2097 on
minuga seotud dokumendile kehtestatud ligipääsupiirang. Et põhimõtteliselt
surmani on see salastatud ja keegi ei tohi teada saada, mis seisab ametlikus
dokumendis. Nii et teil ei jää muud üle kui uskuda minu sõnu ja ümberjutustust.<br />
<br />
Aga kui nüüd siis lühidalt ja oma sõnadega see lugu kokku võtta, siis SKA
selgitas, et kuna eelmise viieaasta taguse otsusega määrati mulle sügav
nägemispuue, mis oli kehtiv kuni 18. september 2022 ja vastavalt seadusele oli
minule ühes kuus makstava sotsiaaltoetuse summaks määratud 53,70 eurot, siis nad
maksid 18 päeva eest toetust, sest käesoleva kuuga oleks mu puue lõppenud. Ehk
sealt tuligi see 32,22 eurot.<br />
Ning et 07.09.2022 seisuga on mulle määratud uus sügav puue. Nad küll möönavad,
et jah, otsuse tegemine läks mõned seaduses ettenähtud tööpäevad üle, ent kuna
mu puue kehtis 18. septembrini, siis selleks ajaks oleks otsus igal juhul ära
tulnud ja et see mõne päevane hilinemine ei põhjustanud mulle olulisi
muudatusi. Ning nad on oma targast andmesüsteemist juba järele kontrollinud, et
08.09 olen ma saanud puuduoleva 21,48 eurot ka kätte ja et sisuliselt on nende
poolt asi lahendatud ja korras (neljapäeval tõepoolest laekus mulle see
puuduolev summa).<br />
<br />
Ja ma ei teagi. Mul polegi vist neile rohkem midagi öelda. Selle kohta, et miks
pole 7. septembri otsuses kirjas, et tegu on sügava <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">NÄGEMIS</b> puudega, öeldi, et seda ei pandagi enam eraldi otsusesse
kirja, ent puudekaardile, mille nad saadavad, et sinna see kindlasti läheb. Et
ma pean nüüd ainult siis seda va puudekaardi veel ära ootama.<br />
<br />
Aga kui nüüd tagasi vaadata sellele olukorrale, siis segadust külvaski see, et
Töötukassa maksab töövõime hindamise toetust möödunud kuu kalendripäevade eest,
aga SKA maksab toetust siis jooksva kuu eest. Mina seda ei teadnud. Ja ma olen
endiselt arvamusel, et kui nad poleks oma otsuse tegemisega läinud üle
ettenähtud tähtaja, siis<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>poleks sellist segadust
üldse tekkinudki. Seadus ütleb, et SKA teeb puude raskus määramise otsuse 15
tööpäeva jooksul peale töövõime hindamise saabumist ja minu töövõime hindamine
potsatas mulle postkasti 09.08 ja kui me sinna need 15 tööpäeva juurde liidame,
siis saame otsuse tähtajaks 30.08. Ja tulles veel omalt poolt SKAle vastu,
mõeldes sellele, et süsteemide vaheline info võib vahel mõned päevad aega
võtta, siis usun, et kolme päevaga oleks info jõudnud kenasti liikuda ühest
süsteemist teise ja hiljemalt 02. septembriks oleks jõudnud ju otsuse ära teha
või ei?<br />
<br />
*SKA maksab oma toetused alati välja jooksva kuu viiendal kuupäeval ja minu
otsus tehti 07.09, peale seda kui olin 05.09 vaide esitanud.<br />
<br />
Ja ega enam ei teagi, kas kõik olekski nii kiiresti ja hõlpsasti lahenenud, kui
ma poleks vaiet esitanud ja seda pisut suurema kella külge riputanud. Ma tahaks
siiralt uskuda, et neil päriselt oli ka plaanis see olukord võimalikult
kiiresti ära lahendada, ka ilma lärmi tõstmata ja Postimehe ajakirjaniku
sekkumiseta. Ja kuigi lugu on iseenesest lahenduse saanud, siis Postimees on
endiselt huvitatud selle loo kajastamisest, keskendudes laiemalt puudega
inimeste takerdumistest bürokraatiarägastikku. <br />
Et siis jah, selline natuke läbi lillede vabandus see vist oli.. kui sedagi.
Kui oleks vastupidine olukord olnud, vaevalt et nad siis nii vastutulelikud ja
kiired oleksid olnud. Ma lihtsalt mõtlen, et kui riigiasutus nõuab puudega
inimestelt peensusteni tähtaegadest kinni pidamist, siis ta võiks ju ise seda
sama suuta teha.<br />
Aga noh, mis seal enam – lõpp hea, kõik hea. Õppimise koht kõigile.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-44293822191896166422022-09-08T18:54:00.003+03:002022-09-09T11:19:25.192+03:00Romantikust mehed - kas väljasurnud liik?<p class="MsoNormal">Ajendatult eilsest Joosepi üllatusest ja Reeli
kommentaarist, kus ta ütles, et näe, romantikust mehed polegi kõik veel päris
välja surnud, mõtlesin, et kirjutaks sellest teemast natuke pikemalt.<br />
Ma ei saaks öelda, et Joosep päris puhtatõuline romantik on, kindlasti mitte,
ent minu arvates on temas just parasjagu seda mehisust ja romantilisust. Ja
mida ma selle all silmas pean on see, et kui ma vaatan Joosepit, siis ma ei
ohka heldimusest, et no küll on alles romantiline mees, nii tore ja armas,
muudkui veab sülemite kaupa lilli ja kingitusi kokku, ei, pigem<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on ta kahe jalaga maa peal ratsionaalselt
mõtlev mees.<br />
<br />
Aga kui nüüd järele hakata mõtlema, siis neid<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>armsaid ootamatuid hetki on olnud ikka mitmeid ja neid tuleb jooksvalt
aina juurde. Ja tavaliselt nii, et ma ei oska seda üldse oodata, sest kuna ta
pole hingelt romantik, siis mul pole sellist eeldust, et kui ma koju tulen, et
siis tuled on hämaraks lastud, taustal mängib vaikne muusika ja uksel vastas
seisab lilledega mees. Kuigi ma pean nentima, et korra on ta mind sellise
setiga vastu võtnud küll, nii et terve tuba oli põlevaid teeküünlaid täis ja
muusikagi mängis. Ja enne eilset roosipuketti ja kommikarpi, saatis ta mulle
esimese päeva õhtul messengeri enda kirjutatud luuletuse sellest, kuidas ta mind
igatseb.<br />
<br />
Veel meenub mulle Sindi ajast üks naljakas lugu sellest, kuidas Joosep üritas
mulle romantilist õhtut korraldada, aga enne kui ta selleni üldse jõudis,
jõudsin mina väga pahaseks saada, sest ma ei saanud aru, miks ta nii pikalt
kuskil ära on. Hiljem muidugi selgus, et üllatus algas juba sellest hetkest kui
ütles mulle toidupoe ukse ees, et hakaku ma üksi ees koju liikuma, et ta tuleb
mõne aja pärast järele ja kui olin parklaala ületanud, siis ta hõikas üle terve
suure platsi „KAI, MA ARMASTAN SIND“. Ja kuna ma olin juba sellest häiritud, et
ta saatis mind üksi ees minema, sest meil oli plaanitud ühine filmiõhtu ja käsi
käes jalutus, siis ma ei kukkunud suurest heldimusest põlvili. Aga noh, mis
siin salata – meelitatud olin ma küll ja ühe kohmetu naeratuse võlus ta mult ka
välja.<br />
Teel koju mõtlesin, et noh, ta peaks juba mulle järele olema jõudnud, aga mitte
kusagilt ei kostunud tema samme ja nii ma vantsisingi Janetiga üksi koju ja
uskuge mind – ma olin vääga kuri, no ikka väga.<br />
<br />
Koju jõudes, olles nüüdseks veelgi pahuram, läksin otsejoones meie tuppa ja
kukkusin mossitama. Umbes 20 mintsa hiljem kuulsin, kuidas ta ka lõpuks koju
jõudis, ent ei tulnud kohe üles. Mina muidugi eeldasin, et ta tuleb. Et tuleb
ja vabandab, et tal läks poes oodatust kauem. Et kohtas kedagi tuttavat ja jäi
pikemalt lobisema, unustas minu ja meie plaanid jne. Aga ei. Tohkendas seal
allkorrusel miskit ja alles ligi tunnike hiljem tuli üles, kaval naeratus näol.
Ma olin alguses niii kuri, et keeldusin alla minemast. Ütlesin isegi, et mul
täitsa ükskõik, mis seal all on.<br />
Ja ma isegi ei mäleta enam, et mis nipiga ta mu sinna alla sai, aga ühel hetkel
ma seal all olin ja üllatus oli tõesti suur ning mu pahameel oli hetkega
lahtunud, kui nägin, mille kallal ta oli kogu selle aja nokitsenud. Vann oli
kuuma vett ja vahtu täis, ta oli ananassi seest tühjaks teinud ja sinna sisse
puuviljasalatit hakkinud, muusika vaikselt mängis, lilled, küünlad jne.<br />
<br />
Et jah, vot selliseid suuri üllatusi, neid on olnud küll, aga üksikuid, mitte
väga palju. Ent lilli kingib ta see-eest tõesti usinasti. Lihtsalt niisama.
Läheb poodi ja siis näeb lillepoest mööda minnes, et näe, nii ilusad roosid,
viin Kaile või siis lihtsalt on tal väidetavalt südamesse selline tunne tulnud,
et võiks Kaile lilli viia, ta on nii armas. Vahel toob ta poest mu lemmik
snäkke ja ütleb, et mõtles, et võiksime koos mõnd head filmi teineteise kaisus
vaadata. Mis minu arvates on samuti nii nunnu, sest esiteks ta teab, et mulle
väga meeldib kaisutada ja teiseks ma tavaliselt ise ei mäleta oma lemmik
snäkke, aga tema teab ja mäletab. Vahel ma isegi olen küsinud, et oot, aga mis
mu lemmik snäkk siis on ja kui ta ütleb, siis ma olen nagu aa, on jaa, haha. Ja
vahel me käime piknikul, rabas jalutamas, vaatetornides seiklemas jne. Meil on
oma lemmik restoranid ja metsasalud jne. <span style="color: black; font-size: 13.5pt; line-height: 115%;">Ja mulle nii väga meeldivad need meie igapäevased
kallistushetked, õrnad musid või kui ta tuleb ja paneb mulle käed ümber ja
ütleb, et ma olen ilus.</span> Kui tulen pesemast ja istun diivanile ja hakkan
oma juukseid harjama, siis ta võtab need viis minutit ning tuleb ja hakkab ise
mu juukseid kammima ja väikseid juuksesõlmekesi lahti harutama. Sellised
igapäevased lihtsad asjad on hästi nunnud ja väga olulisel kohal meie suhtes. <br />
Et selline on siis Joosep. Ma ei tea, kas see liigitub just romantilise mehe
alla, minu meelest mitte. Pigem on temas lihtsalt kuhjaga nunnusust, hoolivust
ja soojust.<br />
<br />
Ja kui veel rääkida sellisest asjast nagu uste avamisest või käekoti
kandmisest, siis ka seda teeb Joosep. Ma tean, et tänapäeval päris paljud
naised on suhtumisega, et „mida asja!? Ma suudan ise oma kotti kanda ja uksi
avada“, siis minu arvates on see just armas, kui mees märkab seda teha. Mul oli
ükskord nii, et jalutasin ühe oma meestuttavaga, meil jutt jooksis ja kui
jõudsime majani, siis ta marssis lihtsalt ise esimesena uksest sisse nii, et
uks vajus mu nina ees kinni ja ma olin nagu eem, okei. Mitte, et ma ei oleks
ise võimeline uksi avama, ikka olen, mul on täitsa kaks toimivat kätt küljes,
aga ma olin lihtsalt nii harjunud, et Joosep avab mulle uksi ja laseb mind
alati esimesena uksest sisse (välja arvatud need korrad kui tal on midagi mega
rasket käes ja ta tahab selle ruttu üles tuppa ära viia), et ma olin ausalt
esimesed sekundid šokis. Ma elan siin rahulikult oma mehega koos, kes avab
mulle uksi, veendub, et ma autosse istudes pead ära ei lööks ja kingib lilli ja
siis järsku selline ükskõiksus. Ütlen ausalt – lõi veits rivist välja küll. Ent
samas tõi ka tagasi maa peale ning tuletas meelde, et meie ümber elab väga
palju erineva maailmavaatega inimesi ja et mis ühe jaoks on elementaarne
viisakus, siis teise jaoks pole see teps mitte.<br />
<br />
Ja samas ma tean ka naisi, kes ei tahagi, et neile lilli kingitakse või kui
kingitakse, siis ainult potililli. Uste avamisest lugu ei pea, neil on endil
käed küljes, et uksi avada ja kotte kanda jne. Ja see on okei, aga mina olen
ilmselt teatud kohtadelt vanakooli harjumuste ja vaadetega naine. Mulle ikka
nii väga meeldib kui mees mind poputab ja hellitab. Pannes mind tundma, et ma
võin ja saan vajadusel olla habras ja õrn, et ma ei pea kõike ise kandma,
tegema, vastutama, korraldama jne. Mulle nii meeldib see ütelus – tõeline õrnus
on tugevus ja tõeline tugevus on õrnus. Ja veel meeldib mulle see teadmine, et
ka kõige raskematel ja keerulisematel hetkedel võin ja saan ta kaissu pugeda ja
öelda, et ma enam ei jaksa, palun võta midagi ette ja siis ta minu suure ja
tugeva kangelasena hakkab asju lahendama. Mulle nii meeldib nii.<br />
<br />
Aga okei. Ma tunnen, et see postitus, mis pidi tegelikult algselt üldse ainult
romantilisusest ja lillede kinkimisest rääkima on ületanud nüüdseks juba
igasugused piirid. Et enne kui see teema veel rohkem laiali valgub, tõmban
otsad kokku ja küsin, kuidas teil on – kas mees kingib lilli, kas meeldib lilli
saada, kas olete rohkem see „ma avan endale ise uksi ja kannan ise oma kotte“
naine või peate lugu, kui mees seda teeb?</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-63930323536883414642022-09-07T11:16:00.001+03:002022-09-07T11:25:58.316+03:00Unenäoblogi vol 1583<p> </p><p class="MsoNormal">Olgu aususe mõttes siia ette disclaimerina ära öeldud, et ma
kirjutasin selle postituse juba esmaspäeva hommikul.<br />
<br />
Mul oli täna öösel niii imelik unenägu. Mitte, et unenäod üldse oleks kunagi
mõistuspärased, aga no üle pika aja oli und lihtsalt väga veider näha. Sest
esiteks on see ainuke võimalus kui ma üldse midagigi näen (täna hommikuse
seisuga tuleb muidugi välja, et Sotsiaalkindlustusamet nii ei arva. Küsite, et
mis mõttes? No mult võeti sügav nägemispuue ära. Sõbrad, ja see tähendab ainult
üht – ma olen paranemise teel, wupiduduu). Ja teiseks on unenäod tavaliselt
väga imelike sisudega, no kohe vääga imelike.<br />
<br />
Ma nimelt nägin, et ma seisin kusagil toas, akna juures ja koos minuga seal
toas oli ka üks herilane, keda ma siis üritasin sujuvalt aknast välja suunata.
Mul peaaegu et õnnestuski see, aga siis juhtus midagi, sest kui hakkasin akent
sulgema, siis jätsin kogemata oma väikese sõrme akna vahele… ja seda muidugi
koos herilasega või noh, peaaegu. Herilane viga ei saanud, aga ta sai mu peale
väga tigedaks. Ilmselt arvas, et ma just hetk tagasi üritasin teda ära tappa
või miskit. Igatahes. Kuna mu sõrm oli ka akna vahel, mäletate jah, siis pidin
akna lahti uuesti tegema ja siis see vihane herilane oli juba end otsapidi mu
sõrme külge haakinud. Ja ma ei mõtle, et lihtsalt niisama ängis seal, vaid
nõelas mind.<br />
<br />
Ma haarasin herilasest ja viskasin ta õue ja tahtsin ruttu akna kinni panna,
aga ta oli kiirem ja lendas tagasi sisse. Nii ma pagesin kabuhirmus mööda
korterit ringi (mis muide unenäos oli vääga suur) ja kui ma lõpuks jõudsin
teise tuppa, siis seal oli Joosep, kes pikutas voodis ja polnud nagu üldse
kuidagi häiritud moega, et ma olen full paanika osakond. Lihtsalt lesis seal
südamerahus edasi ja vaatas kuidas ma infarkti äärel pagen sumiseva herilase
eest.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ma hüppasin kähku voodisse,
tõmbasin teki üle pea ja ütlesin, et mida iganes ta praegu ka ei teeks, siis
jumala eest, ärgu tekki mult pealt ära võtku, sest üks vihane herilane ajab
mind taga. Seda ma kahjuks enam ei mäleta, mida unenäo-Joosep vastas mu
hüsteeria peale, aga mõned minutid hiljem (kuigi ausalt öeldes on väga raske
unenäos aja möödumist arvata, aga noh, oletame, et oli paar mintsa möödas)
piiksatasin ma teki alt, et kas ta näeb veel seda herilast ringi tiirutamas ja
mind otsimas. Ise ma samal ajal piilusin ühe silmaga väikesest teki praost tuppa, et näha,
kas õhk on puhas.<br />
<br />
Ja oligikogu unenägu. Tundub lühike, aga kestis terve öö. Kõige rohkem aega
võttis jooksmine ühest toast teise. Ja ma nüüd ei teagi, mida peaks herilase
nõelamine mulle ennustama. Aga ega ma ei tea, võib-olla oli ka mesilane. Ma ei
jõudnud unenäos nii täpselt teda uurida. Kui oli mesilane, siis võib-olla
tähendab see seda, et tuleb pikk vanatüdrukute suvi ja palju lilli on veel ees
õitsemas. Aga miks see herilane-mesilane nii kuri oli, seda ma ei tea. Ma ei
teinud talle ju midagi halba. Tahtsin vaesekest lihtsalt tagasi õue aidata.<br />
<br />
Mida teie viimati unes nägite ja kas näete tihti unenägusid?Ma võrreldes oma
nägija ajaga näen näiteks palju vähem unenägusid, aga kui näen, siis need on üldjuhul
ikka mingi kindla kulgemisega lood, ainult inimeste näod ja esemed on tihtipeale
udulooriga kaetud.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-45055158831479514422022-08-28T20:31:00.001+03:002022-08-28T20:31:34.722+03:00Ma tõin just kaks pimedat kunstigaleriist ära<p class="MsoNormal">Ilmselt enamus teist on juba näinud, et jagasin oma blogi
Facebooki lehel bussijuht Aivari lugu ja ma pean ausalt tunnistama, et olen
sõnatu. Ma poleks ealeski osanud arvata, et see postitus saab niii palju
positiivset tagasisidet, reaktsioone ja jagamisi. Tundub, et me inimestena,
eriti just praegusel keerulisel ajal, vajame oma päevadesse pisut soojust. häid
sõnu ja väikest tunnustavat patsutust õlale, et jaksaks edasi liikuda. Et me ei
kaotaks usku ja lootust, et maailm pole veel päris hukas. Tuleb vaid osata
märgata.<br />
<br />
Aga tegelt tulin ma täna kirjutama põhjusest, miks ma üleüldse käisin Tartus.
Ma nimelt külastasin Pallase kunstigaleriid, meil oli seal kirjeldustõlke
töötuba. Ehk et Interdistsiplinaar festivali raames said vabatahtlikud
näpuotsaga ise järele proovida, mis asi see kirjeldustõlge õigupoolest on ning
mina olin üks paljudest konsultantidest, kes oli kohale kutsutud neid
juhendama.<br />
Esmalt tutvusime kiirelt galeriiga ja sealsete teostega. Seejärel tehti
kiirkorras lühike ülevaade kirjeldustõlkest, räägiti mõningatest reeglitest ja
siis anti konsultantidele valida, millist teost nad soovivad hakata konsulteerima.
Minu valikuks osutus üks unistustega seotud teos, mille autoriks Krista
Ojasaar. Seda sellepärast, kuna ringkäigul kõnetas see teos mind kuidagi väga isiklikult,
puudutas mu hinge.<br />
<br />
Ekspositsioon asus jahedal keldrikorrusel. Ruum ise oli hele ja valgusküllane.
Seinad olid kaetud heleda siidja tekstiiliga, põrandat kattis villataoline
valge vaipkate. Vasaku seina ääres oli neli valgustatud klaasvitriini ja nende
sees kangast kokku kobrutatud õhulised pilved: valged, helesinised,
tumesinised. Pilvede vahel oli beežikad kartongkaardid, mille peal oli üks osa
luuletusest. Luuletus jätkus edasi läbi nelja vitriini. See kõlas järgmiselt:<br />
<br />
<i>Tahan elada unenägudes, unistan lendavast
vaibast, tahan minna Emajõe läteteni ja lennutada seal tuulelohet.<br />
Kui puujuured on nagu inimesel varbad, siis tahaksin neid puuvarbaid kõditada
vihmaga. Kaasa voolata, aina mere poole mureneda aeglaselt nagu mägi, kuni
minust on saanud ruske liiv.<br />
Aina joosta ja joosta, kuni võhma enam ei jätku. Aina joosta ja joosta, kuni
tõusen lendu, õhkkerge ja värelev…<br />
</i><br />
Aga vot rohkem edasi ei reedaks, siis on teil põhjust ka galeriisse minna.<br />
<br />
Teises seinas oli heledast puidust kahe sahtliga kartoteegikarp. Üks sahtlitest
oli lahti ja seal sees olid kümned ja kümned päris inimeste unistused. Teine
sahtel oli kinni, seal olid tühjad sedelid. Kartoteegist edasi oli vanaaegne
kulumisjälgedega ja värvilaikudega kirjutuslaud. Laua peal oli väike valgete
sedelite virn ja selle kõrval neli sinist pastapliiatsit. Ka laua peal olid
laokil erinevad täidetud sedelid, kus olid jällegist kirjas inimeste unistused.<br />
<br />
Ma ei hakka saladuseloori kergitama ja siia kirjutama, et millised olid need
mõned unistused, mis seisid paberisedelitel, vaid kes tahab, see saab minna ja
tutvuda ise Pallase galeriis oleva näitusega “Vaheruum // Liminal space”.Seal
on mida uudistada. Ning kui juba minna, siis miks mitte ka oma unistus paberile
kirja panna.<br />
Ma ise arvan, et see nn tuba kõnetas mind kõige enam just sellepärast, kuna
esiteks, mulle väga meeldivad sügavamõttelised ja kiuksuga luuletused ning
teiseks, ma olen ise väga suur pea pilvedes uitaja. Lausa nii suur, et mind
tuleb aeg-ajalt jalgupidi sealt pilvepiirilt tagasi alla maa peale sikutada.<br />
<br />
Kuna mul järjekordselt pilti pole, sest ma olin ikkagist tööl ja mulle tundus,
et seal oli rohkem pimedaid kui nägijaid, siis saate järjekordse kujutluspildi.
Mis nii neljasilma vahel öeldes on peaaegu et identne, sest just nii ma seal
ruumis istusin ja olin, ent polnud lihtsalt kedagi, kes oleks hetke
jäädvustanud.<br />
<i>Istun heledas akendeta ruumis, vanaegse
kulunud ilmega laua ääres. Mul on seljas põlvini ulatuv ja kolmveerand käistega
vanaroosa velvetkleit. Mu pikad tumelillad juuksed langevad seljale. Hoian
süles väikest Mary Poppinsi stiilis käekotti. Pilk on suunatud mõtlikult
lauale, mille peal lebavad kaootiliselt
laiali valged sedelid.<br />
<br /></i></p><p>Aa, ja kui aeg oli seal maal, et pidin tagasi bussi peale tormama, siis
kutsusin sõbra Tambeti appi. Ja kuna töötoas olnud teinegi konsultant pidi sama
bussi peale jõudma, kuhu minagi rihtisin, siis Tambet tuli galeriisse, talutas
meid nagu pardiema hoolikalt uste ja autode vahelt oma autoni, sõidutas
bussijaama ja saatis ilusti bussi. Pärast koju jõudes rääkisin Kikuga ja siis
muljetasin, et kui vahva meil oli ja siis Kiku ütles, et jaa, ta juba teab.
Tambet olevat talle saatnud messengeri sõnumi sisuga saad aru, ma tõin just
kunstigaleriist kaks pimedat ära“, haha. Kui ma seda kuulsin, siis ma panin
ikka korraliku kajaka maha. </p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-26803174308466828632022-08-14T00:54:00.002+03:002022-08-30T22:53:48.442+03:00Armas üllatusMõtlesin, et enne kui dialüüsi lähen, tulen lobisen veidi teiega... Tahan nimelt jagada ühte lugu, mis sai mulle mõni aeg tagasi osaks. Ja ei, tegemist ei ole koostööga ega ka ostetud reklaamiga, kuigi alguses võib pisut selline mulje jääda.<br /> <br /> Pikemaajalisemad blogilugejad kindlasti teavad, et ma olen väga suur Saaremaa looduskosmeetika fänn. Mul on omad suured lemmikud nende kuiva ja tundliku naha sarjast ja kui on mõni tähtpäev tulemas, siis on ka Joosep mulle lahkesti nende tooteid kinkinud. Näiteks üks minu vaieldamatuid lemmikuid on öökreem Spoon Me ja siis veel see imeliselt lõhnav roosilõhnaline näovesi, mida ma võiksingi jääda endale peale piserdama. See lõhnab nagu värske sülem roosiõisi ja iga kord paneb mind tundma nagu ma oleksin valgelpilvepadjal hõljuv Okasroosike. Ja neil on veel super mõnusaid tooteid. Ma parem isegi ei hakka rääkima, sest muidu te ei usu, et see pole reklaampostitus. Aga ühesõnaga mina soovitan kahe käe ja jalaga TILK! Brändi.<br /> <br /> Aga nüüd siis selle loo juurde, mis liigutas mind südamepõhjani.<br /> <br /> Kuna mu kreemivarud hakkasid otsakorrale lõppema ja mina ei suuda mitte ainsamatki päeva siin ilmas elada ilma kreemitamata, siis oli vaja oma varusid täiendada. Läksin siis rõõmsalt TILK! E-poodi, valisin sobivad tooted välja ja hakkasin asju ostukorvi laduma kui siis selgus, et mingi link, mis peaks, minu eelduste kohaselt kauba ostukorvi lisama, ei toimi. Nikerdasin niipidi ja nikerdasin naapidi, aga ikka ei midagi. Samas Ühe korra mul see õnnestus, aga järgmiste toodetega enam mitte ja ma ei tea kuidas või miks. Ja ei, ma ei taha öelda, et nende veebipood on katki, lihtsalt mina ei saanud hakkama. Ikka see vanahea ligipääsetavuse teema.<br /> No ja siis ma mõtlesin, et ah, tühja kah, mis ma hakkan oma aega ja närve kulutama, kirjutan parem otse Pillele, Brändi loojale. Olen seda ennegi teinud.<br /> <br /> Esmalt kirjutasin väikese selgituse, et miks ma nende poole üldse e-kirja teel pöördun ja siis panin oma soovid kirja ja sain mõne päeva pärast vastuse. Nad tänasid mind tellimuse eest ja ütlesid, et panevad paki kahe päeva pärast teele.<br /> Aa, ja veel ütlesin, et kas nad oleksid palun nii kenad ja saadaksid arve elektrooniliselt või pistaks arve paberkandjal paki sisse. Et mõlemad variandid sobivad.<br /> <br /> Mõned päevad hiljem tuligi siis telefonile sõnum, mis teavitas, et mulle on saadetis…<br /> Eem, okei, ma ausõna ei tea, miks ma hakkasin praegu teile rääkima, kuidas inimestele pakiteated telefonile saabuvad… Aga okei, see-selleks.<br /> Ühesõnaga, tegin oma kastikese lahti, ei hakanud kohe hullult uurima, et mida nad saatsid, aga sain käega üle libistades kohe aru, et on mulle osasid tooteid kingitusena kaasa pannud. Leidsin ka A4 formaadis paberi. Eeldades, et see on arve, võtsin selle välja ja läksin magamistuppa ja hakkasin spetsiaalselt pimedatele mõeldud äpiga arvet pildistama.<br /> <br /> Tegemist siis sellise rakendusega, et esmalt äp juhendab, et kuhu ma kaamera pean suunama, siis teeb automaatselt ise pildi ära ja siis tuvastab teksti – nii trükitähti kui ka käsitsi kirjutatud.<br /> <br /> Tegin siis pilti ja äpp suutis ära tuvastada sõna „arve“. Okei mõtlesin ja proovisin kaamerat uuesti paika sättida. Et kui sai juba ühe sõna kätte, siis järelikult peaks arve õigetpidi ees olema ja kuskil seal peaks ka ülejäänud tekst olema. Aga ei midagi. Tegin pilti niipidi ja naapidi, ikka mitte midagi. Kogu aeg ütles „not reconnaising tekst. Mis siis ikka, läksin siis arve näpus ja kast kaenlas Joosepi jutule, et kas palun vaataks arve pealt, mis on need tooted, mis on saadetud mulle kingituseks ja mis on need tooted, mille eest tuleb maksta ja kui palju. Ja siis selgus tõde. Joosep ütles, et paberile on markeriga kirjutatud „arve“ ja siis „00,00“ ja siis süda. Ja ausalt, ma istusin diivanil, kast toodetega süles ja lihtsalt ohkasin, et kui armas ja südamlik. Olin lihtsalt sõnatu. Ja võib jah mõelda, et ah, mis siin ikka nii väga heldida, blogijatele ja sisuloojatele saadetaksegi kamaluga igasugu brändipakke, eeldusel, et nad neid reklaamiks. Aga minu arvates oli antud juhul tegemist siiski lihtsalt ilusa, siira ja südamliku kingitusega mulle.<br /> <br /> Ja olgugi, et ma sain need tooted kingituseks, siis TILK! Brändi olen ma juba aastaid kasutanud ja arvan, et head ja südamega tehtud asja tulebki soovitada. Ma ei väsi kordamast kui head on nende tooted. Eriti nüüd, kus mul on neerud tuksis ja saan dialüüsravi, hindan ja jälgin ma veelgi hoolikamalt, mida ma sisse söön ja peale määrin. Eriti võigas on mõelda sellisele asjale, et osadesse nahahooldustoodetesse pannakse konkreetselt naftakeemiat. Rääkimata kõikvõimalikest ebavajalikest koostisainetest. Aga TILK! Toodete puhul võin ma päris kindel olla, et need on puhtast loodusest, julmusevabad ja vegan ja nad seisavad ka selle eest, et vähem looduse ressursse kasutataks pakendite taastootmiseks.<br /> Ja kuna ma sain endale päris mitu head asja, siis tahaksin ühe mõnusa toote ka teie vahel välja loosida. Lihtsalt heast südamest, sest ma olen tõesõna nii tänulik ja rõõmus, et tahaks kellegile teist ka pisukest oma rõõmust jagada.<br /> <br /> Sa ei pea mitte midagi muud tegema kui kirjutama kommentaari, kas tahad võidu korral kohvi-apelsini kehakoorijat või näomaski. Jagama ei pea, lehte likemavõi tellima ei pea, mitte midagi sellist tegema ei pea. Lihtsalt andke oma soovist märku ja vsjoo. Kui tahate, siis muidugi võite jagada teistelegi oma koduse spaa hoolitsuse nippe, ega ma kätt ette ei pane, aga see pole loosis osalemiseks kohustuslik.<br /> <br /> Ja mul ei ole kahjuks seekord ühtegi tootefotot teile siia lisada, kuna tavaliselt tegeleb piltidega Joosep, aga hetkel ta magab, kuna on pikast sõitmisest väsinud ja ma ei raatsi vaest meest üles äratada. Las inimene puhkab.<br /> Aga ma võin teile kirjeldada, mis on minu kujutletaval pildil:<br /> Profiilis minu nägu. Nahk suviselt jumekas, pikad tumedad juuksed vasakule õlale langemas. Vaatan otse kaamerasse, näol kelmikas naeratus, tilk heleroosat kreemi ninaotsas. <br /> #seeeiolnudreklaamKaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-31745793686566333532022-08-11T23:06:00.001+03:002022-08-11T23:06:11.776+03:00Tahaks end praegu dramaatiliselt keset põldu heita<p> </p><p class="MsoNormal"><a name="OLE_LINK14"></a><a name="OLE_LINK13"><span style="mso-bookmark: OLE_LINK14;">Mäletate, kuidas ma paar postitust tagasi
hõiskasin, et 11.08 tullakse ja pannakse meile soojavee boiler ja siis mina,
mina kolin mõneks ajaks kogu oma maise varaga vannituppa, sest ma olen seda
juba terve igavik oodanud, et saaksin end lõpuks ometigi inimese kombel sooja
veega pesta. Aga kas ma olen praegu vannitoas? EI OLE. Kas ma teen praegu
suurest rõõmust kukerpalle? EI TEE. Sest tuleb välja, et meil on ühefaasiline
vesi. Ja kui te nüüd küsite, et mis ühefaasilisest veest ma siin sogan, vesi on
ju vesi, siis tuleb välja, et ei ole. Vähemalt mitte nendes majapidamistes, kus
on vanahea puupliit ja malmist veeboiler, mida tuleb siis sooja vee saamiseks
kütta.<br />
<br />
Kõik sai alguse sellest, kui otsustasime, et astuks ka väikse sammu kiviajast
tänapäeva ja kurtsin kunagi blogis, et mul oleks hädasti vaja enne siirdamisele
minemist vannitoas see sooja vee asi korda saada. Ja selle all pidasin ma
silmas seda, et suur malmist veeboiler viiakse minema ning asemele pannakse
kahesüsteemne boiler. See on siis see boiler, mida saab kütta nii elektri kui
ka puudega. Aga täna selgus, et sellega on väikene aga...<br />
Kuna mina ei ole mingi torumees, siis andke mulle andeks, kui ma ajan teile
praegu mingit käojaani, aga mina sain asjast aru nii: meil on vannitoas
mingisugune veetoru, mis läheb otse boilerisse ja see ongi see ühefaasiline
vesi. Aga et uut boilerit paigaldada, peab olema kahefaasiline vesi. Ehk et
tarbe ja boileri vesi peaksid tulema eraldi torudest, aga meil ei tule.
Teisisõnu, vana hea nõukaaegne süsteem.<br />
<br />
Aga ei ole hullu, sest ka sellele probleemile on tegelikult lahendus olemas.
Tuleb lihtsalt radikad korterisse paigaldada, et kui tahame talvel puudega
sooja vett kütta, siis ei küta vett boileris keema, vaid radikad jahutavad ta
enne maha. See hoiaks siis ära selle, et boiler keeks lõhki.<br />
Mõõtsime ja arutasime, et kuhu võiks siis need radikad tulla ja leidsime, et
kõige mõistlikum oleks esikusse ja vetsu panna.Saime siis ühtlasi ka uue
hinnapakkumise. Tonn. Ja mitte nagu kõik kokku, vaid veel otsa sellele 600
eurile. Nagu.. kuidas palun?<br />
<br />
Ma saan aru, et radikad ja metall ja torud ja kõik need asjad on kallid, aga
see tähendab seda, et kogu see kupatus läheks meil kokku maksma kaks tuhat.
Lihtsalt kaks tuhat, et ma saaksin end inimese kombel pesta. Et ma ei peaks
pimedana kaks halgu käes roomama pliidini ja kütma endale pesemiseks sooja
vett. Okei, vabandust, mina ei kütagi tegelt, sellega tegeleb Joosep. Ma
tahtsin lihtsalt praegu üli dramaatiliselt kõlada. Aga ma pean ikkagi
mingisugust plaanimajandust korraldama, et saaksime oma ajad klappima, et
millal Joosep saab pliiti kütta, millal ma saan pesema minna, et vesi poleks
liialt ära jahtunud ja et ma jõuaksin oma asjadega enne valmis kui soe vesi
otsa lõppeb.<br />
Ja ma isegi ei tea, kas ma olen praegu küüniline ja südametu, et tahan normaalseid
pesemistingimusi. Sest võib-olla on kuskil keegi, kellel pole üldse vannituba
ja elab muldpõrandaga majas, kust igast august puhub tuul sisse. Et siis on
nagu nadi viriseda selle üle, et ma pean sooja vee saamiseks natuke puupliiti
kütma ja oma pesemisi kellegagi kooskõlastama.. või siis kaks tuhat maksma.<br />
<br />
Ja ma ei teagi, mis on kogu selle postituse mõte. Tahtsin võib-olla lihtsalt
südamelt ära saada. Aga võib-olla ma tahan, et tunneksite mulle kaasa ja
lohutaksite mind. Ütleksite, et isegi siis kui ma haisen nagu vana juustune
sokk, et siis te ikkagi armastate mind. Sest praegu ma näiteks haisen. Aga homseks
peaks end küll puhtaks küürima, sest olen Arvamusfestivalile minemas. Ja ei, mitte
niisama ringi tuiama, vaid lausa paneeli kõnelema.<br />
Mulle nimelt helistati ja küsiti, kas tahaksin osaleda Arvamusfestivali
paneelis ja et teemaks on must huumor. Ma ütlesin, et ma muidu nalja ei mõista,
aga tulen ikka. Nii et ma osalen tänavusel festivalil lausa kahes paneelis –
reedel räägime mustast huumorist ja laupäeval võtame luubi alla ligipääsetava
kultuuri. Ja noh, nüüd ma mõtlen, et ma olen ikka vist täitsa sooda peast. Närv
hakkab vaikselt sisse tulema.</span></a><br />
<br />
Aga ma jään nüüd kamaluga lohutusi ja virtuaalseid õlale patsutusi ootama. Ja
rääkige, kas olete festivalile tulemas?</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-6925712603251088382022-08-10T19:11:00.004+03:002022-08-10T22:44:02.894+03:00Aasta naine... Või siis mitte<p class="MsoNormal">Ma tean, et nii mõnigi teist ootab ilmselt pikkisilmi juba
meie järgmist postitust pulmast, aga hold your horses. Ma pean teile ennem
rääkima kui eeskujulik naine ma ikka olen.<br />
<br />
Mul pole enam õrna aimugi, millal see kõik pihta hakkas, aga umbes ee, pakun praegu
puusalt, et umbes kaks aastat tagasi hakkas Joosep rohkem vetsu vahet käima. Ja
polnud harvad ka need korrad, kus ta pidi ka öösiti end voodist välja ajama ja
unisena vetsu poole kõmpima, peale mida oli uni nagu peoga pühitud. Hommikul
ärgates oli ta tusane ja väsinud. Mispeale mina soovitasin tal tungivalt arsti
juurde minna, Noh, et lihtsalt profülaktika mõttes kontrollida, Aga teate ju
küll, kuidas nendel meestel nende arstidega on. Kui nad kasvõi kaugelt juba
näevad valget kitlit, siis nad on otsekui pühast vaimust juba terved, mitte
midagi pole enam viga. Aga samas kui peaks 37,4 palavik tulema, siis on nad
kohe maailma kõige abitumad olevused, kellel on surm ukse taga ja keda tuleb
poputada, peakest silitada ja teekest keeta. Aga et minna mõne tõsisema
sümptomiga arsti juurde.. EI, kindlasti mitte.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Sest hirm saada mingi diagnoos on nii palju suurem, et parem suren jala
pealt maha.<br />
Ja nii me elasimegi aasta otsa, võib-olla isegi kaks, kus Joosep käis usinasti
vetsu vahet ja mina panin talle rõõmsasti kõiksugu diagnoose, mis kõik lõppesid
eranditult surmaga. Positiivne mõtlemine ennekõike, eksole. <br />
<br />
Ja ma ei teagi, kas minu pidev tuututamine muutus tüütuks või hirmutasin ma
teda oma surmajuttudega ära või tuli tal endal lihtsalt mõistus pähe, aga see
kevad läkski her abikaasa lõpuks arsti juurde. Rääkis mure ära, tehti mõned
uuringud ja vereanalüüsid ja siis selgus, et ta on terve kui purikas, välja
arvatud selle erandiga, et kolesterool on väga kõrge. Aga nagu ma aru saan,
siis see pidavatki olema paljude inimeste, eeskätt meeste mure, mis ühtlasi on tihtipeale
ka kõiksugu südamehaiguste algpõhjus. Aga selle asemel, et kohe retsepti
tablakate peale minna, soovitas arst esialgu proovida paar kuud võtta punase
riisi kapsleid. Ja muidugi ka toidulaud ja liikumine kriitilisema pilguga üle vaadata.<br />
<br />
Siinkohal tahan ma muidugi kohe Joosepile kiitust avaldada, kes tubli mehena
suunduski otsejoones apteeki ja ostis endale need paljukiidetud punase riisi
kapslid ja koju jõudes pani need.. esikusse.<br />
<br />
Ja ega need kapslid olekski ilmselt sinna esikusse järgmiseks seitsmeks aastaks
vedelema jäänudki, kui mina lahke, armastava, hooliva ja tubli naisena poleks
ohjasid enda kätte haaranud ja pakkunud, et ma võin ise hakata talle andma neid
kapsleid. Et noh siis on ikka kindel, et on võetud ja enamvähem ka õigel ajal.
Joosep oli nõus, ja kui ütles, et pani kapslid boileri kasti peale, siis mina
kasti juurde minnes, natuke seal ringi kobades, leidsingi väikese kilekotikese,
kus sees oli kaks karpi. Võtsin kotikese endaga ühes kööki, kus ma siis
järgmised kaks kuud eeskujuliku naisena andsin talle iga päev ühe punase riisi
kapsli. Või vähemalt nii ma arvasin.. ja Joosep uskus ka sama.<br />
<br />
Ja eelmisel nädalal saigi viimane kapsel võetud… <br />
<br />
Aga vahepeal sai siin boileri kastipealset korrastatud ja leidsin sealt veel
mingisugused kaks karpi. Võtsin siis need teised kaks karpi endaga ühes ning
läksin küsisin Joosepilt, et kuule, aga mis nendes karpides on?<br />
Joosep võttis karbi ja samal ajal kui avas seda ütles: „Siin sees on… „ ja siis
jäi poole lause pealt vakka ja lisas „punase riisi kapslid… „<br />
<br />
„Oot, Kai, aga mida sa minule siis andsid?!“ uuris Joosep mulle küsivalt otsa
vaadates.<br />
<br />
„Ee, ma ei tea. Ma omast arust andsingi punase riisi kapsleid,“ pobisesin ma
süüdlaslikult.<br />
<br />
Mul karpi polnud enam alles, aga õnneks oli prügi veel välja viimata ja nii ma
sukeldusin prügisse ja viisin Joosepile tühja kapslilehe, kust tagant oli
võimalik raviminime välja lugeda. Joosep toksis nime ravimiinfosse ja luges:
ravim on mõeldud epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu vaigistamiseks.<br />
Eem, no nüüd võib vist päris kindel olla, et nii pea ei valuta enam mitte
kuskilt mitte midagi. <br />
No ja ega enam ei olnud midagi teha kah. Ma olin juba kaks kuud talle neid
kenasti eeskujuliku naisena sisse söötnud. Nüüd jäi lihtsalt loota, et midagi
organismis nässu ei keeranud. Epilepsia on ju ikkagist ajukeemiaga seotud.
Joosep ütles ainult, et ah, võib-olla sellepärast ta tundiski end kogu aeg nii
väsinuna ja unisena. Ja mina samas vaatasin kõrvalt, et maru rahulikult võtab
kõike.<br />
<br />
No vot, aga ega ma ei teagi, mis selle loo moraal peaks olema. Eks ma katsu
siis järgmisel korral vähe hoolikamalt pakendilt infot lugeda, et ma ikka
kindlalt teaks, mida ma oma mehele sisse söödan.<br />
Aa, teil tekkis võib-olla küsimus, et kuidas need teised kapslid sinna kasti
peale said. Ühesõnaga long story short. Mõned kuud tagasi mainisin moka otsast
emale, et näe, pean Janetile valuvaigisteid ostma, et tal vist liigesed
valutavad. Ema, hea inimene nagu ta on, astus üks hommik tööle minnes veterinaari
juurest läbi ja võttis Janetile rohtu. Aga kui mulle need tõi, siis ütles, et
need liigesepõletiku vastu. Mina, teades, et Janetil pole mingit põletikku,
keeldusin niisama põletikurohtusid koerale andmast.. ja nii panigi ema selle
kilekotikese ravimitega ikkagi esikusse boileri kasti peale. Ja umbes sellel
ajal, mõni päev siia-sinna, käis Joosep oma kapsleid apteegist toomas ja pani
samuti oma rohukarbid boileri kasti peale.. lahtiselt.<br />
<br />
Aga ma ei teagi. Tahaks lõpetuseks meestele südamele panna, et kui miski
valmistab teile vaevusi, siis minge käige ikka arsti juures ära.Ja kui mitte
enda pärast, siis minge oma naise südamerahuks. Ärge laske meil murest
enneaegselt halliks minna.<br />
<br />
Lugupidamisega<br />
Teie aasta naine<span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> <span> </span><span> </span><span> </span><span> </span></span></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-74991441483853943512022-08-10T00:54:00.005+03:002022-08-10T01:04:06.041+03:00Blogisauruste kokkutulek<p class="MsoNormal">Jõudsin ka lõpuks arvuti taha. Ja enne, kui uued asjad
laviinina peale tulevad, räägin teile kiirelt ühe loo.<br />
<br />
Oli südatalv, seisin Janetiga Kilingi-Nõmme bussijaama kohviku kõrval ja
ootasin. Ootasin tolleaegset Pärnu Postimehe ajakirjanikku, kes soovis minuga
lugu teha. Ma ei mäleta enam, kas mind pidi palju moosima või olin kohe nõus,
aga seda mäletan ma küll, et ajakirjanik pakkus lahkelt, et nemad fotograafiga
võivad ükskõik kuhu sõita. Et see polevat nende jaoks minginegi probleem.<br />
Nii ma siis astusin akna juurde, piilusin unistavalt kardina vahelt õue,
vaatasin aknast seda vesist lumelärtsakuga kaetud maad ning mõtlesin, et aga
miks ka mitte, las nad tulevad ise minu juurde.<br />
Okei, tegelt see oli veidi ilukirjanduslik liialdus, sest tegelt ma ei astunud
kuhugi akna juurde ega vaadanud unistavalt kaugusesse. Aga seda ma mõtlesin
küll, et ma üldse ei viitsi selle külmaga kuskile ronima hakata.<br />
<br />
Kuna see kõik juhtus pea seitse aastat tagasi, siis ma üksikasju enam nii hästi
ei mäleta. Aga seda ma mäletan küll, et jõin rohelist teed ja intervjuu oli
rohkem nagu toreda sõbrannaga südamest südamesse vestlus. Ja enne, kui laiali
läksime, siis ajakirjanik ütles veel, nii möödaminnes, et ta peab samuti blogi
– Ritsiku nimelist. Ma esiti ei öelnud selle peale vist suurt midagi, olin vist
veidi sellise „ohoo, väga tore“ reaktsiooniga. Aga kui koju läksin, siis mõned
päevad hiljem ma googeldasin Ritsiku blogi ja leidsin eest ühe väga, väga hea
blogi. Kui keegi paluks minul Ritsikut kolme sõnaga kirjeldada, siis ma ütleksin
inimlik, elutruu ja südamlik.<br />
<br />
Ja nüüd te võib-olla küsite, et miks ma kõike seda räägin? Aga sellepärast, et
Ritsik korraldas maeitea juba mitmendat korda blogijate ja lugejate
kokkutulekut, oma koduaias ja mina käisin ka seal. Esimest korda. Ma olen juba
mitu aastat vesistanud sinna minemisest, ent alati on midagi vahele tulnud. Aga
tänavu õnnestus minna, ja isegi Joosep tahtis kaasa tulla.<br />
Kokkutulek oli väga ee, kuidas nüüd öeldagi.. huvitav. Kuulda päris elus nende
inimeste hääli, keda oled varem teadnud vaid bloginime järgi. Mul oli au
kohtuda näiteks Notsuga, Tavainimesega, Sitsidsatsidpatsid ja loomulikult härra
Konnaga. Ja eriti põnev oli see, et üks lugeja ja üsna usin mitmetes blogides
kommenteerija Nell oli samuti platsis.<br />
<br />
Meie jõudsime Joosepiga algusajast muidugi tunnike hiljem kohale ja loomulikult
poleks see mina, kui ma midagi ei korraldaks. Ma polnud vast minutitki saanud
laua ääres istuda kui ma juba tõmbasin leivatordi endale koos taldrikuga sülle.
Lihtsalt Joosep ja härra Konn muudkui hoiatasid mind mingisuguse nurga eest ja
ma otsustasin lõpuks, et ma katsun siis ära selle nurga. Noh, ma nurka ei
leidnud, aga selle eest leidsin ma taldriku, haha.<br />
<br />
Aga kuulge, kõik, kes olid Ritsiku pool, palun olge inimesed ja vastake mu
küsimusele. Ma lugesin <a href="https://ritsikukodu.wordpress.com/2022/08/07/saimegi-kokku/" target="_blank">Ritsiku postitust</a> ja ta ütles, et me istusime suure
ümmarguse laua taga. Aga mina istusin küll kuskil, kus oli vähemalt üks nurk.
Nii et, kas laud oli ümmargune või kandiline või ühe nurgaga ümmargune laud?<br />
Ja järgmisel kohtumisel võiks igaüks end 2-3 lausega kirjeldada. Ma tulin alles
hiljem selle peale. Sest nüüd ma ju ei teagi, kas Notsul on blondid kahused
juuksed või tumedad lühikesed? Kas härra Konnal on vuntsid ja kas
Sitsidsatsidpatsid blogijal on suvine pitskleit ja kaks pikka patsi? Ja kas
kellegil on kitsad-suured-mandlikujulised-kassirohelised silmad või kellel
üldse mis seljas-jalas olid? No vot, kõik oluline jäi nüüd rääkimata.<br /></p><p style="text-align: center;"><i><span style="color: #666666;"></span></i></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i><span style="color: #666666;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmBSw_tQnkbM3JXp2soJtRM58wRbzP0pPCd1uTZ7chKY3OZo2VVfwG48MJMmauUPBYwJE77FSk-a0w0nyUm0SxIHHofvZ3mCw0hsdUnLhaxTj5nzAgLkWGTiCPx6lrxFHTuOeK7UgKojfbLKwJv0euyQIvTm1IZnu1FNF64396JH4-f1Q3G6B5s3S6" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1920" data-original-width="1080" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmBSw_tQnkbM3JXp2soJtRM58wRbzP0pPCd1uTZ7chKY3OZo2VVfwG48MJMmauUPBYwJE77FSk-a0w0nyUm0SxIHHofvZ3mCw0hsdUnLhaxTj5nzAgLkWGTiCPx6lrxFHTuOeK7UgKojfbLKwJv0euyQIvTm1IZnu1FNF64396JH4-f1Q3G6B5s3S6=w360-h640" width="360" /></a></span></i></div><i><div style="text-align: center;"><i><span style="color: #666666;">Koju jõudes ütles Joosep, et ta tegi minust laua ääres pilti ka. <br />Et valgus
olevat olnud ideaalne ja nii ta selle pildi minust klõpsaski. </span></i></div></i><p></p><p style="text-align: center;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEigKZWlicNopr1FegBnGKsKuMlRVQrvcnBTII2SRTteaSSL6W9-xpDRtkofghlLZU9g9rMY4fanOiLBTPuMjWA1RvbhR1jVeHYjZ4IUbOW38Ysq9qjKDF10C9gUd1y_6a2HhqwsZ3I7GkCYc2ERz_1pJFvJl3C6ioO3sncIbSlgqeZQYYoVdCEnl-zN" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEigKZWlicNopr1FegBnGKsKuMlRVQrvcnBTII2SRTteaSSL6W9-xpDRtkofghlLZU9g9rMY4fanOiLBTPuMjWA1RvbhR1jVeHYjZ4IUbOW38Ysq9qjKDF10C9gUd1y_6a2HhqwsZ3I7GkCYc2ERz_1pJFvJl3C6ioO3sncIbSlgqeZQYYoVdCEnl-zN=w480-h640" width="480" /></a></div><br /><br /><p></p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-27731329149982722532022-07-29T22:57:00.005+03:002022-07-29T22:57:41.021+03:00Meie pulmapäev<p class="MsoNormal">Me hakkasime oma pulmi korraldama umbes aasta enne. Et pulm üldse
toimuda saaks, selleks on vaja tseremoonia paika ning kellel on pulm koos peoga
plaanitud, nendel ka peopaika. Meil oli plaanis pulm koos peoga, sest Joosep
ütles, et tema kavatseb küll ainult ühe korra elus abielluda ja et siis peab ka
pidu olema. Kuna meil oli kiriklik laulatus, siis oli selge, et laulatus saab
toimuma kirikus. Minul oli küll alguses suur soov rannatseremoonia teha, ent
Joosepi jaoks oli oluline, et laulatus saaks toimuma just kirikus ja just tema
lapsepõlve koguduses. Kuna see oli talle väga oluline, siis tundsin, et see
pole koht, kus hakata jonnima ning oma nõudmist taga ajama. Peopaiga osas tegi
jällegist Joosep järelandmise ning pidu sai toimuma mõisas. Mis jättis küll
esimesel kohtumisel väga hea esmamulje, ent paraku osutus see hiljem ikka väga
suureks pettumuseks ja südamevaluks. Kes tahab lugeda, siis saab teha seda
<a href="http://www.puhtapime.ee/2021/05/meie-pulm-peokoha-otsimine-ja-selle.html">siit</a>.<br />
<br />
Alguses oli meile abiks ka minu hea sõber Lotta, kes täitis pulmakorraldaja
rolli, kuna tal olid varasemast suured kogemused erinevate ürituste korraldamisega.
Lotta oli, ilma liialdamata, paljuski minu silmadeks, kujutluspildi loojaks,
keerulistel hetkedel kaineks mõistuseks ja vajadusel ka rahustajaks,
lohutajaks. Meil oli pulmakorraldaja, meil oli ideaalne peopaik. Kõik tasapisi
sujus ja iga nädal liikusid asjad väikeste sammudena edasi.<br />
<br />
Aga ma sain ainult kaks kuud sedasi ringi sillerdada ja pea pilvedes hõljuda
kui tuli esimene tagasilöök – me jäime oma pulmakorraldajast ilma. See uudis ei
tulnud mulle teps mitte kergelt, vaid täitis mu südame suure murega, sest
ühtäkki oli see oluline lüli meie tugivõrgustikust kadunud. Ja põhjus miks
Lotta pidi loobuma meie pulma korraldamisest oli lihtsalt sellepärast, et ta
jäi beebiootele. Ja kuna ta pea terve raseduse kallistas vetsupotti ja võitles
tugeva iiveldusega, siis polnud variantigi, et ta on meiega lõpuni.<br />
Nüüd peale pulmi olen endalt miljon korda küsinud, et miks me ometigi uut
korraldajat ei otsinud? Ja ausalt – ma ei tea sellele vastust. Mul ei tulnud
sellist mõtet isegi hetkeks pähe, et ma peaksin uue korraldaja kuskilt sebima.
Kuigi oleks võinud, siis oleks kindlasti olnud vähem närvikulu, pisaraid ja
mida kõike veel.<br />
<br /></p><h3 style="text-align: left;">
Neli kuud pulmadeni</h3>
Veebruar oli mul töö tõttu nii kiire ja tihe, et õnneks sai kõik pulmaga
seonduv mõneks ajaks pausile pandud, et märtsis uue hooga edasi asjatada. Aga
nagu me juba kõik teame, siis märtsis tuli meile koroona ja riigis kehtestati
eriolukord. See muutis korraldusliku poole muidugi veelgi keerulisemaks. Aprillis
ma tundsin, et me oleme niiii üksi selles olukorras. Maailm on segi, kõikjal
valitseb ebakindlus ja inimestel on miljoneid küsimusi, ent mitte ühtegi
vastust. Ma püüdsin mitte üle mõelda, aga süda valutas. Joosep püüdis mind küll
lohutada, öeldes, et ärgu ma muretsegu, 4. juulil seisame me nii või naa altari
ees ja ütleme oma „jah“ sõnad ja minust saab tema naine. Aga ega ma selle
pärast ju muretsenud. Mina naisena muretsesin rohkem hoopis nagu selle
korraldusliku poole pealt. Tahtsin ju, et kõik saaks sel päeval olema imeilus.
Et iga väikseimgi detail oleks paigas. Või kui mitte kõik, siis enamus.
Aga sellel hetkel polnud mitte kui midagi paigas: kleit oli, florist oli,
ülikond oli tegemisel, aga pulmaisa oli endiselt küsimärgi all,
pulmakorraldajat polnud enam ja pidu.. ei tea, kas lastakse korraldada. Aa, ja
kutsed, no need kükitasid kuskil USA tollis.<p></p>
<p class="MsoNormal">Kui vaatasime tracking numbrit, siis sealt näitas, et
Oklahoma mingist postist olid need edasi liikunud ja siis sealt vahepostist
veel kuhugi kolmandasse kohta ja sealt kolmandast kohast olid liikvele läinud
ma ei tea kuhu.Lootsin et Euroopasse. Ja kutsed olid kõik nii kujundatud ja
kirjutatud, et peopaik ja kuupäev olid paigas.<br />
Aga siis kaks päeva hiljem lugesin kuskilt ERRi portaalist, et USA pani kokku
mingi nimekirja, et millistesse riikidesse peatati koroona tõttu pakkide
saatmine ning kae nalja - Eesti oli ainuke riik Euroopast, kuhu pakkide vedu
peatati. Ja mina olin veel nii rõõmus kui suutsin oma „super hea“ idee
Joosepile maha müüa, et meie Ameerika sõbrad teeksid meie pulmakutsed.<br />
<br />
Ja nädal hiljem mõtlesin, et kinnitaks kohakaartide, külalisteraamatu ja
kingikarbi ja kinkekaartide tellimuse ära. Aga siis sain vastuskirja, et see
tegija peab kahjuks meie tellimustööst loobuma, kuna tal on poole aasta jooksul
olnud neli oppi käel. Loomulikult soovisin ma inimesele<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kiiret paranemist, ega ma mingi südametu
pole, aga pekki küll, see siiski ei muutnud olematuks ka minu emotsioone kui ma
seda kõike lugesin. Me olime ta kümnete tegijate seast just sellepärast välja
valinud, et ta tegi liblikakujulisi kohakaarte ja külalisteraamat sobis ja hind
sobis, kõik sobis. See oli hetk, kus ma reaalselt tundsin, et ma tahaksin nüüd
hästi natuke nutta. Pole lihtsalt võimalik, et nii paljud asjad veavad viltu. Kuidas,
ah?<br />
<br /></p><h3 style="text-align: left;">
Kaks kuud pulmadeni</h3>
Ja oleks siis asi sellega lõppenud. Ei. Reaalselt juba järgmisel päeval sain ma
meie valitud fotograafilt kirja, kus palus väga vabandust ja andis teada, et
tühistab koroona tõttu tellimuse. Kuna maailmas toimuv külvas palju hirmu, siis
ei osanud nagu pahane ka inimese peale olla. Nii ma siis lihtsalt lesisin
liikumatult voodis ja mõtlesin endamisi, et okei, rahu, hinga sisse-välja, see
kõik on mööduv.<br />
Kui olin umbes kümme minutit sedasi liikumatult lebanud helises telefon. Kiku
helistas. Rääkisin siis talle ka oma ebaõnnest. Ja kuna see kõik oli lihtsalt
niiii absurdne kui paljud asjad vedasid viltu, siis ma lihtsalt lõkerdasin
teisel pool toru, mille peale Kiku ütles, et ta pole never nii lebolt suhtuvat
pruuti kohanud, et nii mõnigi oleks sellises olukorras juba täielikus
hüsteerias. Kuid siis äkitselt Kiku peatus poolelt lauselt ja ütles, et aga
oot, temas tärkas nüüd tema sisemine sotsiaaltöötaja, kes tunneb muret, et äkki
ma olen hoopis mental breakdowni saanud ja sellepärast ma naerangi nagu mingi
poolearuline, haha. Et vahet pole, mida mulle öelda, ma ikka naeran.<br />
<br /><h3 style="text-align: left;">
Meie pulmapäev</h3>
Olgugi, et jäime oma pulmakorraldajast ilma ja olgugi, et jäime ka fotograafist
ja kohakaardi tegijast ilma, kutsed kükitasid kuskil teisel pool maakera,
koroona möllas ja külvas hirmu, siis sellest kõigest hoolimata oli meie päev
väga ilus. Hoolimata isegi nendest pisaratest, mis ma valasin kaks nädalat enne
pulmi ja kus ma olin nii piiri peal, et kui ma üks õhtu Joosepile sülle
pugesin, siis nuuksusin läbi pisarate, et mul on kõrini sellest mõisa jamast ja
kogu sellest korraldamisest ja inimestest, et ma ei tahagi enam mingit pidu.
Emotsioonid lõid ikka korralikult üle pea. Tahtsin, et kõik oleks ilus ja tore
ja et ma ei peaks tegelema kõiksugu jamadega.<br />
<br />
Ööl vastu pulmapäeva ööbisin ma ema pool. Magada sain minimaalselt, kuna ärevus
võttis võimust. Hommikul kappasime emaga linna, kus ma juba oma pruutneitsiga
tõttasin edasi soengusse, videograaf tihedalt kannul. Peale soengut läksin
meiki ja siis liikusin juba salongi taha tuppa, kus mulle aidati kleit selga,
anti veel viimane lihv ja valmis ma olingi. Joosep saabus samuti mingi hetk
salongi, et natuke nina puuderdada ja ülikond selga panna. Nii et me sisuliselt
olime kõrvuti ruumides, ent ei näinud teineteist enne kui ilupildistamisel,
meie kokkulepitud kohtumispaigas – Hedon spaa ringteel, purskkaevu juures.<div><br /></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgIp0Y0MkbIHSgta8WdcY5MUPJUQQ2RDLMQV62PNethbhgKRunFw1ahZ5a1txSp6giS7lIt6WZiQRxcfyU1cVhIll-_f8mHkrWsmW0hVw3I6U-4bzcenYAFEYh9YsXb9hrm12gFmSEud-4L582j7T7kd1jgS3DfqihxZ7WzHFh-I0rThzNWuPPCTr-r" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2667" data-original-width="4001" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgIp0Y0MkbIHSgta8WdcY5MUPJUQQ2RDLMQV62PNethbhgKRunFw1ahZ5a1txSp6giS7lIt6WZiQRxcfyU1cVhIll-_f8mHkrWsmW0hVw3I6U-4bzcenYAFEYh9YsXb9hrm12gFmSEud-4L582j7T7kd1jgS3DfqihxZ7WzHFh-I0rThzNWuPPCTr-r=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhrR17JBlhuAjzirsj8yFOKGU-vwcPer6wYEe_yEjP3TSh09p9R0eG0FUtqXA5bihgBIICzrpYI6lcXFquoP-LvCknkz7__ZYLmHFpD86zgzqKXGSN4iSUWZPp3qPRkDvbViDCO5-vdCk3lkBdyf-EkeIhvd6dGSAw9SGaSdgnDDBv5NTc_ag1EmQ_h" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3254" data-original-width="2169" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhrR17JBlhuAjzirsj8yFOKGU-vwcPer6wYEe_yEjP3TSh09p9R0eG0FUtqXA5bihgBIICzrpYI6lcXFquoP-LvCknkz7__ZYLmHFpD86zgzqKXGSN4iSUWZPp3qPRkDvbViDCO5-vdCk3lkBdyf-EkeIhvd6dGSAw9SGaSdgnDDBv5NTc_ag1EmQ_h=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhh_TWHzmJUZY1q_KL2rhgMLt148wcZEObNGB5jmyZLMrTTBlTLQtFB1rL7PSPoDZQCrY0u2zJzN1iGwir1fqWMcAxh4peGu2ay2YkXGcOpI20cWBhdPV3kXCZ__lB1pVIhdOoczJckRA_dkrMNnr4psTNBKVmMhvZxE-k9iFstA005yb6tvOJl8YrM" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="5472" data-original-width="3648" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhh_TWHzmJUZY1q_KL2rhgMLt148wcZEObNGB5jmyZLMrTTBlTLQtFB1rL7PSPoDZQCrY0u2zJzN1iGwir1fqWMcAxh4peGu2ay2YkXGcOpI20cWBhdPV3kXCZ__lB1pVIhdOoczJckRA_dkrMNnr4psTNBKVmMhvZxE-k9iFstA005yb6tvOJl8YrM=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhoX4IuezZLxo9cxhKabPs6RpV-8b7VVkXEgHekXz0GTV1X3c0H7e-vUzCv35W_q1V7skTKHzd3X5UfI5liswOVJr6bYh9NOyBtO3j60uO_HO37FpIEjAzSat6MSvXtuJjjUtW5nDJ4l_LurbrB_twVjxvcTv9l3ozDhl1xorT0TQe850vAHTlzMNxU" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="823" data-original-width="658" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhoX4IuezZLxo9cxhKabPs6RpV-8b7VVkXEgHekXz0GTV1X3c0H7e-vUzCv35W_q1V7skTKHzd3X5UfI5liswOVJr6bYh9NOyBtO3j60uO_HO37FpIEjAzSat6MSvXtuJjjUtW5nDJ4l_LurbrB_twVjxvcTv9l3ozDhl1xorT0TQe850vAHTlzMNxU=w512-h640" width="512" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjlPLc4c2TCW8ifMapkDRSzYWCe5oR3JYbjxfe7Qxj7AdU1yOm53IzX7unMyH7iCGSIY9LURBMUOqPeaf6dFRKDx8kVxlISwVv-r_Dx8uI3--wCHkoUKXAnGEQjybJo6LwrF4WWXcU0FSldEHjJCxT2wzludLt3mjQIDre5untvDrK8udIiZ5ii7Wg_" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="5029" data-original-width="3353" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjlPLc4c2TCW8ifMapkDRSzYWCe5oR3JYbjxfe7Qxj7AdU1yOm53IzX7unMyH7iCGSIY9LURBMUOqPeaf6dFRKDx8kVxlISwVv-r_Dx8uI3--wCHkoUKXAnGEQjybJo6LwrF4WWXcU0FSldEHjJCxT2wzludLt3mjQIDre5untvDrK8udIiZ5ii7Wg_=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjTWC89XfjOJBjeXROakrzs7JGVftjFfHTqncodcGu-65oSocXkTLoD1ufLm-w9KTP5C8MD7gyG0qtZMDXQC3CjT7X7py1Tw8feRaVxOkxDYGn4e7Plz_tVeNqz8h3cayA45i_9csf7Le7cdfKovIxuse7Xk6z5oXRco41b6hMpeZ1Jocbupfq5udV6" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3032" data-original-width="3790" height="512" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjTWC89XfjOJBjeXROakrzs7JGVftjFfHTqncodcGu-65oSocXkTLoD1ufLm-w9KTP5C8MD7gyG0qtZMDXQC3CjT7X7py1Tw8feRaVxOkxDYGn4e7Plz_tVeNqz8h3cayA45i_9csf7Le7cdfKovIxuse7Xk6z5oXRco41b6hMpeZ1Jocbupfq5udV6=w640-h512" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhk5qn9gqqwN86XKDTe0ul__vsiU6DNHFAGb62CE2I_ZTlRNYZ1mrQuqOPHAFSn1pC8VcrCrqxaYz2D2edrj5G4IU3GDLz9SECiP7T1i_CVGaTSGM_kyY3I0hDvO5jI_iWA3-egDx_5MbPZ6_REppq-cyJ0Ipswbzn1ClNIIxNaRDd77A9xZjz0_KrS" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3333" data-original-width="4999" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhk5qn9gqqwN86XKDTe0ul__vsiU6DNHFAGb62CE2I_ZTlRNYZ1mrQuqOPHAFSn1pC8VcrCrqxaYz2D2edrj5G4IU3GDLz9SECiP7T1i_CVGaTSGM_kyY3I0hDvO5jI_iWA3-egDx_5MbPZ6_REppq-cyJ0Ipswbzn1ClNIIxNaRDd77A9xZjz0_KrS=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_ENuZ0meOFiWUFiP8bNkjXrNqpVtzakZyAeL6TpJkHbJcE1O-nPbCdPcuEa9mNSPckfkGlgBytc-XiXIj5PPUo2WXLv1TOTTawq99U9KS49IfdGvp8qyUvVfnX2pn_GSeTWlLiEqwDl6FNHUgJD_Wk-ImqXHNG0jfLCAtu4edCbWdP8onq7k9MHWd" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3598" data-original-width="5397" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_ENuZ0meOFiWUFiP8bNkjXrNqpVtzakZyAeL6TpJkHbJcE1O-nPbCdPcuEa9mNSPckfkGlgBytc-XiXIj5PPUo2WXLv1TOTTawq99U9KS49IfdGvp8qyUvVfnX2pn_GSeTWlLiEqwDl6FNHUgJD_Wk-ImqXHNG0jfLCAtu4edCbWdP8onq7k9MHWd=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiuogUJTX6jBzBaBrvXxZYDRmhpHbcVM5h2jX2bf9_JVUlN-AkXfDI7yC_paCbMNizDn2gYBCFnUQirYBu06oDL9hMYmc6bRPQlajw2NCbpBnWm3Uv1-qIsUawSm079d96vA-hoRNuiGBOODC7upVF_jtCCeaqeOVigcY_hEK3wDJxYZPFfWZFQUaA5" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2758" data-original-width="4137" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiuogUJTX6jBzBaBrvXxZYDRmhpHbcVM5h2jX2bf9_JVUlN-AkXfDI7yC_paCbMNizDn2gYBCFnUQirYBu06oDL9hMYmc6bRPQlajw2NCbpBnWm3Uv1-qIsUawSm079d96vA-hoRNuiGBOODC7upVF_jtCCeaqeOVigcY_hEK3wDJxYZPFfWZFQUaA5=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimi9oBbe-C6eMXLIi7OaJYT6bBdpdL-LWGSZorYeml49wjKJxlUI_IynAq8l2ZT5n4ddlFz9S42PqKH0_98zjCbH7_tOUs0fNSXODRJIgcR8NwKxhjKOkkH3vxK-AamRruLFf1Mu0wkNc_ChKwyHf0SqTmPJy3SRSQ7MpqRLxxBx8cXlhlWd8JhKXC" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2754" data-original-width="4131" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimi9oBbe-C6eMXLIi7OaJYT6bBdpdL-LWGSZorYeml49wjKJxlUI_IynAq8l2ZT5n4ddlFz9S42PqKH0_98zjCbH7_tOUs0fNSXODRJIgcR8NwKxhjKOkkH3vxK-AamRruLFf1Mu0wkNc_ChKwyHf0SqTmPJy3SRSQ7MpqRLxxBx8cXlhlWd8JhKXC=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCUyjD1HEyttwoGnxU6IceTy_6YMVed7UllP_CmeYamaeSSTjUaT-xddZvZxDB7-2y1_yf53RCt3oojarcZzCUA_9dB1JF8ju1VdGq6w3v8AEuG2Ie3k7ivFW9ABpLhkYEVo2gA_5yGjuMiFIprAObXV8SLDKVCX-geK0cMLXnaM4hFKqSLqyRZt-6" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="4651" data-original-width="3101" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCUyjD1HEyttwoGnxU6IceTy_6YMVed7UllP_CmeYamaeSSTjUaT-xddZvZxDB7-2y1_yf53RCt3oojarcZzCUA_9dB1JF8ju1VdGq6w3v8AEuG2Ie3k7ivFW9ABpLhkYEVo2gA_5yGjuMiFIprAObXV8SLDKVCX-geK0cMLXnaM4hFKqSLqyRZt-6=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhip0mHegshePmC4rHQLr7ChTodWuBBjh2pJR_Q5KRyixuD5RvzUTXzuthmOjEGAM08MwHm--AygKw7CfQZZYycp-NkYEaoWtT_idqhRgPBVQDIrHk-5ZDAGZxiHCWaDaM40WmXRuSYa6UBFSdvuHGZptrz5eTuFSD1cbnjHn20oG2_oTB36ZvXF8aH" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3005" data-original-width="3756" height="512" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhip0mHegshePmC4rHQLr7ChTodWuBBjh2pJR_Q5KRyixuD5RvzUTXzuthmOjEGAM08MwHm--AygKw7CfQZZYycp-NkYEaoWtT_idqhRgPBVQDIrHk-5ZDAGZxiHCWaDaM40WmXRuSYa6UBFSdvuHGZptrz5eTuFSD1cbnjHn20oG2_oTB36ZvXF8aH=w640-h512" width="640" /></a></div><br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg9zXK-arQUi5N0gRL8Vz24C-85bPWYYyGUlmGWeW3TCvce02wRaU0usBz03TG-A6c5-8JXgWPUmm8RMywRju7Bs2Ivuj3Q0fHEwcoWnk_7ejFhyNBG-EnVZ5oNj1L-55FeYdq5M2MpmRdymLh3-OV9b9V3wHa0EKdObBDz2tWkEjo4fHXsIC-6RNQC" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2800" data-original-width="4200" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg9zXK-arQUi5N0gRL8Vz24C-85bPWYYyGUlmGWeW3TCvce02wRaU0usBz03TG-A6c5-8JXgWPUmm8RMywRju7Bs2Ivuj3Q0fHEwcoWnk_7ejFhyNBG-EnVZ5oNj1L-55FeYdq5M2MpmRdymLh3-OV9b9V3wHa0EKdObBDz2tWkEjo4fHXsIC-6RNQC=w640-h426" width="640" /></a></div></div><br /></div></div></div></div></div></div></div>
<br />
Kui ilupildistamine sai läbi, siis läksime kirikusse. Seal me lipsasime
käsikäes taha tuppa ning umbes viis minutit enne laulatuse algust läks Joosep
koos pastoriga saali. Ja siis täistunnist algaski tseremoonia. Esmalt liikus
saali altari juurde pruutneitsi, siis läksid Joosepi vennapoeg ja minu väike
õetütar, kes kandsid kahevahel sõrmusepatja. Mina samal ajal ootasin fuajees
isa käevangus, endal silmad juba märjad. Minu sisenemisel kõlas Andrea Bocelli
pala „Prayer“, aga seda instrumentaalpalana. Meile väga armsad inimesed musitseerisid
viiulil ja klaveril.<br />
<br />
<iframe allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen="" frameborder="0" height="420" src="https://www.youtube.com/embed/qt_OkgSOrkU?start=96" title="YouTube video player" width="100%"></iframe>
<div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjIzqGHlSLeq8gNL5XP34XXDjFFWTrl1EVWi6oEjfEORN3CrMqsjhzi6QBmxjYT6byPay64D3iTmInPjE6zLrPhbHuOIqPFGvicOkV5T1eDzETAkLtfzibNfK7_JSTEcnL1BKxo-nH8VCJ3oyskageNP_9xToGtWxl1scM3t0Puzc_HSUTRzBoDIeDd" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1293" data-original-width="1939" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjIzqGHlSLeq8gNL5XP34XXDjFFWTrl1EVWi6oEjfEORN3CrMqsjhzi6QBmxjYT6byPay64D3iTmInPjE6zLrPhbHuOIqPFGvicOkV5T1eDzETAkLtfzibNfK7_JSTEcnL1BKxo-nH8VCJ3oyskageNP_9xToGtWxl1scM3t0Puzc_HSUTRzBoDIeDd=w640-h426" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEilNw60sUZJ-NPxn1F1bgXjIZ_NJfh9gBkBNFHxCOoCQ613IUEemdw1r5X1i_8hGbMOqSgm_2TO192rbpS14OO7V0AcmbVyRu3NxviAC0im0U8dP41ZfjX3VnduLaIX0DUdtYqrwvu6nTbhz1nOSXL6ox054whYF2BVWgMIX6hfVMjnUJXLGX5SA3gg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="4495" data-original-width="2997" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEilNw60sUZJ-NPxn1F1bgXjIZ_NJfh9gBkBNFHxCOoCQ613IUEemdw1r5X1i_8hGbMOqSgm_2TO192rbpS14OO7V0AcmbVyRu3NxviAC0im0U8dP41ZfjX3VnduLaIX0DUdtYqrwvu6nTbhz1nOSXL6ox054whYF2BVWgMIX6hfVMjnUJXLGX5SA3gg=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWkqEhO98z6ww6K30jhVSlU6b_mX83XqoQIapDxjlKkGDduqy-EsDldOnjK5xBPU8gFkYMKz-gvBFzLns-6QiSdi-SlMHuQerWxpt25U07zWy9eUiWHYWghcZ-E2d8170wqGgPCFzJVuYrqHp7PwWZenjTW1g25AK9mlkQEdTnUqCj-P6bkvpzVUjq" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="4560" data-original-width="3648" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhWkqEhO98z6ww6K30jhVSlU6b_mX83XqoQIapDxjlKkGDduqy-EsDldOnjK5xBPU8gFkYMKz-gvBFzLns-6QiSdi-SlMHuQerWxpt25U07zWy9eUiWHYWghcZ-E2d8170wqGgPCFzJVuYrqHp7PwWZenjTW1g25AK9mlkQEdTnUqCj-P6bkvpzVUjq=w512-h640" width="512" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgms7DY8zf963FwZ_DYTpT2R-kTR_Zwa_MVjhDLdwqBLyquRQEHWe0jWw0x-B3bgnSYoskBKKnEw1hEc5kSOzT7Si6oksFroeneaicI15GVVWRUqLjlT5zQPYpO3Ab6KQDp-aLpiGcLP_5O7oABBCJu4eMV8oBPL2V8jT2WX1AJUAMc_vUQ_-9ERoJg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="4035" data-original-width="2690" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgms7DY8zf963FwZ_DYTpT2R-kTR_Zwa_MVjhDLdwqBLyquRQEHWe0jWw0x-B3bgnSYoskBKKnEw1hEc5kSOzT7Si6oksFroeneaicI15GVVWRUqLjlT5zQPYpO3Ab6KQDp-aLpiGcLP_5O7oABBCJu4eMV8oBPL2V8jT2WX1AJUAMc_vUQ_-9ERoJg=w427-h640" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEib36jiiOyMJLOYKxitkqvyuUtotW1CbELVcN57WNFDMQ9Oz37kJxuCkHY5E6XUAoyIDfv0_O2lA_AEq74OlT1ez9uqFoXn_5Q8XU43HKeXjp5DtN2nDZVUcCATEPV124MIqDTCTM1cwW5zSOpbNJXXHGB_R6SuKSK4WUcxQnD4beCF8yh50nC4pJMs" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="4195" data-original-width="2797" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEib36jiiOyMJLOYKxitkqvyuUtotW1CbELVcN57WNFDMQ9Oz37kJxuCkHY5E6XUAoyIDfv0_O2lA_AEq74OlT1ez9uqFoXn_5Q8XU43HKeXjp5DtN2nDZVUcCATEPV124MIqDTCTM1cwW5zSOpbNJXXHGB_R6SuKSK4WUcxQnD4beCF8yh50nC4pJMs=w427-h640" width="427" /></a></div><br /></div></div></div></div></div><div><br /></div><div>
Järgmine hetk laulatusest, mis võttis mul lõua värisema, oli hetk, kus me
Joosepiga andsime teineteisele oma tõotused ja ütlesime, mis meil südamel on.
Joosep alustas.<br />
<br />
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Me oleme kuulnud, et parimad asjad siin
ilmas on tasuta. Näiteks naeratus, näiteks viisakus. Siiski on võimalik
paljusid asju välja teenida. Naeratuse võime saada kauni soovi eest, viisaka
kohtlemise osaliseks võime saada siis kui oleme teistega lahked ja sõbralikud.
Siiski Sina, Kai, oled paradoks, ühest küljest oled Sa tulnud minu ellu täiesti
tasuta, samas ma pole kunagi tundnud, et olen Sind välja teeninud, et olen Sind
kui suurimat onnistust väärt. Mõnikord kui Sa pikutad minu kõrval, siis vaatan
lakke, taevasse või kummutisahtlite peale ja mõtlen, et Sa oled mulle saadetud,
me ei ole kohtunud niisama. See, mis meid seob on ikkagi katkematu tunne, mis
on alati taustaks ükskõik millisele olukorrale. See on midagi mõõtmatult enamat
kui ühised huvid, intellektuaalsed vestlused või sarnane maailmavaade. See on
midagi, mis ei ole meist enestest, vaid midagi, mille Jumal on Sinu ja minu
ellu andnud ning kinnitanud selle praeguse sündmusega.<br />
<br />
Me oleme kuulnud, et kui midagi või kedagi poleks olemas, siis see või tema
tuleks välja mõelda. Sinu kohta ei saa seda öelda. Mitte kelleski ei ole seda
ainest, mille pealt oleks võimalik Sind välja mõelda. Lugematu arv Sinu
pisikesi kiikse, rumalaid hetki ja kohmetust, mis igapäevaselt kinnitavad kui
eriline ja armas Sa oled. Tunnen sageli, et me oleme Sinuga eriline meeskond,
sest üheks kõrgeimaks sihiks on, et paarilisel oleks hästi, et ta oleks õnnelik.<br />
Kui ma teen midagi hästi, siis Sa oled alati uhke, Sa ei vähenda kunagi millegi
väärtust, mida ma olen teinud. Ja veel lühemalt võiksin selle kokku võtta
järgnevate sõnadega: teades minu halvimat, näed Sa minus alati parimat. Nähes
minu saamatust, rõhud Sa minu oskustele. Sa otsid minus alati seda, keda ma
isegi endas näha igatsen.<br />
<br />
</i>Ma seisin seal silmad veekalkvel, kuulates Joosepi igat sõna. mu süda
lihtsalt hardus. Ja kui pastor ütles, et nüüd on minu kord, siis oli mu pea
tühi, ma olin kogu oma teksti unustanud. Aga ma natuke kogusin end ja siis
puterdasin midagi lõuavärinaga kokku. Algus oli väga konarlik ja segane, aga lõpp
läks juba enam-vähem hästi.<br />
<br />
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kallis Joosep, me oleme läbi tulnud nii
headest kui halbadest olukordadest ning see, et me täna siin seisame on
tunnistus sellest, et see kõik on meid ainult tugevamaks teind. Ja täna,
seistes siin Sinu ja Jumala palge ees, tahan Sulle kinnitada oma ustavust ja
armastust. Sa oled väga eriline ja suure südamega mees. Põhjus miks ma Sinusse
armusin oli sellepärast, et Sa nägid minus midagi enamat, midagi enamat kui
lihtsalt ühte pimedat. Sa võtsid aega, et mind tundma õppida. Sa tundsid
siirast huvi minu mõtete ja maailmavaadete kohta, asjade kohta, mida ma
millestki arvan. Sinu jaoks polnud minu pimedus probleemiks. Sa vahel lausa
unustasid ära, et ma ei näe. Siis kui pakkusid poes mulle naiste ajakirja.
Mäletad? Või kui unustasid ära, mitmendale korrusele Sa mind kaubanduskeskuses
jätsid. Või kui unustasid mind McDonaldsi vetsu, ise samal ajal vaadates laua
all mu lamavat juhtkoera ja mõeldes, et miks Kail küll nii kaua läheb.</i><p class="MsoNormal"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">
Sa oled näinud mu pisaraid ja Sa oled elanud kaasa mu õnnestumistele. Sa pole
kunagi pisendanud mu muret, ega ka rõõmu. Sa oled alati minusse uskunud ja
julgustanud, ka siis kui mina olen endas kahelnud. Ma armastan Sinu suurt
südant ning Su lollakaid nalju ja pranke, mida Sa mulle igapäevaselt teed.<br />
Ja täna siin seistes tahan Sulle lubada, et ükskõik kui kõrgele või kaugele Sa
ka ei lendaks, siis tahan alati olla tuuleks Su tiibade all. Ja kui väsid, siis
hoian ja kannan Sind, et Sa ei kukuks. Armastan Sind kogu südamest, kallis
Joosep.<br />
<br />
</i>Enne meie isiklikke sõnavõtte ja traditsiooniliste vannete andmist esitas
Joonas Alvre laulu „Sa oled minuga“.</p></div>
<iframe allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen="" frameborder="0" height="420" src="https://www.youtube.com/embed/WR-O5YvDc-k?start=96" title="YouTube video player" width="100%"></iframe><div><br /></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhnyLBY3OXijf-Lc7HhCwSwcsedNEG4t8HLOILLbnjVwPtn6qvpigkB88NW8I2tx0HaWItNi-78FmQm5A76xOz8PbbTMkuuWvDg832p3bCydUh0PRbrc9zroxkOy7qWtraWktno_KtGtr0ocl1T58CmTyU_44nZcig4bO4WJFxvEqUMSSKwld_D_hb2" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3648" data-original-width="5472" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhnyLBY3OXijf-Lc7HhCwSwcsedNEG4t8HLOILLbnjVwPtn6qvpigkB88NW8I2tx0HaWItNi-78FmQm5A76xOz8PbbTMkuuWvDg832p3bCydUh0PRbrc9zroxkOy7qWtraWktno_KtGtr0ocl1T58CmTyU_44nZcig4bO4WJFxvEqUMSSKwld_D_hb2" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgX6KxfmxwaUqtViK8OwBUSa9NE2TxOf324rcfB0934fhmiLKCzPEPS063fZbsv81ptG_vPSr-YVUvD9mQxje79rZ6D4-pU9nbodTqg9S6YmbmjfdT0HGeW-CXtCeCvtdbasna-9km4uPh4Yd3uIsNr8JIdDgoDOBeMGhk_suDey5IKaPNgWgxm0vF1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3648" data-original-width="5472" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgX6KxfmxwaUqtViK8OwBUSa9NE2TxOf324rcfB0934fhmiLKCzPEPS063fZbsv81ptG_vPSr-YVUvD9mQxje79rZ6D4-pU9nbodTqg9S6YmbmjfdT0HGeW-CXtCeCvtdbasna-9km4uPh4Yd3uIsNr8JIdDgoDOBeMGhk_suDey5IKaPNgWgxm0vF1" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg8pil_1W0s8kgNu7KEVItC_02o1Q4qXswYzzPePIx7rtP5xIfqFb4br-WLWfucCA9I7OcsGA_FvrIht5vRoQ1euf3dl6ipJ35pV9-ejczbMFS3obaC1rQlI_R43r-8wh0FJK1VRqFuMbmCijYw9gKjxmHbzGi3lCS6lbMuzjLG0MDqIuoryoa-PyQk" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3365" data-original-width="5047" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg8pil_1W0s8kgNu7KEVItC_02o1Q4qXswYzzPePIx7rtP5xIfqFb4br-WLWfucCA9I7OcsGA_FvrIht5vRoQ1euf3dl6ipJ35pV9-ejczbMFS3obaC1rQlI_R43r-8wh0FJK1VRqFuMbmCijYw9gKjxmHbzGi3lCS6lbMuzjLG0MDqIuoryoa-PyQk" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhYQ0-3mzkHfMH-zhsflXfzIC05YDXOL-dnqbBH1TgsurhZS7kC0dyioJoFlcO0sgm8oyhKQ4VpI1tFeQcQaTrDDBMmS-trkn93qOF2SqAftUlaJzam_mKMscsWUv_nF1D_qx1R0D3LhI3dMDIOdfGXi9fMH2UWGwe5zbQjZOMhHKXq0MEG7VmSgicE" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2517" data-original-width="3775" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhYQ0-3mzkHfMH-zhsflXfzIC05YDXOL-dnqbBH1TgsurhZS7kC0dyioJoFlcO0sgm8oyhKQ4VpI1tFeQcQaTrDDBMmS-trkn93qOF2SqAftUlaJzam_mKMscsWUv_nF1D_qx1R0D3LhI3dMDIOdfGXi9fMH2UWGwe5zbQjZOMhHKXq0MEG7VmSgicE=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh0k4xY_Zs75KjOHDelmcckpW8oYRDasfVDKO0mppLPLlQsbw41I-VVpCZiuf6_nzW-MDmd2FQnI9wJ9Jxw0t8vIk1rXirtWJZZKmT_95Z2Jh0S0sbSCmnov3aqn3ZJT-5nGywD4FHXojOTSZTL54xgEsi57ldghzHJReHVaYBNLPkLMZHLYAJyWSEo" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3411" data-original-width="5116" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh0k4xY_Zs75KjOHDelmcckpW8oYRDasfVDKO0mppLPLlQsbw41I-VVpCZiuf6_nzW-MDmd2FQnI9wJ9Jxw0t8vIk1rXirtWJZZKmT_95Z2Jh0S0sbSCmnov3aqn3ZJT-5nGywD4FHXojOTSZTL54xgEsi57ldghzHJReHVaYBNLPkLMZHLYAJyWSEo" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi8OIHUqPi_TSH68pSi6A4_rjU7EG3rksXQdhgIuhMbR2LMrml1FWNJ6Q4oDUXmcMXxrEHSqpfp4yoKemqBcNPDydjEi8R0ak1nM_yV3id5ZVoISSHNZGJSFJ52JumC1hd9JTIPk2ux8-zD1PnEFo_zVwqhb_alD2VjiFBwmpJ1gSva1cl2K5yW-SQu" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3059" data-original-width="4588" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi8OIHUqPi_TSH68pSi6A4_rjU7EG3rksXQdhgIuhMbR2LMrml1FWNJ6Q4oDUXmcMXxrEHSqpfp4yoKemqBcNPDydjEi8R0ak1nM_yV3id5ZVoISSHNZGJSFJ52JumC1hd9JTIPk2ux8-zD1PnEFo_zVwqhb_alD2VjiFBwmpJ1gSva1cl2K5yW-SQu=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><br /></div><br /></div><br /><br /></div></div>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-80636879586317672412022-07-29T20:36:00.001+03:002022-07-29T20:36:28.340+03:00Millal siis uus juhtkoer tuleb?<p class="MsoNormal">Selle asjaga on natuke pahasti. Bibi lugu te teate ja kes ei
tea, siis saab lugeda <a href="http://www.puhtapime.ee/2021/05/kus-on-bibi.html">SIIT</a>.<br />
Minu toonane postitus tekitas kõvasti furoori, isegi pimedate liidus võeti
teema lauale, asjaosalised olid väga pahased jne. Kuid ma ei teinud välja ning
mõne aja möödudes torm veeklaasis vaibus. Leppisin sellega, et uue juhtkoera
küsimus on hetke seisu vaadates ebakindel ning lükkub ilmselt teadmata ajaks
tulevikku. Sest lihtsalt pole pädevaid treenereid, kellel oleks motivatsiooni
koeri treenida.<br />
Kuid mõned kuud hiljem kuulsin juhuslikult, et üks pime mees loobus oma
juhtkoerast ning otsustasin uurida, kas koerale on juba uus kasutaja leitud. Et
kui ei ole, siis mina oleksin huvitatud. Ja nii võtsingi kooliga uuesti
ühendust.<br />
<br />
Aga asi, mida ma ei teadnud oli see, et too pime mees polnud oma juhtkoera pea
aasta aega eesmärgi päraselt kasutanud ja koer oli päris palju asju ära
unustanud. Kui mitte öelda enamuse. Aga enne, kui kokku saime, tegi treener
talle väikese nädalaajase restardi ja kui esimest korda kohtusime, siis tundus,
et sellest koerast võib täitsa asja saada. Ent järgmisel kohtumisel oli koeraga
vahepeal mingi taandareng toimunud. Muidugi võis ka lihtsalt halb päev olla. Ka
juhtkoertel esineb neid päevi, kus nad absull ei viitsi tööd teha. Parema
meelega vaataks unistaval pilgul Emajõel suplevaid parte ning kujutleks end
sinna keskele sulpsamas. Ja siis pärast mõnusat jahutavat veevanni püherdaks
kuskil liivas ja murus ja igasuguses sodis ja oleks lihtsalt üleni rõõmus. Aga
ei, ma pean siin mingit pimedat ringi talutama ja kohviku laua all igavledes
nohisema, kuni ta oma teiste pimedate sõbranjedega maailma asju muljetavad. Pardid
on ikka palju huvitavamad.<br />
Ja üleüldse võiks juhtkoertel ka mingid õigused pimeda peremehe valimisel olla.
Et oleks vähemalt kaks ühist huvi. Soovitatavalt pardid ja ujumine. Ujumise
võib asendada ka kõiksugu põnevate asjade söömisega, mida väljast võib leida
või siis püherdamisega kõige sees, mis lõhnab kahtlaselt. Tähendab, vabandust,
ma tahtsin öelda imeliselt.<br />
<br />
Aga tagasi asja juurde.<br />
Ma ei mäleta enam, mitmendal kohtumisel ma küsisin koera enda kätte, aga minu
mälu järgi oli see vist mingil kolmandal korral. Ja no mis ma oskan kosta. Kui
me läksime jalutama, siis ta ei läinud tee äärde, ei otsinud sebra. Ta oli
täpselt sellise näo ja olekuga, et kuule, otsi ise. Samal ajal piidles ise pidevalt
mu taskut, et kas ma nüüd annan talle maiust. Ja kui andsin talle korralduse
vasak sebra otsida, siis ta võttis küll hoo maha, ent ei saanud nagu aru, et
mida ma tahan. Joosep ütles ka, et ta on sellise olekuga nagu ta kuuleks
esimest korda seda sõna. Läksime siis koer rihmaga käe kõrval sebra juurde,
kiitsin ja patsutasin, andsin treeneri soovitusel maiustki, aga ei midagi. Koer
keeldus sebrale minemast.<br />
<br />
Kui läksin tagasi treeneri juurde, et mõneks ajaks koer jälle tema kätte anda,
siis rääkisin ka sellest vasaku sebra asjast. Järgmisel kohtumisel treener
tunnistas, et tõepoolest, Angelil on mingi teema nende vasakute sebradega, et
ta ei taha esimesena pööret sebrale teha. Et ilmselt on see tulnud sellest, et
tema treenerina on esimesena keeranud ja siis sellest on koerale tekkinud
ootus, et inimene teeks esimese sammu sebra suunas ja soovitas mulle sama
taktikat. Aga ma hakkasin vastu vaidlema, et ma ei saa ju pimedana ise
esimesena pööret teha, ma ju ei näe millal sebra mu kõrval on. Ma võin umbes
aimata, et nüüd kuskil siin peaks sebra tulema, aga... nojah.<br />
Ühesõnaga, Angel oli lihtsalt üks nunnu „süga mind kõhu alt“ kodukoer, kes
parema meelega piidles naabrite kassi kui et otsiks mulle treppi ja ust. Õues
käies oli ta ka rohkem arvamusel, et me läksime sinna niisama trallima ja
mängima.<br />
<br />
Ja asi ei ole selles, et ma olen oma vana kogenud juhtkoeraga harjunud. Janet
oli ka esimestel kuudel pelglik ja arg. Kartis eksida ja oli super ebakindel,
aga ebakindlusest hoolimata oli tunda, et koer otsis ja vaatas ringi, et kus võiks
see uks või sebra olla, mida ma küsin. Ja kui sain aru, et liikus õiges suunas,
siis kiituse peale hakkas saba hoogsamalt liputama. Angel seevastu seisis
lihtsalt liikumatult ühe koha peal ning vaatles ümbritsevat loodust, tuules
õõtsuvaid puulehekesi ja hirmust kangestunud kassi. Ja kui mina liigutasin end,
siis ainuke huvi oli tal see, kas ta saab nüüd jälle maiust.<br />
<br />
Nii et jaa, ma loobusin ka Angelist. Ja see otsus ei tulnud raskelt, sest kui
läksime Tallinnasse eksamiks harjutama, siis ma pole never end nii ohustatult
tundnud. Ma reaalselt mõtlesin, et ma jään trammi alla, sest Angel lihtsalt
jalutas suvalt kõnniteele, üle ohutussaarte, ja kõnniteed, mis üldjuhul
lõppevad sebradega, tema läks lihtsalt kaks meetrit kõrvale seisma. Ja kui
ütlesin, et sebrale-sebrale, siis ta vaatas<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>siukse näoga, et mida sa tahad inimene. Tal nagu puudus sõna sebra ja
selle asfaldil lebava valgetriibulise asja vahel seos. Et ma nagu ütlen mingeid
sõnu, aga ta päris täpselt ei saa aru, mida mingi sõna tähendab. Ning nendest
kordadest ei hakka ma üldse rääkimagi, kus ta mind vastu posti viis ja kuidas
ta absoluutselt ei arvestanud, et ma pean ka kuskilt läbi mahtuma. Võib-olla
olen mina imelik, aga mina üldiselt kasutan hoonesse sisenemisel ukseavaust,
mitte aga selle kõrval olevat seina.<br />
<br />
Kui treener meile koju tuli, siis rääkisime ja võin öelda, et läksime
sõbralikult laiali. Ta ütles, et jah, tal sisimas on soov ja tahtmine koertega
minna ja jalutada, aga siis tuleb elu vahele ja pole motivatsiooni jne. Mina
jällegist rääkisin, et mulle ei meeldi need maiustega treenitud koerad. Et
vanakooli meetot on ikkagist parem. Koer teeb asju siis puhtalt sellepärast, et
meeldida oma peremehele, mitte aga mugida näost maiuseid sisse. Toit ei saa
olla esimene motivaator koera jaoks, eriti veel juhtkoera jaoks. See on minu
arvamus. Ja nii oligi. Tegin veel enne ära minemist Angelile viimase pai ja
oligi kõik.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-64258817352776860612022-07-21T21:07:00.005+03:002022-07-21T22:57:27.412+03:00Siis kui aju jookseb lühisesse<p class="MsoNormal">Käisime Joosepiga, umbes kuu tagasi, Saku Suurhallis doktor
Jordan Petersoni kuulamas ja hiljem saime ka VIP tsoonis temaga kohtuda. Aga
kuna seal oli umbes 100 inimest, siis öeldi, et kiire tere, kätlemine ja pilt.
Et ärge hakake pikalt heietama, kuidas ta on teid oma loengutega aidanud ja
teie suhet paremaks muutnud jne. Lihtsalt kiire tere, kaks sõna, pilt ja tagasi
kohale, muidu ei jõua nad järgmiseks nädalaks ka Islandile, haha.<br />
<br />
Võtsime siis nagu pardipojad viksilt rivvi ja liikusime toolirea kaupa kätlema.
Meie olime kolmas rida ja kui saabus meie rea kord, siis harjutasin peas
maeiteajubamitmendatkorda, et kuidas ma inglise keeles ütlen tere ja et tore
kohtuda jne. Et no kas „hello doctor Peterson, it’s nice to meet you„ või „Hi,
my name is Kai, very nice to meet you“. Lõpuks otsustasin ikka hello peale
jääda, et see on nõks viisakam ja lugupidavam, kuna tegu on ikkagist doktori ja
ülikooli õppejõuga jne. Kuid samal ajal kui ma seda kõike mõtlesin ja väikeste
sammudena edasi liikusime, kuulsin, kuidas ees olnud naine astus Jordanile ligi
ja ütles „hei“, sedasi hästi tšillilt… ja ma jooksin kokku. Ma reaalselt
jooksin kokku. Kogu mu plaan lendas vastu taevast, sest hakkasin uuesti
kahtlema, et äkki peaks ka ikka sedasi lebolt peale minema, nagu kohtuks vana
sõbraga vms… Kuid juba öeldigi „next“ ja juba ma seisingi Petersoni ees ja ta
ütles „hei you two, it’s nice to meet you“ ja ma seisin seal nagu tummahammas,
aju totaalses lühises. Suutsin ainult „äääö hääll…eee, I’m Kai“ mõmiseda ja
veel midagi ebamäärast ja oligi kõik. Samal ajal kuulen, kuidas Joosep suhtleb
temaga täiesti vabalt. Siis tehti meist pilt<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>ja oligi kõik. Läksime kohale ja ma mõtlesin, et mis asi see just hetk
tagasi oli. Mul oli niii mark. Ausalt.<br />
<br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhluX5ZHELBXEf_lXi5yr_1-gYaVFS-3x8hpfnfKBuQtq3B7T8xIPe5bq5PPzPHl0vS0FOmwfg1P91DFFTRWoAdioTzUobvUkQo4OIXz2EFjcYns6tfSX7Frywz0xKC2VmqdOusnyE99NsR9IdoK_3b01ByHr5kxRz32zJ4A6HlYNi-HdgZHImY9LW9" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="320" data-original-width="279" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhluX5ZHELBXEf_lXi5yr_1-gYaVFS-3x8hpfnfKBuQtq3B7T8xIPe5bq5PPzPHl0vS0FOmwfg1P91DFFTRWoAdioTzUobvUkQo4OIXz2EFjcYns6tfSX7Frywz0xKC2VmqdOusnyE99NsR9IdoK_3b01ByHr5kxRz32zJ4A6HlYNi-HdgZHImY9LW9=w557-h640" width="557" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;"><i><span style="color: #666666;">Väike selfi meist enne sisenemist Saku Suurhalli taustal</span></i></span><br aria-hidden="true" style="background-color: white; color: #201f1e; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 14.6667px; text-align: start;" /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEib9YRJpZABDwaZ6sSCaGz3bABhV7dAiYmiOF-RirRUgv2E-OL29xWC1V_CfhLiB79Lh8Pi--KqnNhE8lEy36ySbC2akL6foHOhenZ4823g9TiypjP7NhqDoHufvTdU9cwDoWiYE7Qtt0mNZKzDKCN23NUxa4S3qnsiyxwAalAtYigL7ikLeeitAQq_/s1440/Jordan_B_Peterson_Instagramist.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1440" data-original-width="1440" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEib9YRJpZABDwaZ6sSCaGz3bABhV7dAiYmiOF-RirRUgv2E-OL29xWC1V_CfhLiB79Lh8Pi--KqnNhE8lEy36ySbC2akL6foHOhenZ4823g9TiypjP7NhqDoHufvTdU9cwDoWiYE7Qtt0mNZKzDKCN23NUxa4S3qnsiyxwAalAtYigL7ikLeeitAQq_/w640-h640/Jordan_B_Peterson_Instagramist.jpg" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><i><span style="color: #666666;"><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;">Kohtumine doktor Jordan Petersoniga. Ja muide Joosep oli üks nendest,</span><br aria-hidden="true" style="background-color: white; font-family: "Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 14.6667px; text-align: start;" /><span face=""Segoe UI", "Segoe UI Web (West European)", "Segoe UI", -apple-system, BlinkMacSystemFont, Roboto, "Helvetica Neue", sans-serif" style="background-color: white; font-size: 14.6667px; text-align: start;">kellel avanes võimalus VIP tsoonis oma küsimus doktorile esitada</span></span></i></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>
Ja kusjuures sellepärast ei meeldi mulle ka helistamine, just võõrastele
numbritele, sest ma jooksen kokku. Näiteks ma ajasin siin meie boileri asju,
sest mu kannatus sai lihtsalt ühel kenal päeval otsa. Kirjutasin Cerbose
esindajale ning kurtsin muret. Ütlesin, et mul oleks hädasti vaja koju sooja
vett. Et meil on kahesüsteemne boiler ostetud, aga see seisab juba ligemale
aasta esikus kasti sees ja mina, kelle kannatlikus on viimase piirini aetud,
ootab seda boileri paigaldust nagu viimast hinge õnnistust. Ning kuna olen
pime, siis ausalt öeldes olen tüdinenud, et minu pesemised sõltuvad teistest
inimestest, kes oleksid valmis sooja vee saamiseks pliiti kütma. Kirjutasin veel,
et saime ka paari töömehe kontaktid, kes olid väidetavalt väga hästi kursis
boilerite hingeeluga, aga kui neile helistasime, siis peale lubaduse, et
helistavad uuesti tagasi, ei ole me neilt midagi saanud. Ja et minu küsimus
neile on, kas neil on tublit ja usaldusväärset töömeest, kes tuleks ja paneks lõppeks selle boileri paika? Ja neil oli.<br />
<br />
Aga kui muidu toimus suhtlus meilitsi, siis korra pidin neile ka helistama,
sest ma polnud saanud vastust, et millal nad saaksid hinnapakkumise tegemiseks
tulla meie vannituba kaema. Ja siis oli sama asi. Ma otsisin meilist
telefoninumbri välja, olin ainult ühe vajutuse kaugusel, et telefon hakkaks
kutsuma, ent mina ikka veel harjutasin oma esimest lauset. Et kuidas ma ikka
ütlen… kas „Tere, helistan seoses selle kahesüsteemse boileri asjus, meil oli
kirjavahetus“ või „Tervist, olen Kai Kunder, helistan seoses boileri asjus, et
millal saaksite tulla meie vannituba vaatama“. Viimase variandiga hakkasin
mõtlema, et äkki ta ei saa aru, mis boilerist ma räägin, ega ma pole ainuke
boileri paigaldust sooviv klient ju. Ning teine suur probleem oli mul selle
algusega, et kas tere või tervist. Ja siis ma kogusin end seal, käed juba
higised, aga samas ma olin endale eesmärgiks võtnud, et ma ajan need boileri
asjad ise korda. Nii ja siis helistasin ja ütlesin ähmis olles „tervist,
boiler! Tähendab.. tere, helistan boileri asjus“.<br />
<br />
Oh jah, see läks nüüd<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>küll ju hästi.<br />
<br />
Aga ei. Nüüd on asjad korras ja augustis tuleb tehnik ja paneb meile boileri
paika, jee. Ma ei jõua ära oodata. Mul on siuke tunne, et kuna ma olen seda
boilerit niiii kaua oodanud, siis ma vist kolin suurest õnnest mõneks ajaks
vannituppa elama. Saan kogu aeg sooja vee all liguneda, haha. Vot nii rõõmus
olengi.<p></p><br />Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-5405563157139778451.post-56249736577402232592022-04-29T13:15:00.001+03:002022-07-01T11:21:28.754+03:00Ma ikka vist ei ole päris normaalne<p class="MsoNormal">Te vist ei taha teada, millega ma olen siin viimased kaks
päeva tegelenud. Aga ma ütlen ikkagi. Ma nimelt hakkasin oma vanade postituste
tekste liigendama. Nii et jaa. Ma saan aru, et nii mõnigi teist väga ootab mu
uusi postitusi, aga mul hetkel ei ole seda va kirjutamistuhinat peal. Vahepeal
oli lausa selline periood, kus ma mõtlesin, et lõpetan üldse blogimise. Et see
mis on juba kirjas, et see jääb netiavarustesse alles, vähemalt mõneks ajaks,
ent juurde ei kirjuta. Ja ei, mitte midagi halba või drastilist pole juhtunud,
lihtsalt viskas üle see pidev oma elu eksponeerimine. Vajasin natuke omaette
olemise aega, et jõuda selgusele.<br />
Nii et siis teate, et ma olen pisut vaiksem.<br />
<br />
Aga muidu nokitsen oma igapäeva asjade kallal ehk kirjeldustõlke töö kallal. Me
hetkel oleme valmis saamas Tartu Rahvusarhiivi maja ligipääsetava ekskursiooni.
See on olnud üks väga põnev projekt. Ja enne seda sai vabariigipäeva
kontsertetendust konsulteeritud ja veel üht koma teist. Lisaks on peagi oodata
kirjeldustõlkega muusikavideoid. Üks väga lahe Eesti bänd otsustas, et nemad
tahaksid küll enda musavideodele tõlget pimedate heaks ja nii see kõik alguse
sai. Tõlked on valmis, stuudios on käidud ja nüüd on vaid oodata
esitlusüritust, kus neid tõlkeid esmakordselt esitatakse. Nii et toimetamist
jagub.<br />
<br />
Vahepeal sain kahekordseks vanatädiks ka. Mitte, et ma oleks muldvana. Mu väike
õde on näiteks 13 ja ta on ka juba vanatädi, haha. Ja vaat see on küll omamoodi
naljakas.<br />
Ning mõned päevad tagasi saingi õetütre pisikest beebit süles hoida. Oh, ta oli
lihtsalt maailma armsaim väike inimene. Tükk aega sain teda süles hoida, aga
kuna olin lummatud sellest pambust, siis ei tulnud pähegi pilti teha. Nii et peate
ootama järgmist kohtumist.<br />
<br />
Mis siis veel…<br />
Vaikselt edeneme ehitus asjadega. Me pole midagi reaalset veel ehitanud, ajame
endiselt paberimajandusega seotud asju, aga enam ei peaks kaua minema. Noh,
selles mõttes kaua, et kuni midagi ehitama hakkame. Ent sinnani läheb ikka oma
mitu aastat, loodetavasti mitte aastakümneid, enne kui elumaja valmis saab. Ja
muruplats hooldatud ja terrass valmis ja kaev ja ilus kaevumajake ja
lillepeenar või kaks. Võib-olla võrkkiik puude vahele ja plaaditud teerajad, et
ma hoovi peal ära ei eksiks jne. Ühesõnaga plaane on palju ja teha veel rohkem.<br />
Ja loomulikult saaks kiiremini, kui tellida moodulmaja vms, aga Joosep tahab algusest
lõpuni kõik ise ehitada.<br />
<br />
Janetil, mu väikesel pensionäril, läheb samuti kenasti. Vähem kui kahe kuu
pärast saab proua juba 15. Ja ma peaks ütlema, et ta on väga kõbus. Silkab õues
ringi, keerutab endiselt oma nunnut karvast tagumikku ja lehvitab sabaga nagu
Karlssoni propeller. Välimuselt on ta muidugi nagu vana koer. Karv on veidi
tuhmunud ja kõrvaotsad, mis nooruspõlves olid karamellikarva, on nüüdseks
valged. Isegi sabaots on valge, nagu rebasel. <br />
Aa, ja vahepeal sai see suslik ühe krutskiga ka hakkama, ta nimelt läks keset
südaööd uitama.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Aga ma peaks sellest
eraldi postituse kirjutama, kuna see veidi pikem jutt. Aga jaa, selle ümber oli
palju draamat, muret ja pisaraid.<br />
<br />
Aga olgu, ma hetkel tõmban otsad kokku ja jätkan oma tekstide liigendamisega,
hihi. Ma korra mõtlesin, et kuna mul on vahepeal jälle mitmeid uusi lugejaid
juurde tulnud, et võib-olla peaksin tegema ühe Q ja A. Et mis arvate? Kui on
küsimusi, siis jätke alla kommentaariumisse ja eks paistab, kas tuleb postituse
jagu materjali kokku või mitte.<br />
Aga seniks, olge mõnusad, nautige kevadet ja tsau-pakaa.</p>Kaihttp://www.blogger.com/profile/01597649412077999565noreply@blogger.com6