Tahaks end praegu dramaatiliselt keset põldu heita

 

Mäletate, kuidas ma paar postitust tagasi hõiskasin, et 11.08 tullakse ja pannakse meile soojavee boiler ja siis mina, mina kolin mõneks ajaks kogu oma maise varaga vannituppa, sest ma olen seda juba terve igavik oodanud, et saaksin end lõpuks ometigi inimese kombel sooja veega pesta. Aga kas ma olen praegu vannitoas? EI OLE. Kas ma teen praegu suurest rõõmust kukerpalle? EI TEE. Sest tuleb välja, et meil on ühefaasiline vesi. Ja kui te nüüd küsite, et mis ühefaasilisest veest ma siin sogan, vesi on ju vesi, siis tuleb välja, et ei ole. Vähemalt mitte nendes majapidamistes, kus on vanahea puupliit ja malmist veeboiler, mida tuleb siis sooja vee saamiseks kütta.

Kõik sai alguse sellest, kui otsustasime, et astuks ka väikse sammu kiviajast tänapäeva ja kurtsin kunagi blogis, et mul oleks hädasti vaja enne siirdamisele minemist vannitoas see sooja vee asi korda saada. Ja selle all pidasin ma silmas seda, et suur malmist veeboiler viiakse minema ning asemele pannakse kahesüsteemne boiler. See on siis see boiler, mida saab kütta nii elektri kui ka puudega. Aga täna selgus, et sellega on väikene aga...
Kuna mina ei ole mingi torumees, siis andke mulle andeks, kui ma ajan teile praegu mingit käojaani, aga mina sain asjast aru nii: meil on vannitoas mingisugune veetoru, mis läheb otse boilerisse ja see ongi see ühefaasiline vesi. Aga et uut boilerit paigaldada, peab olema kahefaasiline vesi. Ehk et tarbe ja boileri vesi peaksid tulema eraldi torudest, aga meil ei tule. Teisisõnu, vana hea nõukaaegne süsteem.

Aga ei ole hullu, sest ka sellele probleemile on tegelikult lahendus olemas. Tuleb lihtsalt radikad korterisse paigaldada, et kui tahame talvel puudega sooja vett kütta, siis ei küta vett boileris keema, vaid radikad jahutavad ta enne maha. See hoiaks siis ära selle, et boiler keeks lõhki.
Mõõtsime ja arutasime, et kuhu võiks siis need radikad tulla ja leidsime, et kõige mõistlikum oleks esikusse ja vetsu panna.Saime siis ühtlasi ka uue hinnapakkumise. Tonn. Ja mitte nagu kõik kokku, vaid veel otsa sellele 600 eurile. Nagu.. kuidas palun?

Ma saan aru, et radikad ja metall ja torud ja kõik need asjad on kallid, aga see tähendab seda, et kogu see kupatus läheks meil kokku maksma kaks tuhat. Lihtsalt kaks tuhat, et ma saaksin end inimese kombel pesta. Et ma ei peaks pimedana kaks halgu käes roomama pliidini ja kütma endale pesemiseks sooja vett. Okei, vabandust, mina ei kütagi tegelt, sellega tegeleb Joosep. Ma tahtsin lihtsalt praegu üli dramaatiliselt kõlada. Aga ma pean ikkagi mingisugust plaanimajandust korraldama, et saaksime oma ajad klappima, et millal Joosep saab pliiti kütta, millal ma saan pesema minna, et vesi poleks liialt ära jahtunud ja et ma jõuaksin oma asjadega enne valmis kui soe vesi otsa lõppeb.
Ja ma isegi ei tea, kas ma olen praegu küüniline ja südametu, et tahan normaalseid pesemistingimusi. Sest võib-olla on kuskil keegi, kellel pole üldse vannituba ja elab muldpõrandaga majas, kust igast august puhub tuul sisse. Et siis on nagu nadi viriseda selle üle, et ma pean sooja vee saamiseks natuke puupliiti kütma ja oma pesemisi kellegagi kooskõlastama.. või siis kaks tuhat maksma.

Ja ma ei teagi, mis on kogu selle postituse mõte. Tahtsin võib-olla lihtsalt südamelt ära saada. Aga võib-olla ma tahan, et tunneksite mulle kaasa ja lohutaksite mind. Ütleksite, et isegi siis kui ma haisen nagu vana juustune sokk, et siis te ikkagi armastate mind. Sest praegu ma näiteks haisen. Aga homseks peaks end küll puhtaks küürima, sest olen Arvamusfestivalile minemas. Ja ei, mitte niisama ringi tuiama, vaid lausa paneeli kõnelema.
Mulle nimelt helistati ja küsiti, kas tahaksin osaleda Arvamusfestivali paneelis ja et teemaks on must huumor. Ma ütlesin, et ma muidu nalja ei mõista, aga tulen ikka. Nii et ma osalen tänavusel festivalil lausa kahes paneelis – reedel räägime mustast huumorist ja laupäeval võtame luubi alla ligipääsetava kultuuri. Ja noh, nüüd ma mõtlen, et ma olen ikka vist täitsa sooda peast. Närv hakkab vaikselt sisse tulema.


Aga ma jään nüüd kamaluga lohutusi ja virtuaalseid õlale patsutusi ootama. Ja rääkige, kas olete festivalile tulemas?

CONVERSATION

4 kommentaari:

  1. Kai, täiesti siiralt, ma olen kindel, et kui sa paneksid enda kontonumbri üles, siis su lugejad aitaksid ja saaksid kindlasti mingi osagi rahast kokku, mis oleks ilmselt suureks abiks. See on arusaadav, et radikad on ootamatu lisakulu ja et sul kulub niigi metsikult raha enda tervise peale ja sul pole suuri sääste. Lase oma lugejatel Sulle midagi vastu anda, et sa meid siin juba nii pikalt oled rõõmustanud! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on vist see eestlaslik häbelikkus, mis välja lööb. Et nagu sobimatu teiste käest raha kerjata või nii.
      Aga ma pean muidugi ütlema, et su kommentaar oli väga liigutav ja armas! :)

      Kustuta
  2. Ma tean, mida sa tunned, meil käib sooja vee saamine samamoodi. Köögis saame sooja vett ku pliidi alla tule teeme - suvel ei tee kunagi- ja vannitoas on soe vesi kui sauna kütame. Seetõttu kütame põhimõtteliselt iga õhtu sauna, vähemasti natuke. Saunas on veepaak küll nii suur, et vesi on natuke soe ka veel hommikul, aga kõik pesemised toimuvad meil õhtuti ja etteplaneeritult. Kirja pannes tundub see tüütum kui tegelikkuses, olen vist ära harjunud :) .

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil õnneks nõudepesumasin ja seepärast ei pea köögis tuleva sooja vee pärast ülemäära palju muretsema. Aga kui üle kere tahta pesta, siis on juba teised lood. Ja võib-olla mind isegi ei häiriks see nii palju, kui minu sooja vee saamised ei sõltuks teistest inimestest. Pesemine on nii elementaarne asi, et ma ei peaks seda kellegagi hakkama kooskõlastama.
      Oma pimeduse tõttu on mul niigi väga paljud asjad siin elus piiratud, et pesta võiks inimene ju ometigi saada, ilma, et ma peaks selleks nn suusõnalist taotlust esitama.

      Kustuta

Back
to top