Läksin paksuks

Jap, tõsi jutt. Mitte küll nüüd selles mõttes, kus ühel ilusal päeval võtsin end kokku ja otsustasin lõplikult paksuks minna, aga saate aru - ma läksin paksuks! No mitte selliseks paksuks paksuks nagu valge emavaal, aga mul hakkasid püksid jalas kuidagi vastikult kiskuma ja siis ma tormasin ummisjalu poodi ja ostsin endale uued püksid, sest no see on ju esimene asi, mida iga normaalne laisk inimene teeb, eksole. No võib-olla mitte kõik inimesed, sest on neid tublisid inimesi ka, kes käivad meil ju trennis. Ma käiks ka, kui mu trennikaaslane poleks kaks kuud tagasi endast lapse välja pigistanud.

Igatahes ostsin mina endale H&Mist ilusad ja soodsa hinnaga uued püksid, sest ega ma ei saa ju palja tagumikuga ringi käia. Jalga need seal kabiinis läksid ja istusid lausa valatult, kuid mu rõõm oli üürike, sest peale ühekordset kandmist polegi ma rohkem neid endale jalga venitanud, või no õigemini korra üritasin veel, aga avastasin õudusega, et need raisad on samuti kitsaks jäänud. Jalga sain, aga pasta küll, mul oli selline tunne nagu keegi oleks mu vereringe kinni pigistanud ja kui need püksid peavad mul kasvõi minuti jagu veel jalas olema, siis toimub mul iseeneslik jalgade amputatsioon.

Ma ei tea isegi seda, et mis suuruses uued püksid ma endale soetasin, aga fakt on see, et need jäid nädalaga kitsaks. Ma olin põhimõtteliselt olukorras, kus mul oli kapis 7+ paari pükse ja ainult ühed neist läksid mulle jalga.

See oli viimane piisk karikasse. Mõistsin, et ei saa enam jätkata vana eluviisiga, kus ma viimased pool aastat võtsin öösiti snäkikausi ette ja vahtisin järelvaatamisest poole hommikuni saateid ja seriaale järgi. Selle järelvaatamise küüsi langesin ma seetõttu, et mul muul ajal pole eriti aega telkut vahtida, aga ma ei saa, õigemini ei suuda jätta ju ka vaatamata, et mis teemasid uuriv ajakirjandus seekord kajastab ja mis lemmik seriaalides edasi juhtub jne.
Kuid õnneks tänu taevale mõistsin, et selline öine snäkitamine ja kaootiline unerežiim ei mõju pikas plaanis mu tervisele ja figuurile hästi ja kui ma ei lõpeta ja ei dissiplineeri end, siis ei lähe enam kaua, kui ma hakkan välja nägema nagu Dracula vanaema. Teadsin, et nui neljaks, aga ma PEAN end tagasi ree peale upitama, pprioriteedid paika seadma ja mõistusega endale aru andma, et need saated ei jookse kuskile eest ära ja selline karuteene oma tervisele pole seda väärt, sest meil on ainult üks keha ja üksainuke habras tervis! :)

Nii tegin lõpliku otsuse... ee, vist eelmise nädala teisipäeval, et elan suhkru- ja nisujahutsölibaadis ning suurendan kõiksugu aedviljade ja puuviljade kogust oma menüüs. Asendan kartuli tatraga ja näksimisisu rahuldan kõiksugu juurikate ja seemnete näksimisega ning ütlen ei suhkrule, ei kiirtoidule, ei poolfabrikaatidele, ei krõpsudele jne.

Minu kõige probleemsem piirkond on alati olnud kõht ja seda terve minu teadliku elu. Kohe kui unustad end natukenegi kauemaks diivanile istuma, on kõhupekk oma kamraadidega platsis ja panevad mingi hullema telklaagri koos pekipeoga püsti. See on lihtsalt nii haige ja nõme. Kobigu tissidesse. Mitte, et seal ka väga oleks rasvkoe defitsiiti märgata, aga kui oleks minu valida, siis no iga kell valiksin tissid. See on kaalutõusu juures vist kõige positiivsem nähtus ever - boobs are grouing ja seda ilma kirurgilise sekkumiseta.

Eks ma annan endale aru, et tegelikult hea vormi saavutamiseks ei piisa ainult õigest toitumisest, vaid tuleks ka liikumine paika saada ja trenni teha, aga no minu jõusaali käimised on ajutiselt pooleli jäetud, kuna mu trennikaaslane sai vahepeal lapse ja nii mul polegi teist kõhupeki saatusekaaslast, kes viitsiks ja tahaks tulla minuga 2-3 korda nädalas trenni tegema.

Sellised lood siis siinpool sood ja eks ma püüa pingsalt sihti silme ees hoida, sest lisaks tervisele ja figuurile motiveerib mind veel üks asi - minu kauaaegne unistus. Unistus, mille ma mingi aeg matsin täiesti maha, kuid nüüd on taas päevakorras ja see puudutab tätoveerimist ja needistamist. Kuid sellest kõigest plaanin lähemalt ja detailsemalt kirjutada eraldi postituses. Seniks aga be cool ja kuulmiseni! ;)

CONVERSATION

7 kommentaari:

  1. Saab küll ilusa keha ka ainult söömist korrigeerides. Muskleid muidugi ei tule, aga üleliigne rasv teeb sääred ;)

    Aga kiirema tulemuse nimel soovitan ka puuviljad täiesti välja jätta. Suhkur on suhkur, vahet pole, millisel kujul.

    Soovin sulle kiireid tulemusi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma tunnen, et pole vaimselt veel päris valmis puuviljadest loobuma, sest kui vahepeal hakkab magusa järgi isutama, siis haaran banaani või õuna järele, aga ega ma nende puuviljadega väga ei liialdagi. Pigem armastan teha endale erinevaid aedvilja wokiroogasid.

      Liikumise poole pealt nii palju, et eks ma natuke tahaks lihast ka kasvatada, aga see kodus hantlitega vehkimine seisab mul veel iseloomu ja tahtejõu taga. Pole veel seda n-ö õiget rütmi kätte saanud, mis paneks mind igapäevaselt võimlema, kuid eks ma katsu mingi aeg ka sellega algust teha.

      Igal juhul tänud kaasa elamast ja edu soovimast! :)

      Kustuta
    2. Mäletad kui tegime plank challenge'it. Peaks selle taastama. Mul praegu trenni mott nii maas.
      M.

      Kustuta
    3. Jaa, peaks tõesti uuesti alustama... kuidas oleks, kui alustame plankimisega tuleva nädala esmaspäevast? Ma praegu pole lihtsalt suuteline, sest olen piimhapet täis. Pluss mul on ju see kiiks, et pean kõike alustama esmaspäeviti või esimesest kuupäevast... :P

      Kustuta
  2. Mina jätsin aastake tagasi menüüst mõneks kuuks välja gluteeni ja laktoosi ja võtsin tõesti alla. Tegin veidi trenni ka, aga saiatoodete väljajätmine menüüst mõjutas üsna oluliselt.
    Võta omale sammulugeja (kui Sul veel mobiilis pole) ja sea endale eesmärgiks teha 10 000 sammu, see on umbes 8 km kõndi päevas. Tegelikult kui tuiad päeval ringi, tuleb see hulk kenasti ära, selleks ei peagi ekstra mingeid tohutu pikki jalutuskäike ette võtma.
    Ja lõpuks ütlen ma, et pükstel lihtsalt on loll omadus kapis seistes kokku tõmmata (oma kogemus). :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ma saiatooteid ei söö juba aastaid. No kui siis väga harva, aastas paaril korral, siis kui isutab kalamarja või soolalõhe järgi. Sammulugejat mul pole ja ma ei tea, milline oleks kõige adekvaatsem ja parem... soovitusi?

      PS. Pükstel on tõepoolest selline loll komme... ei saaks Sinuga rohkem nõus ollagi :D

      Kustuta
  3. Mul endal telefonis Endomondo (see vist samme ei loe, aga märgib trajektoori ära ja mõõdab aega, kui kaua oled käinud jne) ja Pedometer, aga samme loeb mul koguaeg Samsungi enda programm Samsung Health. See on vaikimisi taustal koguaeg ja loeb iga päev mu samme. See on väga mõnus programm. Ma ei tea, mis sorti telefon Sul on, aga eks pidage Joosepiga aru ja proovige, milline variant kõige mõnusam on. Neid igasuguseid sammulugejaid on väga palju.

    VastaKustuta

Back
to top