Kiirabi käis ja ajas mu oksele

Kuna eile oli küllaltki pingeline õhtupoolik, siis mõtlesin, et poen seekord varakult põhku, aga kui keegi oleks mulle varem öelnud, millega kõik see lõppeb, poleks ma magama heitnudki.

Kuna mu pea oli paks ja pulki täis, siis otsustasin rahulikuma ja sügavama une tagamiseks palderjani võtta. Mõeldud-otsustatud. Nii haarasingi pimesi öökapilt "palderjani" ja pigistasin pikemalt mõtlemata kolm tablat välja ja tõmbasin need endale hinge alla. Samal momendil astus Joosep magamistuppa ja uuris, et mis ma võtsin. Kui vastasin, et palderjani, siis vaatas öökapil lesivat karpi eriti kahtlustavalt ja küsis: "See on palderjan või?". Joosepi selline kahtlustav ja kontrolliv küsimus tablettide kohta ajas ka minu kõhklema ja nii hoopis küsisin vastu: "Ei ole või?".

Joosep haaras kapil oleva karbi, et raviminfost järgi vaadata ja kui luges, et tegu on vererõhualandajaga, siis läks meil väääga kiireks. Esmajoones helistasime Perearsti nõuandeliinile 1220, kus Joosep andis täpse ülevaate juhtunust. Nad küsisid kõiksugu küsimusi ja kuigi Joosep ütles, et ma võtsin umbes 2 minutit tagasi need tablad sisse, siis küsiti ikka, et kas ma olen teadvusel. See tekitas natuke sellise tunde nagu tegu oleks olnud mingi suitsiidse pimedaga, kes üritas endalt elu võtta, aga kuna ei leidnud akent üles, kust alla hüpata, siis üritas kolme vererõhutablaga endalt elu võtta. Ja tegelikult leidiski mees vaese hingekese juba teadvusetult magamistoa põrandalt.

Ma saan kõigest aru.Neil on teatud kohustuslikud küsimused ette antud, aga no COMe ooon! Sellisel kohal töötav inimene võiks tiba adekvaatsem olla ja vastavalt olukorrale mitte asjasse puutuvad küsimused vahele jätta. Sa ei küsi ju inimeselt, kui suur on lõikehaav, kui pole toimunud pussitamist,külmrelvaga rünnakut, eneselõikumist jms.

Igatahes, meil soovitati EMOsse sõita, aga kuna meil oleks kogu see tamburai ligemale tunnike aega võtnud, siis pandi meid ootele ja ühendati vähem kui minuti pärast kohaliku kiirabibrigaadiga, kellele oli juba kenasti olukorra kirjeldus ka edastatud ja nad ütlesid, et nad sõidavad kohale.

Samal ajal, kui Joosep edastas meedikutele igakülgset infot, koogutasin ma vetsupoti kohal ja ajasin endale sõrmi kurku, et ma need tablad välja oksendaks. Proovisin, mis ma proovisin, isegi lusikavarre toppisin endale kurku, aga no mina ropsima ei hakanud. Ma olen üleüldse äärmiselt kehv kettija. Mind lihtsalt ei aja eriti miski iiveldama.

Kui meedikud saabusid, siis esmalt mõõtsid mu rõhku, pulssi ja veresuhkrut. Kuna olin antud olukorrast nii kohkunud, siis rõhk oli täiega laes (165/120) Arvestades olukorda, siis iroonilisel kombel oli see isegi hea. Pulss oli ka suts kiire, aga  veresuhkur oli see-eest referensis. Midagigi ilusat selles õhtus.

Kui mõõtmised olid tehtud, siis asusime põhilise asja kallale ehk oksendamise. Ma naiivitar arvasin, et teevad mulle mingi sutsaka tagumikku, mis tekitab mulle eluiivelduse ja siis hakkan nagu purskkaev rõõmsalt oksele, aga oo EI! Ma pidin hoopis 7-8 tassitäit sooja vett suure hooga alla kulistama, et magu traumeerida ja kui olin piisava koguse vett endale sisse kaaninud, siis ulatas Joosep mulle lahkelt suure roosa pesukausi ja okseralli võiski alata.

Ma esialgu tundsin end natuke kohmetult ja istusin nagu ullike seal voodi serval, magu leiget vett täis, kauss sules ja Joosep koos kahe meedikuga kannatlikult ootamas, et millal ma hakkan oksele. Hetkeks tabas mind segadus, sest ma ei saanud aru, kas pean ootama kuni see vesi ajab mind oksele või ma pean näpud kurku ajama või mismoodi see oksendamine üleüldse käib. Täpselt selle sama küsimuse esitasin ma ka meedikule ja sain teada, et mul on lausa kaks imetoredat valikuvõimalust... a. ma ise topin endale sõrmed kurku või b. meedik ise topib mulle sõrmed kurku. Ma valisin selle viimase, sest ma ise lihtsalt ei suuda ennast roopima ajada. Ma pole masohhist. Kui elu hakkaks silme eest läbi jooksma, siis maybe,aga kuna ma antud hetkel tundsin end veel hästi, siis mul ei tekkinud nii tugevat ellujäämisinstinkti, et enda kallal niimoodi jõhkrutseda. Pealegi, meedik arvas, et kuna mul on pikad küüned,et siis poleks eriti mõistlik endale küüniseid kurku ajada. I agree. Nii tõmbaski meedik kummikinda kätte, käskis avada suu, hoiatas ette, et olgu ma nüüd valmis ja toppisgi mulle oma kaks sõrmekest sügavale kurku.

Kui ma seal kausi kohal öökisin, siis too abistavate sõrmedega meedik tegi mulle vahepeal pai ja ütles, et ma olen väga tubli. Samal ajal uuris teine meedik, et kuidas ma end tunnen ja ma vastasin muiates, et tunnen end nii hästi kui ühes sellises olukorras end üldse tunda saab ja hakkasin naerma.

Ma siinkohal säästan lugejaid ja ei hakka detailidesse ja kirjeldustesse laskuma, mismoodi ma elegantselt oma päevast menüüd oksendasin ja et mitu tassitäit leiget vett ma pidin  veel oksendamiste vahel endale sisse kaanima, no et oleks, mida väljutada. Ma ei vaata vist enam ühtegi veekruusi sama pilguga. Ma konkreetselt surin, ninast jooksis tatti, silmast vett ja suu oli ilane. Lihtsalt imeline.

Ma julgen arvata, et keegi pole meist vist adekvaatses seisundis soovinud enda oksendamiste kõrvale publikut, aga no ausalt, kui ma juba neljanda tiiruga alustasin, oli lõpuks juba täiesti kama, kaspealtvaatajaid on kolm või 30. Ma soovisin lihtsalt, et see pull lõppeks ja et ma saaksin end puhtaks kasida ja taas inimesena tunda.

Kui natuke avada tagamaid, et miks või kuidas ma üldse suutsin ravimipakendid segi ajada, siis tegelikult põhjus on imelihtne. Mulle kirjutati augustis prooviks uus vererõhuravim välja, aga kuna see ei sobinud mulle, siis jäi see sinna öökapi peale vedelema. Ning kuna pingeline koolitusperiood põhjustas mulle aeg-ajalt unehäireid, siis otsustasin soetada palderjani, mida ma samuti mingi aeg hoidsin öökapil. Probleem oli lihtsalt selles, et ma unustasin ära, et enne uue vererõhuravimi proovimist tõstsin ma palderjani sahtlisse ära ja et asendasin selle tolle vererõhuravimiga, mis mulle lõppude-lõpuks ei sobinudki ning mille lolli peaga jätsin ka öökapile.

CONVERSATION

9 kommentaari:

  1. Siis on ikka õnn, et Joosep just ligi astus. Kuigi ma pean ütlema, et 3 palderjanitabletti oleks võinud ka üsna kehvasti lõppeda. Ma ükskord võtsin 2 ja pärast öösel magamist enam jalgu alla ei saanud, terve tuba käis nii pööraselt ringi, kõrvus kohises ja veider oli olla. Igatahes hea, et oled kenasti elavate keskel. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, siin õigustab see ütelus "õigel ajal õiges kohas"ikka täiega ära. Kui oleks nii läinud nagu tavaliselt, siis Joosep oleks plaanide kohaselt alles 5h hiljem magama tulnud, nii et igati õnnelik õnnetus.

      No ma võtsin kolm, kuna apteeker ütles, et kolm on maksimum, mida võib võtta ja kuna olin suhteliselt pinges, siis tundsin, et no kohe üldse ei suuda uinuda ja nii see läks...

      Kustuta
    2. Sõltub vast inimesest. Ärevamatel aegadel olen õhtuga endale purgi sisse kallanud, unest pole aga sellegipoolest haisugi... :D

      Kustuta
    3. Jaa, absoluutselt nõus. Ma olen maksimaalselt korraga 4tk sisse võtnud ja peale kergelt tuntava rahulikkuse pole mul muud mõju olnud. Lihtsalt olen selline ülitšill :)

      Kustuta
  2. See oli tõesti õnnelik õnnetus...
    Mis puutub palderjani, siis see mõjub inimestele erinevalt. Minule nt üldse ei mõju, aga palderjane on apteegis eri tugevusega ka. Ma usun, et kui Kai on 3 tk võtnud juba varem, siis ta teab, kuidas talle see mõjub ja kas võib nii palju korraga võtta. Aga jah, siit moraal: kui ikka võtad midagi peoga, siis palun veendu enne, mida sisse sööd.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul need kangemad, aga kui alustasin manustamist, siis katsetasin tabletthaaval, et kuidas mõjub ja no 1-2 tablat ei anna minu puhul mitte mingit efekti. Nii et olen täiesti nõus, et inimesed ja see mismoodi neile mingi droog mõjub, on absoluutselt erinev.

      Kustuta
  3. Kas vererõhu ravim oli ilma pakendita? Pakendil ju pimekiri?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, oli täitsa pakendis, aga kuna olin endas ju nii kindel, et see palderjan, siis ei vaevunud lugema. Tavaliselt kasutan pimekirja nende ravimikarpide puhul, mis on väliselt ja sisult sarnased või kui unustan ära, et mis on mis. Kuid seekord ma isegi ei teadvustanud endale, et olen miskit ära unustanud.

      Kustuta
    2. Kirjutan ka siia, sest Kai palus selle jutu ka siia panna, mille ma saatsin talle postkasti.
      Juhtusin lugema sinu seiklust tablettidega ja ma ei suutnud mitte kirjutamata jätta.
      Nimelt jääb mõistmatuks, miks kiirabi sellist nn "restorani meetodit" kasutas? Sellised asjad on juba ajast ja arust. Ja veel toppida teisele inimesele näpud kurku????? JA traumeerida inimest sedasi on ikka väga julm. Kas kiirabi ei ole kuulnud aspireerimisohust, mille selline asi võib kaasa tuua????
      Kui joota inimesele sisse suur kogus vett, siis välja suudab ta oksendada kõigest pool sellest, mis sisse jõi.
      Soovitan järgmine kord, kui midagi sellist juhtub helistada Mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 ja küsida nõu. Kõik kogused pole toksilised ja ei vaja sekkumist (hetkel jah ma ei tea ravimi nimetust ja samuti mitme mg tablettidega oli tegemist) ja vahel piisab, kui võtta õige kogus aktiivsütt, mis hakkab toimima kohe peale võtmist.
      Täiskasvanud inimesele piisab 50g aktiivsöest ja mingit okserallit ei pea korraldama, mis enamasti ei pruugi ka tablette välja tuua.
      Loodan, et sa ei pea enam mitte kunagi sellist asja läbi elama ja saad abi palju lihtsamalt, kui see mille just läbi tegid.

      Kustuta

Back
to top