Kõige veidram kosilane üldse
Üks tuttav rääkis, et mees ostis Talle nõudepesumasina. Minule tundus see kingitus igati armsana, kuna mees väljendas sellega oma hoolivust naise suhtes ja ei soovi, et armsam kaoks peale pidustusi järgmiseks kaheks päevaks kuskile nõudevirna vahele ära. Sõbranna oli aga selle eest natuke skeptiline, kuna mees olevat ostnud nõudepesumasina just Tema raha eest.
Hmm, no ma ei oska selle kohta kommentaari anda, sest igas suhtes on need rahaasjad erinevad. Osadel on ühine rahakott, teistel on täpse tšekimajandusega väljaarvestatud kulud / tulud, kolmandatel mingisugune sponsorsuhe, neljandatel umbes täpselt kulud pooleks jne.
Kuid ma ei taha tegelt sugugi arutada selle üle, et kellel mismoodi on suhtes see rahakott ära jaotatud ja kelle raha eest üksteisele kingitusi ostetakse, vaid selle looga meenus mulle üks omaaegne kosilane.
Aastaid tagasi, kui üks noormees, kellega tutvusin ühe teise tuttava kaudu, hakkas mulle silma tegema ja kutsus mind jalutama, kohvikusse jäätist sööma ja vahel kui ukse taha ilmus, siis tõi mulle ka lilli. Kõik oli väga ilus, aga pipar nagu ma olen ja isegi musisid ei jaga kergekäeliselt, siis sai noormees peagi aru, et selle tüdrukuga vist asja küll ei saa ja hakkas aina vähem meie korteri uksematti kulutama. Olgem ausad, muidu oli nagu kena noormees, kuid mulle tundus, et Tal on kuidagi ebaloomulikult suur pea, mis ei ole propotsionaalis Tema ülejäänud kehaga. See oleks võinudki selle ühe mälestusega piirduda, kuid EI!
Ühel päeval tuli too noormees taas meie ukse taha, aga seekord mitte mulle külla, vaid soovis rääkida hoopiski minu emaga. Pärast uurisin emalt, et milles seisnes siis endise kosilase mure ja ema vastas: "Ta tuli küsima Sinu peale kulutatud raha tagasi. No kõik need kohvikus jäätise söömised ja lilled..."
Nüüd mul ongi sellest imelikust kosilasest kaks mälestust: suur pea ja see kuidas käis minu ema käest minu peale kulutatud raha tagasi küsimas. Kust sellised inimesed küll tulevad?
Sellise kosilase valguses ei tundu see nõudepesumasina ost sugugi dramaatiline ju.
Hmm, no ma ei oska selle kohta kommentaari anda, sest igas suhtes on need rahaasjad erinevad. Osadel on ühine rahakott, teistel on täpse tšekimajandusega väljaarvestatud kulud / tulud, kolmandatel mingisugune sponsorsuhe, neljandatel umbes täpselt kulud pooleks jne.
Kuid ma ei taha tegelt sugugi arutada selle üle, et kellel mismoodi on suhtes see rahakott ära jaotatud ja kelle raha eest üksteisele kingitusi ostetakse, vaid selle looga meenus mulle üks omaaegne kosilane.
Aastaid tagasi, kui üks noormees, kellega tutvusin ühe teise tuttava kaudu, hakkas mulle silma tegema ja kutsus mind jalutama, kohvikusse jäätist sööma ja vahel kui ukse taha ilmus, siis tõi mulle ka lilli. Kõik oli väga ilus, aga pipar nagu ma olen ja isegi musisid ei jaga kergekäeliselt, siis sai noormees peagi aru, et selle tüdrukuga vist asja küll ei saa ja hakkas aina vähem meie korteri uksematti kulutama. Olgem ausad, muidu oli nagu kena noormees, kuid mulle tundus, et Tal on kuidagi ebaloomulikult suur pea, mis ei ole propotsionaalis Tema ülejäänud kehaga. See oleks võinudki selle ühe mälestusega piirduda, kuid EI!
Ühel päeval tuli too noormees taas meie ukse taha, aga seekord mitte mulle külla, vaid soovis rääkida hoopiski minu emaga. Pärast uurisin emalt, et milles seisnes siis endise kosilase mure ja ema vastas: "Ta tuli küsima Sinu peale kulutatud raha tagasi. No kõik need kohvikus jäätise söömised ja lilled..."
Nüüd mul ongi sellest imelikust kosilasest kaks mälestust: suur pea ja see kuidas käis minu ema käest minu peale kulutatud raha tagasi küsimas. Kust sellised inimesed küll tulevad?
Sellise kosilase valguses ei tundu see nõudepesumasina ost sugugi dramaatiline ju.
