Preili Laisk Blogard

Kae nalja, ma eksisin ka nüüd oma blogisse lõpuks ära...tegelikult tulin teadlikult...või kui päris aus olla, siis sunniviisiliselt, sest mõned on hakanud mulle piiksuma ja halama "Kes nüüd laisk blogard on?", "Sa pole 19 päeva bloginud...wtf?!", "Millal Sa blogida suvatsed?" jmt. Mul pole väga mingit head vabandust ka, et miks pole bloginud, peale selle, et mul on meeletult kiire olnud ja still is. ..kuid kellel meist ei oleks elu kiire? :D

Eniveis, ma isegi ei tea kas ma olen veel blogimisvõistluses sees ja ma ei tea isegi kust ja millega praegust postitust alustada. Igatahes eile varahommikul (loe: ärkasin 5:15) ja sõitsin Pärnusse, et täita oma kohustusi, mida olen endale suures entusiasmihoos krabanud ja naasesin veel suuremate kohustustega, sest inimloom on selline huvitav nähtus, kes arvab, et saab kõigega hakkama.
Eile peale koosolekut ei hakanud ma kohe Tartu Vaimu juurde tagasi ruttama, vaid otsustasin üheks ööks sõita koju ema juurde, et veidi akusid laadida ja krussis närve sirgendada. Õhtul tulid ka õde ja õetütar Eliis, kes viskasid 99% ulatuses mu vanad riided minema ja tõid brand new garderoobi asemele. "Nägemist!" kogu mu turvatunne, sest ma hoidsin kiivalt alles riideid, mis pärinevad minu nägijaajast (loe: kiviajast).
Mõistusega saan aru, et riided luituvad, kuluvad ja muutuvad inetuks, kuid emotsionaalselt oli nii raske nendest lahti lasta. Õnneks oskavad õde ja Ellu nii hästi kirjeldada ja seletada värve, tegumoode jmt, et suutsid mulle päris kifti fantoom pildi uutest riietest manada ning nüüd polegi hingepuzzles auku, vaid uus värviküllane pildikild.  Järgmisel nädalal tulevad ka Tartusse ja siis teevad sama ka siinsete riietega.
Mul on nüüd igasugu uusi firmariideid ja muidu ma nagu ei rõhutakski seda, aga kui õde mulle järgmise pluusi, püksid, kleidi, seeliku, pusa või koti ulatas, siis rõhutas: "See on Caporoli särk...häästii ilus!" (ega mulle, madala kognitiivsete võimetega olevusele, tulebki seda pidevalt korrutada ja ma isegi ei tea kas kirjutasin selle n-ö tuntudbrandi nime ikka õigesti :D). Mul on siis ONeali, Mustangi, Caporoli, Tommy Hilfigeri ja mis kõik veel riided :)
Kuid kõige suuremat elevust tekitas minus punane õlakott, millega on kaasas ka peenike punane püksirihm, mille pannal on kuldne ja mille küljes ripub ripats (loe: südamekujuline taba ja võti) ja käevõru ka...mulle väga meeldivad komplektid ja siis sain oma rohelise seeliku juurde rohelise õlakoti, millel on külje peal lipsuke ning siis ühe hipiliku, hästi-hästi siki-sakilise ja kirju õlakoti, mis on selline suvine. Oeh, aitab kah...mul hakkab muidu imelik, aga katsun siis tasapisi blogiga jälle järje peale saada ja veelkord vabandused nii pika pausi eest! :D