Allergia mis allergia

Ärge laske ennast pealkirjast eksitada, sest kõigepealt hakkan ma kirjutama jätkujuttu sellest, mis siis sai ja juhtus, kui Joosep KL õppustelt koju jõudis. Mina targa tüdrukuna põgenesin selleks ajaks kodust ära (loe: toormahla ja smoothi koolitusele) ja tagasiteel koju mõtlesin paaniliselt, et milline meie elamine välja näeb, kui üks robustne ja laiguline kaitseliitlane meie korras pesakese oma varustuse ja kraamiga üle katab. Mõtlesin, et olgu...vähemalt on asja positiivne külg see, et ma saan end selleks košmaariks ettevalmistada ja arvestan juba eos, et kuskilt nurgast, voodi ja diivani pealrt leian igasugu kraami, mis sinna ei kuulu ega käi.
Jõuan mina koju, Joosep on väga heas meeleolus, nurgast-voodist-diivanilt asju ma ei leia ja kuskile mu jalg kinni ka ei takerdu(loe: kõik oli juba ilusti ära pandud). Oma öökapilt leidsin Milka küpsised, mille peale ma heldisin, sest see oli nii armas ja siis avastasin, et Joosep on siiski jõudnud ka Pythoni ära pesta. Ma nimelt juba pikemat aega olin rääkinud, et koer on vaja ära pesta, et karvastikul on ebameeldiv lõhn, kuid Joosep ütles, et nädalavahetusel kindlasti ei jõua, kuna kui õppustelt naaseb, siis pakib asjad ja hakkab suht kohe Tartu poole sõitma ning Python ei kuivaks sõidu alguseks ära ning märga koera Tema transportima ei hakkaks...aga mida mina avastasin?!  Tegin Pythonile pai ja avastasin, et karvastik on pehme ja lõhnab hästi ja ma olin täiesti positiivselt üllatunud ja siiralt rõõmus, et siiski oli leidnud selle aja.
Kuna Joosep oli läinud poodi, siis ei saanud ma kohe Teda kiidusõnadega üle valada. Mingi hetk Ta helistas mulle poest, et küsida mida mina poest tahaksin ja andsin teada, et Cappy Ice Fruiti jooki tahan ja kõne lõppu karjusin kiirustades, et toogu mulle lilli ka. Joosep saabus koju, tõi mahla ja ulatas mulle seitse erkroosat roosi. Ma siis hüppasin suurest rõõmust kaela ja hakkasin ette vuristama, et kui tubli ja armas ja tore ja eriline ja fantastiline Ta on, et pani asjad ära, tõi mulle maiustamiseks küpsiseid ja jõudis ka koera ära pesta ning täitis mu soovi ja tõi mulle lilli.
"Mis küpsised? Ma ei ole Pythonit pestnud...!", vastas Joosep ja oli veidi segaduses.
Ma olin ikkagi kindel, et Joosep tõi küpsised ja sõin need suure isuga tee kõrvale ära ja piinlikkusega tunnistan, et Joosep sai sealt ainult ühe küpsise, mis just väga ei rõõmustanud Teda, aga kuna isa toodud moonakotike sisaldas ka küpsiseid, siis lohutasin Joosepit, et ma annan isa toodud küpsistest Talle rohkem kui ühe küpsise. Läksin sahtlist küpsiseid tooma (loe: sealt kuhu ma need Joosepi eest ära peitsin) ja avastasin, et küpsiseid polegi sahtlis...mnjah, ma olin need enne kodust lahkumist öökapile tõstnud. Küpsisemüsteerium sai lahendatud! :D
Aga Pythoni iseeneselik karvapuhastus on endiselt siiani küsimärgiga...

Lobisesin siin just Maciga, kes ütles, et Ta ei julge end kraadida, sest siis saaks Ta võib-olla teada, et on haige ja mul on täpselt sama teema. Ma olen igatahes väga rõõmus, et saame üksteisele nüüd toeks olla ja üksteist ergutada mitte kraadima. Imelik on ka see, et meil on just hommikuti kõige tugevam kehv enesetunne (välistades, et see on rasedus), pakkus Mac, et tegu on hommikuallergiaga ja ma täitsa nõustun, et tegu on allergiaga, sest köha-nohu-uimasus-pea paks olemine on kõik allergiasümptomid ja kuna mulle meeldib see diagnoos palju rohkem kui külmetusviirus, siis elan oma teadmist mööda allergiaga, aga igaksjuhuks võtan paar tabletti ka sisse.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Magusa sahtlisse panemine ei ole peitmine.

    VastaKustuta
  2. Natukene abiks ikka, kui päris silma all hoidmine :D

    VastaKustuta

Back
to top