Ma tean, see on täiesti uskumatu, et...

...suhkur ei põhjusta suhkruhaigust. Me oleme kindlasti kõik kuulnud, et diabeet on elustiilihaigus. Käpp püsti, kes ei oleks sellist põhjapanevat statementi kuulnud!? Mina aga väidan, et enamasti 1. tüübi diabeet EI OLE elustiilil põhinev haigestumine, sest kammoon simmo, mul diagnoositi enne viieseks saamist see autoimmuunhaigus. Ei tea mis hullu halba elustiili ma küll võisin tol ajal lasteaialapsena viljeleda... ega mind ju suhkru peal üles ei kasvatatud. Just täpselt, rõhk sõnal suhkrul! Miskipärast levib mingi lausloll arusaam, et suhkur = diabeeti haigestumine. Umbes, et kui inimene sööb, okei... sööb kõlab nagu kühveldaks endale iga päev kulbiga suhkrut sisse. Kasutame siis väheke sobilikumat sõna - tarbib, et siis on suhkruhaigus garanteeritud.

Ega ma ka oma 28-aastase staažiga pole mingi ekspert, aga minu arvates muutub see elustiilihaiguseks alles siis, kui inimene täiesti valimatult sööb kõike ja ei jälgi oma kolesteroolitaset, vererõhkku, füüsis langeb, mille tulemusel kehakaal tõuseb ja kui lõpuks pankreas ei suuda enam sellele hooramisele vastu panna, hakkab veresuhkur streikima ja ei lähe palju aega mööda, kui diagnoositaksegi selline kole ja paha haigus nagu seda on 2. tüübi diabeet, mis on siis elustiilist tulenev diagnoos. Alguses kirjutatakse tabletid välja, mis toetavad pankrease tööd ja pannakse range toitumis- ja liikumisrežiim peale, kuid alati sellest ei piisa ning võib juhtuda, et lõpuks lisatakse päeva ka 1-2 süstekorda.

Seega võiks lõpetada nende lausete vehkimise ja lahmimisega, kus "kõiketeadjad" täiesti süüdimatult kirjutavad, et suhkru söömine põhjustab diabeeti. Kallis inimene, diabeeti haigestumiseks pead Sa ikka märksa rohkem ära tegema kui suhkrut sööma. Kui nädalas sööd tahvli šokolaadi, lisad hommikukohvile suhkrutükikese või maiustad aeg-ajalt lemmik kommidega, siis usu mind - Sa ei ärka järgmisel hommikul ega ka järgmisel aastal diabeediga. Vähemalt seni mitte, kui toidulaud on mitmekesine ja leiad endas seda motti ja aega pühenduda oma tervisele ja viitsid end regulaarselt mõnusalt soojaks istutud diivanilohust välja õngitseda, on kõik hästi. Ära stressa.

Ma tean, et see tuli praegu nagu pauk luuavarrest, aga ausalt ka - suhkur ei võrdu suhkruhaigus ja ei pea ahastunult üle laua hüüatama, kui ma lisan oma teele mett. Inimesed muide ei haigestu laktoositalumatusesse sellepärast, et nad oleks liiga palju piimasuppi endale sisse kühveldanud. Haiguste tekkeks on tavaliselt ikka mingisugused eelsoodumused, kas geneetilised või nagu ma juba kirjutasin - elustiili tagajärjel põhinevad haigestumised.

Ma tean, et mu lugejaskonnas on mitmeid arste, meditsiiniõdesid ja meedikuid ja seega võite vabalt mind täiendada või parandada, sest ega ma ei soovi siin mingit valeprohvetlikku õpetust jagada, mis läheks meditsiiniteadusega vastuollu. Lihtsalt mul tekkis taaskord kerge ahastus, kui lugesin järjekordset arvamust suhkru tarbimise seost diabeedi haigestumise vahel. Kuid mis seal ikka enam nii väga imestada... on ju mitmeid inimesi, kes arvavad, et diabeet on mingi moodsa aja dieet.

CONVERSATION

10 kommentaari:

  1. Kui mina laps olin, siis "kühveldasin" ka lusikaga suhkrut sisse ja emma hoiatas mind, et nii tuleb suhkruhaigus. Nüüd olen peaaegu 50, aga ptüi-ptüi-ptüi :D Suhkruhaigust mul küll veel ei ole. Küll aga sai mu ema 2. tüübi suhkruhaiguse, millega kaasnes ka muidugi igapäevane, mitmekordne süstimine. Nüüdseks on mu ema juba 5 aastat surnud. Ei teagi, kas peaksin ka ettevaatlikum olema oma eluviisiga, sest vb. on 2 tüübi suhkruhaigus pärilik.

    VastaKustuta
  2. Eeee.... I tüübi diabeet ei olegi elustiilihaigus - see ongi ju kaasasündinud.

    II tüübi diabeet on elustiilihaigus, ja uuemad uuringud väidavad ka, et JUST suhkru ja süsivesikute rohkus ning pidevalt kõikuv kehakaal näiteks soodustavad II tüübi diabeedi tekkeriski. Keskmine inimene aastal 2017 tarbis mitu korda rohkem suhkrut ja kergeid süsivesikuid kui inimene 50-60 aastat tagasi. Asi polegi niivõrd "suhkrus" kuivõrd kõigis neis toiduainetes, millest kehal on kerge kütet saada - sai, leib, toiduained kus on sees peidetud suhkrud, ohtralt süsivesikuid. II tüübi diabeet tekibki ju sellest, et keha ei suuda enam ise insuliiniga vere suhkrutaset korras hoida aga keha jaoks ongi ju kõik suhkur - kõik söödud toit muutub ju keha jaoks suhkruks, ja mida rohkem kergeid süsivesikuid või suhkruid süüakse, seda kiiremini sisemine insuliinipump ka ära sureb.

    Pigem on asi ikkagi selles, et mitte II tüübi diabeet ei ole pärilik, aga halvad eluviisid võivad küll pärilikud olla - näiteks kehva toitumisega pered võivad oma lastele kehvad toitumisharjumused küll edasi anda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No minu ema küll ülekaaluline ei olnud, vaid pigem alakaaluline ja toidu suhtes oli ta üpriski valiv. Kes seda enam teab, miks tema diabeedi sai.

      Kustuta
    2. 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistelja 45+ aasta vanustel inimestel, aga viimasel ajal aina enam süveneb ülekaalulisuse probleem ka laste ja noorukite seas, mis põhjustab 2. tüüpi diabeeti haigestumust juba palju nooremas eas ning diabeetikute üldarvust moodustavad umbes 80-90% just 2. tüübi diabeetikud. Seda sel põhjusel, kuna 2. tüübi diabeet on enamasti elustiilist tulenev haigus.

      Haigustunnused võivad avalduda väga tagasihoidlikult või ka üldse puududa. 2. tüübi diabeedi puhul hakkab veresuhkur väga aeglaselt kõrgenema ja seetõttu jõuab organism sellega kohaneda ja seepärast ei tunne inimene ka tavaliselt haigusnähtusid ja hakkab neid alles siis tundma, kui haigus on edasi arenenud. Sageli võib juhtuda, et kõrgenenud veresuhkrutase leitakse juhusliku vereanalüüsiga või mõne muu haiguse tõttu, mis tõttu on soovitav alates 45. eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, eriti kui esinevad riskifaktorid (nagu näiteks pärilikkus, halbade süsivesikute üleliigne tarbimine, vanus, korduvad põletikud, ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine, kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase, rasedusaegne diabeet, podagra, varasemad südame- ja veresoonkonna haigused jne). Nii et laias laastus on 2. tüübi diabeet elustiilihaigus ja 1. tüübi diabeet on ennekõike pärilik, kuid kui 2. tüübi diabeeti kontrolli alla ei võeta, siis aja jooksul võib sellest välja kujuneda 1. tüübi diabeet.

      Elve, aga äkki oli Su emal üks nendest riskifaktoritest, mida ülal loetlesin... kuna ülekaal on üks kõige sagedasemaid 2. diabeedi haigestumise riskipõhjustest, kuna see näitab, et inimese toitumine ja füüsiline koormus pole balansis, mille tulemusel kudede tundlikus väheneb ja siis rõhutaksegi kohe kehakaalule.

      PS, Minul väidetakse 1. tüübi diabeedi haigestumise põhjuseks olevat lapsena kogetud stress... ma ise ei oska seda mitte kuidagi kommenteerida.

      Kustuta
  3. Siin üks huvitav film diabeedist:
    https://m.youtube.com/watch?v=2pjkC71exKU
    Muidugi ei tule I tüüpi diabeet suhkrust, vaid keha asub enda rakke ründama, mille põhjuseks ühe teooria järgi võib olla näiteks vaktsiinikahjustus või muud toksiinid organismis. Lapse puhul ka ema hõbedast hambaplommid.

    VastaKustuta
  4. Njah, mu laps sündis HLA-eelsoodumusega ja osalesime uuringus et kas tekivad need antikehad või mitte. 3 aasta jooksul veres markereid ei olnud. Nüüd 5a hiljem kutsuti tagasi ja vaadatakse mis toimunud on, kas on märke antikehadest. Mu jaoks oligi üllatus, et eelsoodumuse puhul võivad need antikehad millal iganes tekkida, samas see ei tähenda, et kohe diabeet tuleb. Veits ärevaks teeb ikka...

    VastaKustuta
  5. P.s. mulle öeldi, et lapse selle eelsoodumuse põhjustas mingi vigane geenijupp.Mingi huvitav film oli hiljuti Etv2 pealt kus näitas lapse arengut viljastumise hetkest ja seal näidati kuidas selle rakujagunemise käigus vead tekivad ja millised geneetilised haigused selle tagajärjel on.

    VastaKustuta
  6. Ma tahaks lisada, et teist tüüpi diabeedi kohta öeldakse küll elustiilihaigus, süüdistades inimest ennast selles, kuid ma tahaks "süüdistada" hoopis nüüd toiduainetetööstusi. :D
    Välja on arvutatud toiduainetetööstustes selline suhkru osakaal, mis teeb toote kõige maitsvamaks inimesele. Seega, see välja arvutatud toodet kõige maitsvamaks muutev suhkrukogus on tegelikult päris suur kogus. Olgu see toiduaine siis kaste, tervislik batoon või mis iganes - suhkrukogus on maitsetugevdamiseks optimaalne (ehk tegelikult kõrge).

    Tegelikult isegi smuutid ei ole kõige paremad pideval tarbimisel oma suhkruga, kuna inimene jaksab juua sisse korraga rohkem puuvilju, kui süüa korraga sama palju puuvilju, seega tarbib ta kogemata ka rohkem suhkrut puuviljadest smuutides (ja vähem kiudained). Miks ma smuutid välja tõin, on seepärast, et neid propageeritakse kui tervislikke tooteid. Jah, need on tervislikud, aga inimesed pole hetkel teadlikud, mis koguses need suhkrusisalduse poolest on tervislikud.

    Kõige hullem ongi see, et päris raske on korralikke tooteid leida poest, mille suhkrusisaldus oleks normaalne. Eriti kiire elu juures, kui pole aega kõiki juurikaid ise kasvatada, siis ostes igast tervislikku nänni, on sinna pandud kavalalt salakaval suhkur sisse, isegi soolastesse. Ja kui ma seda taipasin, siis just see tegi mind kurvaks - selline jõuetuse tunne. Minu au nende ees, kes suudavad alati kõiki pakendeid lugeda ning suhkrukogused koguaeg välja arvutada! Tublid! Mina siinkohal usaldan lihtsalt enda organismi vajadusi. Mul on olnud olukordi, kus tunnen, et mu päevane suhkrunorm on täiesti täis ning olen püüdlikult proovinud leida vähese suhkruga tooteid või jooke. Neid on kõvasti vähem ning tihti on suhkur asendatud magusainetega (mis ka kõik ei ole tegelikult suhkru"asendajad", sest mõjuvad ka pekke tekitavalt).

    Nii et mind veidi ärritab see, et öeldakse, et teist tüüpi diabeet on elustiilihaigus (ehk siis süü lajatatakse tarbija pihta), kuigi tegelikult ei ole inimesed tihti isegi teadlikud, et nad kogemata endale suures koguses suhkrut sisse söövad, juues hulgi smuutisid ning süües kaerabatoone. Seega, mina näen toiduainetetööstuse süüd, kes üle kõige püüavad oma tooteid konkurentide toodetest maitsvamaks muuta, hoolimata tegelikust suhkrukogusest tootes. Ma arvan, et kui inimesed oleksid teadlikumad, oleks seda haigust ka vähem. Ei ole alati nii, et paks ja haige, järelikult ise süüdi, sest õgis end selliseks! Olen kindel, et inimesed teeksid paremad valikud oma tervisele, kui nad oleks teadlikumad, et ainult krõps ja komm ei ole pahalased, vaid ka "tervislikud" alternatiivid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pakendil on lisatud (sh igasugused siirupid) ja nn "looduslik" (nt tooraines sisalduv fruktoos) suhkur ju märgitud: teadlik toituja vaatab infot, mis on talle vabalt kättesaadav! Suhkru (liigsel) tarbimisel ei ole küll kedagi muud süüdistada peale iseenda ...

      Kustuta
    2. Lihtsustatud näide. Kui sul on 100 toodet ja pead sööma päevanormina kolm. Kõigis neis on suhkrut optimaalne (ehk suur) kogus. Mida sa teed? Teadlik tarbija jätab ühe toote söömata, saades vähem toitaineid, et ei ületaks suhkru piirkogust? :D Oleks siis 50 neist toodetest ilma suhkruta (aga ei ole üldiselt) - see on point.

      Kustuta

Back
to top