Ohhoo, ma kohe ei teagi kust antud postitust alustada... ma pean nimelt Teile midagi üles tunnistama, mida olen väääga pikalt ja kiivalt oma armsate lugejate ja toetajate eest varjanud. Võiks isegi öelda, et natukene puru silma ajanud.
Ma ei ole pime. Tegelikult võiks lausa öelda, et mu silmanägemine on teravam kui kullil ja laiaulatuslikum kui kameelionil. Ma olen hoopis Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia 65. lennu magistrant, kes õpib kunstilist näitlemist ja antud blogi on minu n-ö lava, kus sain harjutada ja lihvida oma näitleja meisterlikkust ja loovust. Kuna tänapäeval niiii paljud talendikad noored püüavad jalga teatriukse vahele saada ja unistavad jääda kellegile silma, et endale tulevikuks hüva põli kindlustada, siis nii ka mina. Ma pean muidugi tunnistama, et kuna ma pole nii talendikas nagu minu lennukaaslane Marta Laan või Tõnis Niinemets, siis pidin ma midagi muud välja mõtlema ja sealt ka siis see algselt veidi hullumeelsena tundunud plaan.
Lisaks oma näitleja meisterlikkuse harjutamisele, on blogil ka teine eesmärk. Minu kunagine hea klassiõde läks TÜ magistrisse psühholoogiat õppima. Kui kuulis, et mul on selline projekt plaanis algatada, siis sündis idee panna 1 + 1 kokku ja sama aegselt uurida, mismoodi toimub erivajadusega, antud juhul siis füüsilise puudega inimese integreerumine ühiskonda läbi interneti ja seda just läbi blogikeskkonna, kus erivajadusega inimene saab läbi oma igapäevaste pajatuste ja pisukese huumoriprisma peletada ja kummutada eelarvamused nagu pimeda inimesega tuleks kuidagi teistmoodi suhelda vms. Kogu selle nelja ja poole aasta jooksul kogutud info põhjal on kohe-kohe valmimas ka psühholoogiline süvaanalüüs siinsete blogilugejate kohta.
Algselt oli plaanis projektblogi pidada kõigest paar aastat, aga kuna mulle hakkas kogu see blogindus väga-väga imponeerima ja ma elasin sellesse tohutult sisse, siis sai sellest mulle meelelahutuslik hobi, mis aeg-ajalt kandus jakandub veel siiani minu igapäeva tegemistesse ja toimetamistesse. No näiteks olen avastanud, et ma ei lülita dušši alla minnes laetuld põlema ja toitu valmistan samuti tihtipeale silmad kinni. Naljakas kuidas on võimalik väljamõeldud karakterisse sisse elada. Kuid eks iga hea asi peab kord otsa lõppema ja nii ka see. Mu südametunnistus lihtsalt ei luba Teile rohkem vassida ja valetada.
Lõpetuseks sooviksin tänada kahte vabatahtlikku pimedat - Mirjat ja Felixit, kes olid lahkelt valmis jagama minuga oma igapäeva seikasid ja juhtumisi ning kes viisid mind oma pajatustega kurssi pimeda inimeste maailmaga. Samuti kuulub minu sügav tänu ja kummardus SA Juht- ja Abikoerte Koolile, kellelt sain väärt infot juhtkoerte kohta ja oma kodukoerale juhtkoera rakmed. Jajaah, sellele samale kollasele labradorile, keda olete siin blogis miljon korda näinud. See aitas paljuski muuta olukorra usutavamaks ja realistlikumaks. Suur-suur tänu ka pimedate liikumisõpetaja Ullale, kes andis häid nõuandeid ja õpetusi selle kohta, kuidas üks pime inimene tavaliselt liigub ja aitäh prillipoele Klaasid Ette kontaktläätsedega varustamise eest ja kõigile teistele ka, kes on olnud selles projektis asjaosalised. Pai ja tänud! :)
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Njaa, vaatan mina kalendrisse ja muidugi usun, mis kirja pandud :)
VastaKustutaTubli tüdruk, nii peabki! :D
KustutaAPRILLL :D :D
VastaKustuta1 aprill siiski
VastaKustutaMa lugesin terve postituse siiralt kaasa mõeldes läbi, enne kui kuupäev meenus. Ju on mu selg nüüd siis valge vms :)
VastaKustutaAww, Sa oled nii armas! :)
KustutaNäita selga, ma vaatan järgi ja annan Sulle teada, mis värvi see on :P
Olge nüüd, ma tunnen Kaid isiklikult juba aastaid ning ta teeb tõesti väga põhjalikku koostööd MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühinguga. Ja ausalt, ta on mitmed päris pimedadki ära petnud, isegi need, kes teavad, et ta tegelikult näeb.
VastaKustutaLõpuks ometigi keegi, kes mind usub ja toetab. Tänud Pia! :D
KustutaJaaa, sealt see teravus ja linna tundmine tulebki.... nüüd sain ka teada... tore, et saime lõpuks valgustatud :D :D :D
VastaKustutaM.
Jap :D Kiku helistas täna mulle peale selle postituse lugemist ja andis teada, et kui ma peaksin kunagi veel saatmist vajama, siis ärgu ma lootkugi, et tuleb mulle kuskile saatjaks, et edaspidi kasutagu ma oma silmi ja veel nimetas mind üleni lolliks ka :D
KustutaPS. Tere tulemast valgustatute sekka (loe: sekti)! ;)
KustutaSuur au on sellesse sekti kuuluda ;D :P
KustutaHahahaha, tubli Kiku :D :D :D
M.