Unenäoblogi vol 1583

Olgu aususe mõttes siia ette disclaimerina ära öeldud, et ma kirjutasin selle postituse juba esmaspäeva hommikul.

Mul oli täna öösel niii imelik unenägu. Mitte, et unenäod üldse oleks kunagi mõistuspärased, aga no üle pika aja oli und lihtsalt väga veider näha. Sest esiteks on see ainuke võimalus kui ma üldse midagigi näen (täna hommikuse seisuga tuleb muidugi välja, et Sotsiaalkindlustusamet nii ei arva. Küsite, et mis mõttes? No mult võeti sügav nägemispuue ära. Sõbrad, ja see tähendab ainult üht – ma olen paranemise teel, wupiduduu). Ja teiseks on unenäod tavaliselt väga imelike sisudega, no kohe vääga imelike.

Ma nimelt nägin, et ma seisin kusagil toas, akna juures ja koos minuga seal toas oli ka üks herilane, keda ma siis üritasin sujuvalt aknast välja suunata. Mul peaaegu et õnnestuski see, aga siis juhtus midagi, sest kui hakkasin akent sulgema, siis jätsin kogemata oma väikese sõrme akna vahele… ja seda muidugi koos herilasega või noh, peaaegu. Herilane viga ei saanud, aga ta sai mu peale väga tigedaks. Ilmselt arvas, et ma just hetk tagasi üritasin teda ära tappa või miskit. Igatahes. Kuna mu sõrm oli ka akna vahel, mäletate jah, siis pidin akna lahti uuesti tegema ja siis see vihane herilane oli juba end otsapidi mu sõrme külge haakinud. Ja ma ei mõtle, et lihtsalt niisama ängis seal, vaid nõelas mind.

Ma haarasin herilasest ja viskasin ta õue ja tahtsin ruttu akna kinni panna, aga ta oli kiirem ja lendas tagasi sisse. Nii ma pagesin kabuhirmus mööda korterit ringi (mis muide unenäos oli vääga suur) ja kui ma lõpuks jõudsin teise tuppa, siis seal oli Joosep, kes pikutas voodis ja polnud nagu üldse kuidagi häiritud moega, et ma olen full paanika osakond. Lihtsalt lesis seal südamerahus edasi ja vaatas kuidas ma infarkti äärel pagen sumiseva herilase eest.  Ma hüppasin kähku voodisse, tõmbasin teki üle pea ja ütlesin, et mida iganes ta praegu ka ei teeks, siis jumala eest, ärgu tekki mult pealt ära võtku, sest üks vihane herilane ajab mind taga. Seda ma kahjuks enam ei mäleta, mida unenäo-Joosep vastas mu hüsteeria peale, aga mõned minutid hiljem (kuigi ausalt öeldes on väga raske unenäos aja möödumist arvata, aga noh, oletame, et oli paar mintsa möödas) piiksatasin ma teki alt, et kas ta näeb veel seda herilast ringi tiirutamas ja mind otsimas. Ise ma samal ajal piilusin ühe silmaga väikesest teki praost tuppa, et näha, kas õhk on puhas.

Ja oligikogu unenägu. Tundub lühike, aga kestis terve öö. Kõige rohkem aega võttis jooksmine ühest toast teise. Ja ma nüüd ei teagi, mida peaks herilase nõelamine mulle ennustama. Aga ega ma ei tea, võib-olla oli ka mesilane. Ma ei jõudnud unenäos nii täpselt teda uurida. Kui oli mesilane, siis võib-olla tähendab see seda, et tuleb pikk vanatüdrukute suvi ja palju lilli on veel ees õitsemas. Aga miks see herilane-mesilane nii kuri oli, seda ma ei tea. Ma ei teinud talle ju midagi halba. Tahtsin vaesekest lihtsalt tagasi õue aidata.

Mida teie viimati unes nägite ja kas näete tihti unenägusid?Ma võrreldes oma nägija ajaga näen näiteks palju vähem unenägusid, aga kui näen, siis need on üldjuhul ikka mingi kindla kulgemisega lood, ainult inimeste näod ja esemed on tihtipeale udulooriga kaetud.