Kõige esimese asjana tahaksin soovida kõigile oma lugejatele imeilusat alanud uut aastat! Ma väga siiralt loodan, et uus aasta tuleb parem ja edukam, et kõik teie soovid täituksid ja ettevõtmised õnnestuksid, et oleks rohkem hoolivust, soojust ja mõistmist teie päevades! :)

Aastavahetuse veetsin ma koos Joosepi ja Lindaga. Kuskile välja me ei läinud, vaid nagu vist enamik eestlasi, siis istusime samuti kodus, vaatasime telkust aastavahetuse erisaateid, nende seas kindlasti ka Tujurikkujat, mis minu meelest oli täiesti pro...jaah, ka see laulusketš, mis hetkel netis laineid lööb ja rahva tagajalgadele on ajanud. Sõime ka head ja paremat...või noh, sellist tavapärast pühaderoogasid, millest tegelikult on ausalt öeldes juba siiber ja kõri auguni, aga et vana aasta ilusti ära saata ja uus korralikult täis kõhuga vastu võtta, siis tegime veel viimase ponnistuse ja ajasime endale näost sisse verivorsti, ahjuliha, kapsast, kreveti-riisisalatit ja mustika-vaarika-kodujuustu-vahukooretorti. Tordi meisterdas meile mu armas lihane ema (tegin väikese klõpsu tordist ka). See tort on selline kaloripomm, et kui ühe tüki sööd, siis pead järgmised kaks nädalat trenasööril rassima, saunas higistama ja paastuma, sest see on hästi vahukoorene. Suvel katab ema tordi veel maasikatega, siis on see täiesti oivaline. Meil on seda patust kooki veel suts järgi, aga ma loodan väga, et saame kogu toidu uue nädala alguseks hävitatud, sest oleks vaja oma uus aasta lubadusi täitma hakata ja trenni minna. Kui uus aasta lubadustest rääkida, siis minu   üks uus aasta lubadusi oli käia regulaarselt ja korralikult trennis. Teine lubadus oli mul see, et ma 2016 aasta ei ropenda. Ega ma väga sageli ei ropendagi, vaid ainult siis, kui ma olen ühel ja samal ajal marutigevihane. Mul on juba asendussõnad ka roppustele olemas

Ärge nüüd ära ehmatage, ma ausalt ei ole roppu suuga voorimees, sest kõiki neid roppusi ma ei kasuta ja isegi ei tea neid (okei, see on vale), aga ma vahel mõnda üksikut olen kasutanud, kui ma väga-väga-väga-väga-väga-väga tige olen. Kuid nüüd andsin tõesti lubaduse mitte kasutada selliseid koledaid sõnu ja see lubadus oli pigem minu enda jaoks, mitte teiste jaoks, sest mulle tegelikult ropendamine ei meeldi ja eriti kole on seda kuulda naisterahvaid tegemas ning seega loodan, et suudan vihahoos oma keelt talitseda.

 

Siia postituse lõppu lisan ka mõned pildid. Ühe pildi pealt saate siis kaeda ühte minu jõulukingitust, milleks on punane müts, kindad ja sall ning nende autor on Linda (koos oma emaga). Joosep ütles, et ma näen nendega väga armas välja ja et mulle väga hästi sobib. Ostsin Expressionist salli juurde veel ühe kinnituse, aga seda sellel pildil pole. Lisan võib-olla kunagi hiljem.

Siis üks pilt ka Džännust ja tema uuest mänguasjast, mille samuti Linda talle kinkis. Rohkem polegi midagi näidata ja rääkida. Järgmiste postitusteni! ;) 

Kuidas teie aastavahetus möödus ja mida toredat tegite?