Ma jõudsin ka nüüd postituseni, millega kenasti oma aastakene kokku võtta, ära pakkida ja tõsta riiulisse, teiste karpide ja kastide kõrvale. Kui varasemalt olen ikka ja jälle mõelnud, et ah, ma ei viitsi oma aastast kokkuvõtet kirjutama hakata, miljonile küsimusele vastata ja siis seeläbi panna end tundma nagu mul oleks juba varajane Alzheimeri tõbi kallal, sest aasta lõpuks ei mäleta ma enam pooli asju, siis seekord oli teisiti. Nimelt on mul selja taga ulmeliselt sündmusterohke ja väga palju emotsioone hõlmav aasta, et oleks lausa patt sellest niisama mööda libiseda. 2023 oli siiski üks minu elu muutvamaid aastaid. Enne seda oli meie pulm Joosepiga ning järgmised elumuutvad sündmused oleksid oma unistuste majja kolimine ning beebi sünd.
Aga olgu, aitab niisama lobast. Kui oled juba siiamaani jõudnud, siis ma ei taha mingisugust iksist akna sulgemise juttu kuulda, sest ma luban käsi südamel – siit tuleb minu kohta üpris huvitavat lugemist. Meid ootab, nagu eelmistel aastatelgi, endiselt ees 35 küsimust ja vastust. Võtke kohvi- või teekruus ligi, tõmmake pleed sossult ümber ja stardime. Head lugemist!

1. Mida sa tegid aastal 2023, mida sa polnud varem teinud?
Teate niii palju asju on juhtunud, et päris keeruline on seda ühte ja ainukest, kõige eredamat hetke välja tuua või esile tõsta. Käisin siirdamisel, olin umbes üheksa tundi narkoosis, sain fentanüüli, unustasin hetkeks kõndimise ära jne.  Ent kõikidest nendest asjadest ja veelgi rohkem saate lugeda tulevastest postitustest. Aa, ja nii möödaminnes käisime Joosepiga ka helikopteriga lendamas. See oli pimedana päris huvitav kogemus, ma alguses ikka päris hullult kartsin. No näiteks seda, et kukun kopterist välja või saan tiiviku labaga vastu pead.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Kuna ma olin aastavahetusel veits tõbine, siis mingit uhket pidu, shampanjaklaaside kokku löömist ja uusaasta lubaduste jagamist ei olnud. Soovisime Joosepiga teineteisele nunnult kallide ja musidega head uut ja vsjoo.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Jaaa. Palju õnne mulle uue väikese sugulase puhul, kes tegi mu ametlikult kolmekordseks vanatädiks.

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Ei.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2024, mis puudus aastal 2023?

Teate ma ütlen päris ausalt ja loodan siiralt, kogu südamest, et saan endale uue köögimööbli. See ei ole mingine naiselik kapriis, et mul viskas olemasolev saepurumööbel üle ja nüüd nõuan jalgu trampides uut. Ei. Ma olen lihtsalt tüdinenud ja väsinud pimedana askeldamast köögis, kus puuduvad elementaarsed võimalused ohutult toimetada, ilma et ma peaks kartma, millal mulle järgmine taldrik, klaas, pott või pann pähe sajab, millal otsustab järgmine käterätik põlema süttida ja tagatipuks töötab mu pliidil ainult üks raud. See kõik on päriselt ka väga ohtlik ja frustreeriv, Seega jah, ma soovin endale uut kööki. L või pool U-kujulist, kahe või kolme ülemise kapiga, integreeritud ahju ja pliidiga, õhupuhastus imur jne. Ühesõnaga palun mulle üks ilus korralik köök, kus minusugune pime kokandusentusiast saaks nautida ohutult toidu valmistamist.
Ja nüüd ma vaatan, kuhu see valge õhupall mu helesinise unistusega lendab. Ja ei, ma ei istu niisama jalga kõlgutades diivanil ega oota, millal köök mulle iseenesest taevast alla sajab. Ei, sugugi mitte. Mul on juba umbes 1500 kõrvale pandud, aga no olgem ausad, selle raha eest  ei värvi seinasid, ei tee elektritöid, torutöid, mööblit ei saa selle raha eest ammugi mitte jne. Heal juhul võib-olla kaks kappi, pooliku elektrijuhtme, ühe pintsli ja värvipotsiku. Aga ma olen lootusrikas ja sihikindel.

6. Mis riike külastasid?

No ei jõudnud kahjuks reisima. Hea kui ma vahel õuegi sain. Kevad ja suvi sai enamusest haiglas ja koduseinte vahel veedetud.

7. Mis kuupäev aastast 2023 jääb igaveseks su mällu? Miks? 

25.02, sest siis sain kõne siirdamisele. Kui siin on veel mõni, kes pole seda postitust lugenud, siis palun olge lahked ja lugege.

8. Mis oli eelmise aasta suurim kordaminek? 

No ilmselgelt oli möödunud aasta suurimaks kordaminekuks siirdamine ja muidugi ka see, et ma pole pidanud juba ligemale 11 kuud insuliini süstima. Kusjuures selle viimasega saan ma üllatavalt palju küsimusi teemal, et noh, kas nüüd sööd muretult palju magusat – komme ja kooke, kohupiimakreeme, saiakesi, pudinguid, marjatarretisi jt?? ja ma olen nagu ee, ei, mul on hoopis meeletu porgandite isu tekkinud. Mul peab kogu aeg (!) külmikus kooritud porgandid olemas olema. Olen isegi öösel kell 4 üles ärganud ja hakanud unistama magusatest mahlastest porganditest. Ma olen konkreetselt nagu jänes oma porganditega. Reaalselt, puudu on veel ainult see, et ma muutuksin unenäos ka veel jäneseks, kes kalpsab rõõmsalt porgandipeenarde vahel ringi. 

 9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Ma ei tea tegelt kust isegi alustada, ei tahaks seda vastust väga pikaks venitada, kuid samas tahaksin natuke südant avada ja oluliseima välja tuua. See ei puuduta ainult möödunud aastat, vaid viimast kolme.
Ma ei ole nimelt selle aja jooksul piisavalt oma sõprade jaoks olemas olnud. Ja pean kahetsusega tõdema, et olen selle tõttu ka kahest kallist ja väga armsast sõbrannast ilma jäänud. Mul on kuidagi nii kahetised tunded kogu selle olukorraga. Ühelt poolt ei arva ma, et peaksin seda kellelegi selgitama, õigustama või põhjendama, miks ma millalgi suvaliselt ära kadusin, järgmine hetk olin kusagil ja siis jälle ei olnud. Ma olin dialüüsravi ajal lihtsalt nii kohutavalt väsinud, jõuetu, ma lihtsalt ei jaksanud hea sõber olla.
Eks ma pean seda kõike veel seedima, hetkel teeb see mulle natuke haiget. Ma saan neist ka aru, aga nii halvasti kui see ka ei kõla, siis mulle tundub, et nemad ei saanud minust lõpuni aru. Ja ega ma ei rääkinud ka kui halvasti ma end mingi hetk tundsin, sest ma vajasin lihtsalt mõistmist ja tuge, ilma küsimusi küsimata. Ma ei tunne end kuidagi pahasti, aga mul on siiralt väga kahju ja kurb meel, et asjad on nii läinud.

Ehk siis lühidalt – ma kukkusin sõbrana läbi.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse? 

Kui kõik need bakterid kõrvale jätta, kes mind pidevalt kummitavad (kusjuures reedel helistas siirdamis õde ja andis teada, et mul on jälle uus bakter, jeei), siis suvel sai esmakordselt koroonat põetud. Mul olid kõik sümptomid, väljaarvatud hingamisraskused. Ebameeldiva järelmõjuna tooksin selle esile, et väga palju juukseid kukkus välja, siiani veel kukuvad. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et mu peanahk paistab. Mõjub suht laastavalt naise enesekindlusele, kuid ma katsun sellest üle olla. Söön IvyBearsi juuksevitamiine, kasutan Placent Activi šampooni, palsamit ja juuksekasvu seerumeid ning järgmine kuu ostan prooviks Marcella juukseõli. Ja parem oleks, et peale selliseid kulutusi jääks mul lõpuks mõni karv pähe kinni ka.

11. Eelmise aasta parim ost? 

Ei meenu küll hetkel ühtegi sellist väga erilist ostu. Ma oma kotikesi ja kingakesi ei hakka nimetama, need on lihtsalt niisama toredad ja teevad tuju heaks. Võib-olla see, et Joosep ostis uue auto. Mulle tohutult meeldib selle värv, mis on hele taevasinine, kuigi passis on kirjas pärlmutter hall. Ma võin pime olla, aga värvipime ma ei ole. Nii et helesinine it is.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi? 

Kui kahel varasemal aastal on väga kindlalt tiitlit oma käes hoidnud Joosep, siis seekord läheb see kahtlemata kirurgidele, kes mind opereerisid ja kogu opi-saali tiimile, IRO armsale meeskonnale (intensiivraviosakond) , kus töötavad nii sõnukirjeldamatult tublid, lahked, kannatlikud, armsad ja tähelepanelikud inimesed. Nad hoolitsesid ja hoidsid, poputasid mind nagu ma oleksin õrn udupehme suleke. Mul isegi praegu seda siia kirjutades tulevad pisarad silma.

13. Kelle käitumine ajas südame pahaks? 

Valitsuse.

14. Kuhu läks enamik su raha? 

Väga palju raha kulus transpordile, kuna esimesed pool aastat pidin iga nädal, siis kahe nädala tagant jne käima Tallinnas analüüsidel, et immunosupressandid saaksid väga täpselt paika timmitud. Ligemale 200 euri läks kuus puhtalt arsti juures käimisele, pluss esmased siirdamisjärgsed ravimid, mis tuli haiglast lahkudes välja osta, juuste ja naha hoolitsus jne. Kusjuures Tilk saatis mulle haiglast koju jõudes suure armsa üllatuspaki, mis sisaldas kõiksugu kreeme, punase vetika ekstraktiga vananemisvastast näoõli, Pure Luxury sarja musta küüslaugu ja hüaluroonhappega näomaski ja kreemi, probiootilist näotoonikut orgaanilise roosiveega ning veel väga palju muud hääd kraami.

15. Mis sind eelmisel aastal tõeliselt elevusse ajas?

See hetk, kui sain teada, et peale kahte kuud haiglas olemist saan lõpuks koju. See tunne, kuidas ma Joosepi käe kõrval astusin õue, oma uude ellu, jättes kõik katsumused ja raskused selja taha. Värske õhk, soe päike, eemal sagivad inimesed, isegi linnulaulu kuulsin... See oli tõesti midagi väga erilist ja teistsugust.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2023 meenutama?

Mul on hetkel siiani kaks suurt lemmikut. Üheks looks on Su õrnas käes, Robin Juhkentali esituses ning teine väga ilus ja südamlik laul on Ma hõljun taeva all. Kuid selle viimasega on selline lugu, et mulle tohutult meeldib, kuidas näitleja Tõnu Kark seda esitab. Netis seda pole, selleks peate minema vaatama etendust „Café Théatral“. Ja nüüd ma vaikselt jälle ümisen… „Sul kinni hoian käest,
kui tiirlen ümber kuldse kuu,
ning üle kõrgest mäest
me tuiskame kui tuul.
Te püüda meid ei saa,
me unelmate lennuteel,
see kulgeb üle maa
ja jäätund järvevee.“

17. Võrreldes varasema aastaga oled sa: 

I õnnelikum või kurvem? Mul on olnud selle möödunud aasta jooksul väga ilusaid ja õnnelikke, rõõmurohkeid hetki, aga on olnud ka muret ja pisaraid. Kõike natuke. Nii et ma ei oskagi vastata. Eelmisel aastal olin ma väidetavalt õnnelikum.
  II kõhnem või paksem? No nagu ma eelmisel aastal kirjutasin, siis ma väga sooviksin järgmisel aastal olla kõhnem ja no mis ma oskan kosta, ma olen lausa 17 kilo kergem. Enam ei lase masin öösiti mu kõhuõõnsusesse kahte liitrit dialüsaadi lahust, mis venitas mu kõhtu ja pani organismi arvama nagu ma mugiksin kahe suupoolega komme näost sisse. Aga eks ma olen selle tulemuse nimel vaeva ka näinud ja pingutanud, sest kui sul on terve posu hormoone peal, siis pole kaalu langetamine kerge. Kuid oluline on siin tahtejõud ja mitte alluda oma isudele.
III vaesem või rikkam?Rikkam, igas mõttes rikkam. Rahaliselt, vaimselt, kogemuste võrra, õppetundide...

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? 

Rohkem aega sõpradele pühendanud ja bloginud. Tundsin neist väga puudust.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud? 

Ärritunud. Ma ei tea, kas asi on ravimites, mida mulle haiglas tohututes kogustes manustati, aga ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem nii lühikese süütenööriga olnud. kui varasemalt olin ma kodus pigem tšill ja kehitasin vaid õlgu mingisuguste olukordade peale, mis võib-olla tavaolukorras vihastaks nii mõnegi naise välja või  ajaks raevust nutma, siis no palju õnne – nüüd olen mina see närvihaige. Võimalik, et mu taldrikul on praegusel eluetapil lihtsalt liiga palju asju korraga ja kuna kodus oleks hädasti köögi ja vannitoa remonti vaja, siis ma tunnen, et kodu ei ole see koht, kus saaksin lõõgastuda ja akusid laadida. Ma lihtsalt tahaksin nii väga hommikuti võtta oma aurava kohvikruusi, värskete marjadega pudrukausi, võiku ja lihtsalt istuda laua äärde hommikut nautima. Seejärel suunduda kuuma vanni ligunema, kuhu olen eelnevalt sisse pistnud mõne eriti-hästi lõhnava vannipalli. Aga ainus mis mul on, on sinine plastmassist pesukauss ja sinna sisse ma ka ei mahu. Okei, see lõpp oli nüüd küll max hale, aga kellele ma ikka kurdan kui mitte teile.

20. Kas sa armusid aastal 2023? 

Ei. Aga Joosep just küsis, kas ma ikka kirjutasin, kuidas ma iga päev temasse uuesti armusin, haha.

21. Kui palju üheöösuhteid? 

Iga öö hoian oma kaisu-jänkut Sassi kaisus.

22. Mis oli su lemmik sari? 

Ei vaadanud mitte ainsamatki sarja. Minu ainuke kodune meelelahutus ja puhkus ajule on Salajuttude ja Kikimooride podcasti kuulamine. Kristina ja Mallu rebivad korralikult kildu ja no sinna ei saa midagi parata.. naer on nakkav. Ja Kikid on lihtsalt nii toredad ja kajastavad väga põnevaid lugusid. Olen mõelnud, et peaks ka neile kirjutama (disclaimer: tegin selle ära).

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud? 

Ei.

24. Parim raamat, mida lugesid? 

Ma ei tea kas just parim, aga kindlasti paeluv ja meeldejääv jutustus isa ja poja seiklustest, sekka kaunid kirjeldused Alaska loodusest. Kent Rockwell "Üksikul saarel: päevikumärkmed rahulikust seiklusest Alaskas".

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus? 

Ma ei saaks öelda, et nad olid mu jaoks avastus, olin neid varemgi esinemas siin-seal kuulnud, kuid senini polnud nad mulle millegi erilisega meelde jäänud, aga nüüd küll. Púr Múdd.

26. Mida sa tahtsid ja said? 

Doonororgani ja magamistoa remondi. Okei, viimane pole veel päris sada protsenti valmis, sest põrandaliistud on liimimata ja meie pulmapilt tuleb seinale riputada, aga laiaslaastus on tuba valmis. See oli minu jaoks äärmiselt oluline, et kui ma tulen siirdamiselt koju, et siis meie elamises poleks mitte ainsamatki dialüüsravi lahusekasti, karpi, maske, kotte, voolikuid jne.

27. Mis oli selle aasta parim film? 

Ei oska ühtegi filmi välja tuua, aga seevastu võin mõnd head lavastust soovitada, näiteks "Leopoldstadt".

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval? Kui vanaks said? 

Käisime Joosepiga rannas jalutamas, siis minu valitud kohas söömas ja õhtul vaatasime vist mingit filmi ka.
No passis 38, südames ja hinges mõnikord viieaastane, vaimselt vahel vanem kui passis olev number.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks? 

Köök. Aga see tuleb see aasta, mu süda tunneb seda. 

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Ma ei järgi juba aastaid mingit kindlat moesuunda. Selles suhtes, et ma kannan täpselt seda, mis parasjagu peegeldavad minu meeleolu. Kas olen rõõmus ja outgoing või tahan pigem midagi tagasihoidlikumat, olla nagu üks väike vesihall kiisupoeg või tunda end super-seksika-nunnu naisena või mis iganes mul parasjagu sisimas ka ei toimuks. Kui olen väsinud, siis loivan mugavates kodudressides ringi, kuid samas võin õrnroosa pitskleidi selga tõmmata või lõhkised teksased ja valge maikasärgi. Aga kui konkreetselt rääkida uutest soovidest, siis ma päriselt ka ei tea, mis mulle pähe lõi, aga ma tahan nüüd endale vilditud kübarat. Ja samas ma käisin neljapäeval oma õmbleja-haldja juures, kellelt ma tellisin endale kevadeks kaelatagant seotava jumpsuiti ja kui on viludamad ilmad, siis sinna juurde teeb ka sobiva bomberi. Sellise elevandiluu, shampanjatooni, lühikesed peened narmad ja kohati üle jaki on ka läbipaistvat klitrit, mis siis (päikse)valguse käes erinevaid värve helgib. Ja siis tuleb mul üks must nahast seelik, mis käib eest täisulatuses lukuga kinni. See pidi praegu väga pop olema. Kantakse nii erinevat värvi T-särkidega kui ka jakkidega, kinga, ketsi või saabastega. Nii et ma tõesti ei tea, kuidas sellist moesuunda nimetatakse.
Ja no vaadake seda vahumerd, millega ma käisin Estonia Rahvusooperis. Ühesõnaga täpselt selline mu nn stiil ongi.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis? 

Pikad jalutuskäigud. Kuid üldiselt ma lasin tunda endal neid tundeid, mis mind parasjagu rususid.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem meeldis? 

Ma pean ütlema, et kuulates Salajuttude podcasti, siis Kristinast on arvamus palju muutunud. Vähemalt läbi podcasti on ta jätnud endast hästi südamliku, siira ja sooja inimese mulje. Selline hästi vahetu, ilma valehäbita ja filtrita. Väga tervitatav omadus.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas? 

Automaks. Nüüd on muidugi eelnõu muudetud sõbralikumaks, et erivajadustega lastevanemad, kes on oma laste hooldajad ja peavad neid sõidutama arstide, tugispetsialistide, koolide ja lasteaedade vahet, et neile automaksu ei rakendata. Liikumispuudega inimestele või sõidukitele, mis on kohaldatud vastavalt puudega inimese transpordiks, et siis nemad ei pea samuti automaksu maksma.
Veel vihastas mind see, et valitsus ei olnud üldse seda meelt, et võiks puudega inimeste puudetoetusi tõsta, missest et see on viimased 20-aastat püsinud 53 euro peal. Nüüd kaks päeva tagasi tuli muidugi teade, et valitsus Otsustas tõsta toetuse 100 euro peale. Abiks seegi. Aga ma ei saa aru, miks pimedad, jalutud, puudega laste vanemad peavad kogu aeg tõestama, et nad pole kaamlid ja nad ei taha riigil nahka üle kõrvade tõmmata, vaid et neil päriselt on ka vaja seda toetust, et toime tulla.

34.Keda igatsesid? 

Nendel kõige raskematel hetkedel igatsesin Joosepit. Soovisin üle kõige, et ta lihtsalt istuks vaikides mu haiglavoodi kõrval, hoiaks kätt ja silitaks õrnalt mu peakest.

35. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2023 õpetas. 

Et kui püüad teiste jaoks kogu aeg olemas olla, neile vastu tulla ja heameelt valmistada, siis ära arva, et sulle ollakse selle eest pärast südamepõhjani tänulikud ja et teised väärtustavad sinu panust sama palju nagu sina oled sinna endast ära andnud, maha jätnud. Päeva lõpuks võib juhtuda lihtsalt see, et sinu tass on tühi ja unistused täitumata. Võta rohkem aega iseenda väärtustamiseks ja poputamiseks.

***

No vot, selline see aastake mul oli. Kuna ma postituse alguses lubasin, et saate midagi uut teada, siis oleks     tore kuulda, lisaks kõikidele teie teistele mõtetele, kas ja mis oli see, mis tuli üllatusena, oli naljakas, mõtlemapanev või midagi muud.
Aga olge musid ja kniks, kes jaksasid lõpuni lugeda!