Umbes kolm nädalat tagasi tekkis mul mõte lasta sõpradel kirjutada minu kohta iseloomustus, no et millisena nemad mind näevad. Mõte ise sündis sellest, et kuigi ma olen kindlasti ise juba läbi blogi suutnud jätta endast mingisuguse esmase mulje, mis kahtlemata ongi osake minust, aga kuna me keegi ei ole enda suhtes kunagi objektiivsed kõrvalvaatlejad, siis soovisingi teada saada, millisena ma oma sõpradele paistan. Nii ma siis koostasingi järgmise sisuga e-maili:
Armas sõber,
mul on selline ääretult lihtne palve, kui Sa oled mu sõber või tuttav, siis kas oleksid nõnda lahke ja kirjutaksid paar rida sellest, millisena Sina mind näed. Kui küsid, et mis ma selle infoga peale
hakkan, siis plaan on lihtne - ma monteerin kõik iseloomustused kokku
ühtseks postituseks ja avaldan oma blogis: http://www.puhtapime.ee/
Usun, et see oleks üks ääretult vahva ja värskendav lugemine nii mulle kui ka teistele, et millisena teised mind näevad. Laskem tõe päevavalgele :D
Marika küll alguses näiteks putkis vastu (ei kuulanud isegi mu mõtet lõpunigi, vaid kohe igaks sajaks juhuks keeldus, säh siis, selline sõber mul :D), kuna ei tahtvat tervele maailmale kuulutada, milline vingats ma olen, aga ma ütlesin, et negatiivsetest külgedest on samuti lubatud kirjutada, ma hiljem lihtsalt panen piiksud (loe: tärnid) peale :D Okei-okei, ühesõnaga palun saatke siis mulle kiiremas korras ehk KOHE PRAEGU lademetes iseloomustusi ja EI viska kirja draftidesse! Ja kuna ma ei viitsinud hakata otsima oma sõprade ja tuttavate e-maile, siis saatke see kiri neile edasi, kes mind teavad ja tunnevad.
Ette tänades!
Kai :)
*
Peale kirja saatmist jäin ma kannatamatult ootama vastuseid. Kõige kiiremini, võiks öelda lausa minutiga reageeris Kasper, aga teiste iseloomustusi muudkui ootasin ja ootasin. Alguses olin kohe päris nõutu, et miks keegi teine ei kirjuta. Isegi teada ei antud, et mis on see põhjus, miks ei kirjutata. Okei, Kiku ütles, et kuna Joosep kirjutas kunagi minu FB blogilehe kommentaariumis üliägeda kommentaari, millega iseloomustas mind niivõrd originaalselt, siis pole tal enam originaalset iseloomustust varrukast võtta ja vähesemaga ta lihtsalt ei lepi. Tjah, osalt saan aru, aga see pole ju võistlus, kellel originaalsem kirjeldus minu kohta, vaid antud juhul luges mõte ja soov, mis olid mulle olulised. No see selleks. Nii ma siis helistasin ja kirjutasin ja uurisin ise maad. Selle tulemusel kirjutasid paar sõpra mulle iseloomustused ning Joosep ütles, et ta kindlasti kirjutab, aga kuna ma pole mingi suvaline ahti tänavalt, siis ei taha mingit pläusti ajada, vaid soovib selleks eraldi rahuliku aja võtta. Kuna Joosepi iseloomustust ootasin mitu nädalat, siis selle vahele mahtus palju kurvastamist, pettumust ja pisaraid, sest ma ei mõistnud ega mõista tänaseni, miks mulle olulised inimesed mu üle lasid, aga see pettumus kadus, kui ma Joosepi iseloomustust lugesin - see oli niivõrd soe ja südamlik, et tõi mulle pisara silma. Appi, ma kõlan nagu piripiiga, kes iga asja peale vesistab :D
Aga aitab minu lobast ja asume kõige oluliseima osa juurde ehk iseloomustused minu sõpradelt. Aitäh teile, kes ei pidanud paljuks võtta aega ja panna kirja mõned mõtted - see oli mulle väga oluline! :)
Marika:
Nii, Kai saatis mulle kirja, et kui ma oleks nii lahke ja kirjutaks tema kohta iseloomustuse. Esiteks, alustame sellest, et mina ei ole lahke. Ja nüüd siis Kai iseloomustus: Kai on äärmiselt jäärapäine ja kangekaelne ja pealetükkiv. Ta muudkui käib peale, et kirjuta ja kirjuta. Uhh, kui ta mu parim sõbrants ei oleks, siis ma sellise pealekäimise peale oleks juba ammu ta pikalt saatnud, aga jah… Paraku on Kai, selle eeee, Ma ei teagi, mitme aasta või mitmeteistkümne aasta jooksul tõestanud, et on üks äärmiselt armas ja ustav ja truu sõber, nii et ma ei saa teda pikalt saata. Kai on tegelikult üsna keeruline inimene. Kui talle haiget teha või teda solvata, siis ei taha ta üldsegi sellest rääkida, et asjad selgeks saaks vaid üritab asjadest ise üle saada, aga paraku see ei toimi. Me oleme tülitsenud ja
oleme leppinud, oleme üksteist solvanud ja haiget teinud ja oleme andeks andnud ja sõpradeks jäänud. Nüüd oleme mõlemad nii palju õppinud, et probleemidest tuleb rääkida, nii et Kai on arenenud, muig. Ta räägib, kui umbes sada korda küsida, et mis viga on. Mul on sõpru, kes on head sõbrad, aga kes ei ole olnud valikute ees, kas jääda ustavaks ja truuks sõbraks. Aga ainus sõber, kes on oma ustavust ja truudust tõestanud, on Kai.Tean, et see ei olnud tema jaoks lihtne.Olen väga tänulik, et mul on selline sõber! Pöähh! See ei ole vist see, mida ootasid, aga eks nopi ise välja, mis Sulle sobib.
Leo:
Kai on kaval ja salakavalalt tark. Pealtnäha rõõmsameelne, aga sügav. Kuid naisena peab ta olema ka emotsionaalne olend ja mõtlema ka emotsioonidega. See ei takista tal olla omale vajalikul ajal väga loogiline ja kiire taibuga.
Kasper:
Kui ma Kaiga 2016 juuli alguses (vist) tuttavaks sain, siis kohe kui ma temaga vestlust arendama hakkasin, oli temas midagi teistsugust, kui enamus inimestes. Kui ta lastele laagris oma lugu jutustas, siis mina lihtsalt vaatasin suu lahti ja ilmselt nägin välja nagu idioot, aga see pole oluline slightsmile-emotikonMa leian, et ta on tohutult eluterve mõtlemisviisiga inimene, kes ei hooli sellest, et saatus on talle mingit vingerpussi mänginud. Ta on hea huumoritajuga ja vastab huumorile huumoriga. Üks tugev isiksus, keda mul on au tunda ja ma siiralt loodan, et meie suhtlus/sõprus kestab veel kaua.
Kõige viimaseks jätsin ma loomulikult Joosepi iseloomustuse - inimese, kes on minuga kõige enam ninapidi koos ja tunneb ja teab mind kõige rohkem. Kui täpne olla, siis 7. aprillil täitub meil suisa üheksas koosoldud aasta.
Kohe esimest korda kui Kaid nägin jättis ta mulle sellise armsa sõbraliku mulje, et selline rõõmsameelne neiu ja värki. Ahh fuck that, ei tule siit mingit standardteksti.
Kai on awesome ja Kai miinused on ka veits awesome... Kai ei ole tüdruk, kes lihtsalt juhtus minu eluteele ja vaatasin, et suht norm, et võiks käima hakata, eriti palju ei vingu ka... Tegelikult on Kai väga hoolega välja valitud. Kai on kõige erilisem inimene, keda ma tean ja Kai on kõige paindlikuma mõtlemisega. Ainult Kai suudab mind nii armastada nagu ma seda päriselt vajan. Kai on parim, mis on minuga elus juhtunud.
Kai on intellektuaalselt kõige rohkem arenenud naine, kõikide hulgast, keda ma tean ja see ON vajalik. Kaiga saab arutada väga provokatiivsetel teemadel ja ta suudab kaalutleda loogilisi argumente isegi siis kui see on tema jaoks ebamugav. Kaiga saab filosofeerida, mis on minu jaoks vältimatult vajalik, muidu oleks Kaiga vestlemine nagu skripti käimalaskmine – mingi sisend, loogiliste protsesside jada ja siis on mingi väljaarvutatud tulemus, aja jooksul tekib ennustatavus ja igasugune põnevus kaoks ära. Aga Kai suudab panna mind huvi tundma tema arvamuse kohta mingites teemades, Kais on see salapära, mis mind aeg-ajalt natukene üllatab. Kai suudab kergesti omaks võtta üpriski uued mõtteviisid ja on seda korduvalt teinud ja teeb ka edaspidi. See on ka põhjus, miks Kaile ei ole mõtet ette heita, mida keegi mingi asja kohta kunagi aastaid tagasi arvas, sest Kai areneb ja tahab seda ka teistest uskuda ning pool aastat hiljem võib ka Kail olla mingist asjast hoopis uus arusaam. Seda võiks nimetada evolutsiooniks mõttetöös.
Mis veel, aaa, meelde tuli... selle kõige juures on Kai veel heasüdamlik, näeb tõeliselt hea välja, on naiselik ja parajalt kirglik...
Kaid iseloomustab veel siiras rõõm kõikide püsilugejate üle, just nende, kellele on Kai mõtteviis ja arvamused huvitavad, mitte lihtsalt see, kuidas pime inimene teeb seda või toda ja kuidas pimedad ühes või teises olukorras mingit probleemi lahendavad.
Kindlasti ei saa lisamata jätta, et Kai on ainus inimene, kes suudab mulle selle iseloomustuse nõudmisega nii palju peale käia. Praegu ta magab, saan rahulikult kirjutada. Ta on nii armas :)
PS. Joosep soovis, et ma lisaksin siia lõppu "Ärapanija" klipi sellest, mismoodi ta võiks mind veel kirjeldada :D
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
See on lihtsalt imeline, kui palju Joosep sind armastab. Ausaltöeldes teie oletegi minu jaoks sinu blogis kirjutatu põhjal armastuse definitsiooniks. Selleks, et nii hästi inimesest kirjutada, peab südames pesitsema kõige sügavam ja puhtakujulisem armastus.
VastaKustutaVau, Su kommentaar on midagi väga erilist ja suurt. Aitäh Sulle! :)
KustutaMa ise olen ka sellele mõelnud, et Joosepis on miskit sellist, mida mitte üheski teises mehes pole kohanud ja ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Mulle meeldib kuidas ta mind naerma ajab, mind motiveerib, mind jäljendab, kiusab, hoiab, hoolitseb ja mingil imelikul kombel meeldib mulle isegi see, et ajab mind aeg-ajalt mingite väikeste asjadega närvi.