Mõtlesin, et sellest tuleb tavaline jalutuskäik

Ema kutsus mind siin üks päev koertega jalutama ja kuna mu liikumine on poobiku vananemise tõttu limiteeritud, siis haarasin härjalt kohe sarvist. Plaan oli minna metsa terviserajale jalutama (nii vähemalt väitis ema alguses) ja kuna mets on meil põhimõtteliselt kiviviske kaugusel, siis ei näinud ma erilist mõtet hakata end üles puhvima. Nii jätsin endale jalga retukad, peale viskasin suvalise kufta ja jalga tõmbasin metsas trööpamiseks mõeldud saapad.Ning samal ajal, kui ma nägin välja nagu nässakas, otsustas ema vahepeal sujuvalt mind linna jalutada ja selleks ajaks, kui ma selle avastuse tegin – oli liiga hilja enam midagi (loe: mu väärikuse riismed) päästa. # alatultpimedainimeseärakasutamine

Poole jalutuskäigu pealt hakkas ema rääkima, et tead Kai, ma vaatasin NTV pealt üht saadet, mis oli mingisugune diabeetikute eri, kus külas oli kolm noort inimest ja nad jagasid oma kogemusi seoses tänapäeva meditsiiniarenguga. Esimeseks oli üks noormees, kellele oli õla tagaküljele paigaldatud sensor ja poiss demonstreeris, mismoodi saab nutifoni kaudu oma veresuhkrut jälgida. See uudis tundus täitsa legit, sest olen isegi nende pideva glükoosi monitooringu seadmete kohta uurimust teinud.

Need monitooringu seadmed on sellised, et sensor paigaldatakse naha alla, mida katab nahasõbralik plaaster. Kõige levinum neist on Texcom ja Freestyle Libre. Mis puutub ligipääsetavusse, et kuidas pimedatel ja vaegnägijatel on neid glükoosi monitooringu seadmeid kasutada, siis kõige sobilikum oleks neist Texcom, kuna edastab tulemused bluetoothi abil vastavasse äppi. Lisaks saad äpi kaudu ka teisi seadistusi sättida, vastavalt oma vajadustele ja eripäradele (näiteks minimaalne veresuhkrutase, millal äpp hakkab lärmama ja märku andma, et ou kuule, veresuhkur on langemas, hangi magusat). Kõik oleks nagu tore, AGA... Eestis neid seadmeid paraku ei müüda ning neid tuleb hankida välismaalt. Mis omakorda tähendab seda, et nendele seadmetele pole Haigekassa poolset soodustust ja kuna neid sensoreid tuleb üle iga nädala vahetada, siis näiteks Inglismaalt tellides, oleks nende sensorite iga kuine maksuvus umbes 190€.

Kas ma kavatsen tellida? 
Nee. Kuna olen olnud selle kohapealt vähem ettenägelik, no teate ju küll – pimedate värk, siis ma pole kuskile eraldi purgikesse seda va krabisevat kogunud, mida ma saaksin tuusalt kuskile välismaale saata. Seega ei jää mul muud üle, kui suunurgad alla poole edasi teenida ja mõõta oma lihtsureliku inimese glükomeetriga.

Lisaks oli seal ka üks diabeetik, kellele oli tehtud mingi silmaop, mille tulemusel hakkas too taas nägema, aga no andke mulle andeks – mul ei ole sellesse väga usku, sest…

  • see on Venemaa! NTV väitel pole ju selles riigis ei vaesust ega kodutuid ning nemad pole kunagi kuskile sisse tunginud, kogu meditsiin ja majandus ja ühiskonna heaolu on kõrgel tasemel ning kõik ikka tänu papa Putinile, kes käib sõbralikult karudega kalastamas ja linnuparvesid oma deltaplaniga koju juhatamas. Seems legit. Nende uudistekanalid on sama usaldusväärsed nagu see väide, et suvel toas ringi lendlevad sääsed on üdini heatahtlikud ja nad ei taha üldse mu otsaesisel ja jäsemetel üht verist piknikku maha pidada.
  • kui tehtaks mingi reaalne asi, siis see oleks juba ülemaailmne sensatsioon ja uudis ning kõik teadus- ja meditsiini väljaanded pasundaksid sellest, kuna meditsiinis pole veel tehtud selliseid edusamme, mis annaks diabeetilise retinopaatja tagajärjel pimedaks jäänud inimestele silmanägemise tagasi. Aa, õigus. Silly me. Venemaa ju just tegi.


Kuid ärme kuluta asjatult aega ja liigume edasi kolmanda –  selle põhilise saatekülalise juurde.

Selleks oli üks noor naine, kellel oli aastatega välja arenenud diabeetiline neerupuudulikkus (sama mis mul) ja kes oli saanud endale doonorneeru ja pange nüüüüd hästi tähele *paramparampaaraa* lapse!

*Hahaa, naljakas on see, et eelmise uudise tegin ma maatasa, aga selle uudise puhul ei tekkinud mul kahtluse kübetki, et kas vastab ikka 100% tõele. See võis ju samamoodi olla natuke ilustatud ja üles haibitud teema ning laps ei pruukinud sugugi olla Julia enda laps, vaid naabri Vasjalt laenatud. Rendilaps. Tsii, ma peaks vist vähem seebikaid vahtima ja krimkasid lugema.

No ühesõnaga, oli kuidas oli, sest kui jalutasime, siis ma sellele ei mõelnud, vaid kukkusin kohe elevusest emale seletama, et me peame seda asja uurima, et kas Venemaal on võimalik ja mismoodi ja kes ja kus ja nii edasi. Ema nõustus minuga, et võime uurida küll ja et esmalt laseme mul silmad korda teha, et ma jälle näeksin ja siis tuleks hankida see veresuhkru mõõtmise vidin ja…


Ma ei kuulanud ema juttu lõpuni, vaid uskumatusest purtsatasin, et misasja!? Eiiiiii! Enne ikka pisike Iti ja siis võime alles seda silmanägemise asja vaadata. Olen varem ka seda korduvalt öelnud, et kui ma peaksin valima – laps või silmanägemine, siis OTSELOOMULIKULT oleks selleks valikuks laps. Mul pole aega terve elu oodata selle titemajandusega. Mu bioloogiline kell tiksub halastamatult, tik-tak, tik-tak ja olgem ausad – mu bioloogilisel kellal on ka suhteliselt savi sellest silmanägemisest. Minul ka üldiselt. Nii et, enne beebi ja alles siis võime seda nägemise asja arutada.


Kuna see jalutus leidis aset nädal tagasi, siis vahepeal sain juhuslikult teada, et Eestis on hakatud siirdama pankreast koos neeruga ja väidetavalt tähendab see seda, et inimestel on võimalik süstivast diabeedist terveks saada. Minu info kohaselt (ma ei pretendeeri audentsusele) on juba 20 selletaolist oppi tehtud ja kõik on siiani õnnestunud. Pluss nüüd on olemas ka need ravimid Eestis, mida tuleb manustada oma elupäevade lõpuni, kui oled saanud endale doonororgani, et organism n-ö võõrkeha ära ei tõrjuks ja mis ühtlasi ka EI kahjusta arenevat loodet. Ehk siis… kui ma saan endale doonorneeru, siis ma pean aastakese elama ja harjuma oma doonorneeruga ja siis vahetatakse see ravim välja, mis loodet kahjustab ja siis antakse roheline tuli beebi saamiseks. Jipikajeiii! Kas pole tore uudis!? :)

Ainuke asi nende doonororganitega on see, et kui tahad saada last, siis pankreast ja neeru koos komplektina ei siirdata, kuna see pole paraku nii lihtne. Et vahetame muudkui rikkis kõhunäärme välja ja oledki diabeedist prii ning kirsiks tordile saad veel beebi ka otsa. Mkm. 1. Astme diabeet on siiski immuunsussüsteemihaigus, kus inimese enda organism hävitab beetarakke, mida on tarvis insuliini tootmiseks ja seega uue kõhunäärme siirdamise puhul hakkab inimene saama siiski mingisugust tablettravi vms, mis paraku on siis takistuseks rasestumisele.

CONVERSATION

3 kommentaari:

  1. Tere Kai! Mulle on see nokk-kinni saba-lahti olukord tuttav. Ka minul ei ole lapsi, seda küll mitte tervise tõttu, kuidagi on elu niimoodi läinud. Minu bioloogiline kell ilmselt seisab ja mis sellest siis ikka. Proovisin korra kunstlikku viljastamist, aga see lõppes rämeda depressiooniga. Minu kere neid ravimeid lihtsalt ei kannata ja loobusingi. Mul on vend, kel on lapsed ja tunnen neist rõõmu, ka võõrad lapsed võivad seda valmistada. Muidugi on oma parim ja soovin, et Sinu suur soov võimalikult parimal moel täide läheks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Me käisime ka aastaid tagasi Joosepiga kunstliku viljastamise teemal kliinikus konsultatsioonil, aga peale analüüside andmist saime eitava vastuse. Toona olin sellepärast üpris nukker, aga täna mõtlen, et ju pidi nii minema ja et igal asjal on oma aeg (kui üldse).
      Igal juhul aitäh Sulle, et kaasa elad! :) Ma arvan, et mul on veel pikk teekond minna, aga lootust ei tohi oma unistustes kaotada, ükskõik mis unistuseks ka pole! ;)

      Kustuta
  2. Tore postitus, keep up the good work!
    M.
    p.s. :D :D :D :D

    VastaKustuta

Back
to top