Peale mõningast järele mõtlemist otsustasin, et kirjutan
avaliku blogipostituse enda kogemusest eluaseme kohandamise taotlusest, sest
minu arust on siin midagi nihu. Oleksin südamest väga tänulik, kui viitsiksite selle
kolossaalse postituse läbi lugeda ja oma arvamuse sekka öelda.
Aastal 2018 kuulsin vaegnägijast tuttavalt, et puuetega inimeste eluaseme füüsilist kohandamist teostatakse juba ka üleeestiliselt. Ma ise polnud oma vallast selle kohta mitte mingit infot saanud ja alguses mõtlesin, et ju siis meie vallas toda eluaseme kohandamise asja ei pakutagi. Aga siis.. 2019. aasta veebruaris väisasime Joosepiga ühe teise asja pärast vallamaja ja olles juba kohapeal, otsustasin uurida, et kas meie kohalikus vallas pakutakse siis toda kohandamist ja kui jah, siis mida tuleb selleks teha? Ja saingi teada, et näe, täitsa olemas selline projekt.
Koju jõudes ei hakanud ma koheselt taotlust täitma, vaid esmalt otsisin valla kodulehelt selle mitme nii-öelda nurga taha peidetud info ja reeglid üles, mis eluaseme kohandamise projektiga kaasas käivad, et mida kõike peab taotleja teadma, järgima ja tegema.
Aastal 2018 kuulsin vaegnägijast tuttavalt, et puuetega inimeste eluaseme füüsilist kohandamist teostatakse juba ka üleeestiliselt. Ma ise polnud oma vallast selle kohta mitte mingit infot saanud ja alguses mõtlesin, et ju siis meie vallas toda eluaseme kohandamise asja ei pakutagi. Aga siis.. 2019. aasta veebruaris väisasime Joosepiga ühe teise asja pärast vallamaja ja olles juba kohapeal, otsustasin uurida, et kas meie kohalikus vallas pakutakse siis toda kohandamist ja kui jah, siis mida tuleb selleks teha? Ja saingi teada, et näe, täitsa olemas selline projekt.
Koju jõudes ei hakanud ma koheselt taotlust täitma, vaid esmalt otsisin valla kodulehelt selle mitme nii-öelda nurga taha peidetud info ja reeglid üles, mis eluaseme kohandamise projektiga kaasas käivad, et mida kõike peab taotleja teadma, järgima ja tegema.
Möödus mõni kuu ja peale mõningasi arutelusid Joosepiga, kes
alul ei tahtnud väga midagi kuulda sellest, et mingid inimesed ronivad trellide
ja pahtlilabidatega meie koju, leebus mõne aja möödudes ja ütles, et olgu, on
nõus, kuna teab, et see on minu tervise ja ohutuse aspektist vajalik ning tagab
mulle parema iseseisvuse.
Mul oli nimelt soov lasta vannituba ja tualettruumi kohandada. Meil on vets ja vannituba kaks eraldi ruumi, kõik kenasti plaaditud, vesi sees, valgus olemas, mitte, et mul sellest midagi oleneks, aga lihtsalt ütlen. Et pole mingi kuskil keset põldu puidust laudadega kokku klopsitud välikemmerg ja roostetav malmvann kuuri all, kus ma end iga nädal külma veega puhtaks lobistan. Ei midagi sellist.
Mul oli nimelt soov lasta vannituba ja tualettruumi kohandada. Meil on vets ja vannituba kaks eraldi ruumi, kõik kenasti plaaditud, vesi sees, valgus olemas, mitte, et mul sellest midagi oleneks, aga lihtsalt ütlen. Et pole mingi kuskil keset põldu puidust laudadega kokku klopsitud välikemmerg ja roostetav malmvann kuuri all, kus ma end iga nädal külma veega puhtaks lobistan. Ei midagi sellist.
Nagu juba mainisin, siis meil on igati korralik pesemisruum
ja vets. Lihtsalt minu kui pimeda ja neeruhaige jaoks mitte sobiv ja
iseseisvalt kasutatav, sest..
- meil on nimelt see vanahea puupliidist köetav veeboiler. Ehk siis, kui mina soovin pesema minna, siis ma pean selleks Joosepi abi paluma, et kütaks mulle sooja vett. Enne muidugi tuleb kuurist puud ka tuppa vedada.
- talvisel ajal langeb vetsus temperatuur umbes neljale kraadile ja mina, kellel on neerupuudulikkuse tõttu kõiksugu põie- ja neeruvaagnapõletikud kerged tekkima, ei tohiks pidevate külmetumistega oma nõrgenenud immuunsüsteemi veelgi enam kurnata.
Enne kodukohandamise taotlust uurisime ise ka, et palju kahesüsteemsed boilerid maksavad, sest me ei tahaks lihtsalt elektriboilerit asenduseks, kuna tore ja kindlam oleks, kui varuvariandina oleks olemas ka alternatiiv. Vannitoa kohandamise juurde lisasin veel mõningased vajadused ja soovid. Näiteks: et vannituba ja vets muudetakse üheks ühtseks ruumiks, sest meil pole vetsus soojustust ega kontaktpesasid, kuhu saaks ühendada väikese küttekeha. Kuna tegu on nõukaaegse telliskividest laotud kortermajaga, millel pole ka fassaadisoojustust, siis siseseinad on samuti lage tellis, millele peale on laotud kahhelplaadid. Ja nii vetsus kui ka vannitoas on puitraamiga pisike aken, millele on küll paigaldatud tihend, aga sellest hoolimata puhub korralikult külma tuult sisse. Eriti talvel. Ja see oli siis ka üks põhjustest, miks soovisin, et kaks ruumi üheks muuta. Et sügisel-talvel ei langeks vetsus temperatuur neljale kraadile, mis on mulle kui raske neerupuudulikkusega inimese tervisele ohtlik.
Taotlusesse kirjutasin kõik nii palju kenasti lahti kui mahtus ja oskasin, ning kuna reglemendis on kirjas, et peale taotluse läbi vaatamist tuleb keegi komisjonist või vallast ka ise füüsiliselt kohapeale olukorda hindama-vaatama, kas taotleja jutt vastab tõele vms, siis panustasin sellele, et lisaselgitusi eesseisvast dialüüsist, siiriku operatsioonist, taastumisest, elukorraldusest peale doonorneeru saamist, aneemiast ja neuropaatiast saan hiljem koduvisiidi käigus juurde rääkida, sest taotlusvormile ei mahtunud seda kõike lihtsalt kirjutama.
Oma kirjaliku allkirjastatud taotluse viisin 2019. aasta mais valla sekretäri Anu Eisenschmitti kätte. Uurisin murelikult, et ega ma hiljaks pole jäänud, mille peale sain vastuse, et ei ole, neil toimub vastav sotsiaalkomisjoni koosolek augustis. Taotlusega koos oleksin ma pidanud esitama ka kolm hinnapakkumist, aga selleks hetkeks mul neid veel polnud, kuna alles kompasin maad ja ehitusfirmasid läbi. Kuna rahastus tuleb ikkagist ELS Fondist, ühesõnaga teiste rahakotist, siis tahtsin kindel olla, et saan ausad ja korralikud töömehed, mitte mingid kännuämblikutest soss-sepad.
Kaks hinnapakkumist sain ma juuli keskpaiguks. Need olid muidugi hirmkallid, aga kuuldes, et mu vaegnägijast tuttava vannitoa ja vetsu kohandus läks 10 000 euri maksma, polnud minu 8000 eurine hinnapakkumine veel kõige hullem, arvestades, et tegu oli väga korraliku ja professionaalse ehitus- ja töömehega, kes on juba mitmeid kodukohandamisi teinud ja alati kiita saanud. Hind sisaldas kahe ruumi üheks tegemist, uue seina ja ukse paigaldamist, akende vahetust, plaatimistöid, vee- ja torutööd, ehitusprahi äravedu ja utiliseerimine, viimistlustööd, vannitoakapi paigaldus, elektritööd, kahesüsteemne boiler, soojamüüri korrastamine, uus elektrijuhtmestik ja lisakaabli vedamine, duššiklaas ja nii edasi. Igast lisa veeäravoolutrapid, et kui ma pimedana põrandale vett lödistan või midagi ümber ajan, siis mul lihtsam ja ma ei libastu märjal põrandal. Ühesõnaga tõesti, igati tasemel täispakett, mis oli koostatud arvestades minu tervislikku seisundit, ohutust ja pimedust.
Teise hinnapakkumise juures ma ei peatukski pikemalt, kuna see oli niivõrd lakooniline, et sellest polegi suurt midagi kirjutada. Pealegi oli see ka kallim.
Kolmanda hinnapakkumise soovisime Bauhoffist võtta, kuna nad
pakuvad koduremondi teenust. Saatsin oma soovide nimekirja ja selleks, et
töömees üldse tuleks objekti hindama, tuli maksta 20 eurtsi visiiditasu. Kui
nõutud summa oli tasutud, siis nädal hiljem kontakteerus meiega töömees,
kellelt saime juhuslikult teada, et nemad elektritöid ei teegi üldse. Ma olin
nagu.. ahah, miks siis Bauhoff üldse arve esitas, kui eelnevalt oli tööde nimekirjas
ära mainitud ka elektritööd? Kuidagi väga halb maik jäi kogu sellest asjast.
Aga kuna Bauhoffiga läks nagu läks – natuke pahasti, siis esialgu edastasin vallale need kaks olemasolevat hinnapakkumist ning samas jätkasin kolmanda otsimist.
Kuid enne, kui jõudsin leida kolmanda tegija, helistas mulle valla sekretär, kes tundis huvi, et kaugel ma oma otsingutega olen ja et see 8000 eurine hinnapakkumine on way too much. Et ühe taotleja kohta on neil arvestatud maksimaalselt 5000 eurot, aga kui ma ikkagist soovin seda kaheksa tonnist vannituba, siis teevad nii palju ära kui sellest rahast saab, mis minu taotlusele määratakse ning ülejäänud pean omadest vahenditest tegema. Et lõhuvad mul vaheseina ära, teevad uue seina ja ukse asukoha ja mingi niiskustõkke viskavad ka seina ja vsjoo. Kuid ma ütlesin kohe, et ei-ei, see variant ei sobi mulle, sest ainuüksi mõte ebatasasest põrandast ja poolikust elektrisüsteemist kuskil niiskes ruumis ei tekitanud minus usaldust.
Viimaks uurisin, et kaua mul on aega selle kolmanda tegija leidmiseks ja siis sain eriti etteheitval toonil vastuse, et nad ainult minu järgi peavadki veel ootama, sest kõik teised taotlejad on juba ammu! oma hinnapakkumised neile edastanud. Ja kui tohtisin viidata tähtajalisele tärninile, et oli ju mingi jutt, et hinnapakkumised augustiks vms, siis sain sama vastuse – neil on teiste hinnapakkumised juba ammu olemas. Ma olin jälle nagu misasja!? Ise mõtlesin, et kui tähtaeg on paika pandud, siis pole ju vahet. Ma võin minut enne ka oma asjad neile saata. Kellegil poleks õigust kobiseda. Aga tegelikkuses tekitas selline vastus minus väga halva, saamatuse tunde, sest pimeduse tõttu teen ma niigi asju kolm korda aeglasemalt, olgu selleks siis mis iganes põhjused. Sobivate ehitusmeeste leidmise juures on näiteks suureks takistuseks veebilehed, ma ei näe tehtud töödest pilte jms.
Ma olin peale seda telefonikõnet ausalt öeldes nii löödud, et hakkasin nutma, sest ma ei saanud aru, mismoodi saab selline inimene, kes ilmselgelt ei adu erivajadusega inimese vajadusi ja elu-olu, hakkama saamist, sellisel ametikohal töötada. Ma olin tõesti löödud ja õnnetu. Hiljem, kui olin oma nutmised ära nutnud, kirjutasin neile, et kui nad ei saa enam minu järgi oodata, siis tühistagu minu taotlus. Mul pimedana tõesti ei lähe asjad ludinal ja taas kord – ma sõltun nägijatest, kellel leiduks aega mulle kirjeldada. Selle peale rahuneti natuke maha ja kirjutati sõbralik kiri vastu, kus soovitati Nõmme ehituspoistelt hinnapakkumine võtta. Ma olin taas kord nagu misasja!? Ma polnud isegi kuulnud, et meil on mingid kohalikud ehituspoisid.
Valla sekretär lubas ise asjad korda ajada ning minu numbri Tony Malvale edastada, et saaksime kokku leppida sobiva aja kohtumiseks. Kõik käis väga kärmelt ja kolme-nelja päevaga oli mul kolmaski hinnapakkumine taskus, mis ühtlasi osutus ka kõige soodsamaks. 5000 eurot. Kui ma selle valla sekretärile edastasin, kellest nüüdseks oli vahepeal saanud sotsiaalnõunik, siis kirjutasin juurde, et rohkem soodsamaks pole võimalik saada ning lisasin, et välja jäid tegelikult paljud olulised asjad. Nagu näiteks..
Aga kuna Bauhoffiga läks nagu läks – natuke pahasti, siis esialgu edastasin vallale need kaks olemasolevat hinnapakkumist ning samas jätkasin kolmanda otsimist.
Kuid enne, kui jõudsin leida kolmanda tegija, helistas mulle valla sekretär, kes tundis huvi, et kaugel ma oma otsingutega olen ja et see 8000 eurine hinnapakkumine on way too much. Et ühe taotleja kohta on neil arvestatud maksimaalselt 5000 eurot, aga kui ma ikkagist soovin seda kaheksa tonnist vannituba, siis teevad nii palju ära kui sellest rahast saab, mis minu taotlusele määratakse ning ülejäänud pean omadest vahenditest tegema. Et lõhuvad mul vaheseina ära, teevad uue seina ja ukse asukoha ja mingi niiskustõkke viskavad ka seina ja vsjoo. Kuid ma ütlesin kohe, et ei-ei, see variant ei sobi mulle, sest ainuüksi mõte ebatasasest põrandast ja poolikust elektrisüsteemist kuskil niiskes ruumis ei tekitanud minus usaldust.
Viimaks uurisin, et kaua mul on aega selle kolmanda tegija leidmiseks ja siis sain eriti etteheitval toonil vastuse, et nad ainult minu järgi peavadki veel ootama, sest kõik teised taotlejad on juba ammu! oma hinnapakkumised neile edastanud. Ja kui tohtisin viidata tähtajalisele tärninile, et oli ju mingi jutt, et hinnapakkumised augustiks vms, siis sain sama vastuse – neil on teiste hinnapakkumised juba ammu olemas. Ma olin jälle nagu misasja!? Ise mõtlesin, et kui tähtaeg on paika pandud, siis pole ju vahet. Ma võin minut enne ka oma asjad neile saata. Kellegil poleks õigust kobiseda. Aga tegelikkuses tekitas selline vastus minus väga halva, saamatuse tunde, sest pimeduse tõttu teen ma niigi asju kolm korda aeglasemalt, olgu selleks siis mis iganes põhjused. Sobivate ehitusmeeste leidmise juures on näiteks suureks takistuseks veebilehed, ma ei näe tehtud töödest pilte jms.
Ma olin peale seda telefonikõnet ausalt öeldes nii löödud, et hakkasin nutma, sest ma ei saanud aru, mismoodi saab selline inimene, kes ilmselgelt ei adu erivajadusega inimese vajadusi ja elu-olu, hakkama saamist, sellisel ametikohal töötada. Ma olin tõesti löödud ja õnnetu. Hiljem, kui olin oma nutmised ära nutnud, kirjutasin neile, et kui nad ei saa enam minu järgi oodata, siis tühistagu minu taotlus. Mul pimedana tõesti ei lähe asjad ludinal ja taas kord – ma sõltun nägijatest, kellel leiduks aega mulle kirjeldada. Selle peale rahuneti natuke maha ja kirjutati sõbralik kiri vastu, kus soovitati Nõmme ehituspoistelt hinnapakkumine võtta. Ma olin taas kord nagu misasja!? Ma polnud isegi kuulnud, et meil on mingid kohalikud ehituspoisid.
Valla sekretär lubas ise asjad korda ajada ning minu numbri Tony Malvale edastada, et saaksime kokku leppida sobiva aja kohtumiseks. Kõik käis väga kärmelt ja kolme-nelja päevaga oli mul kolmaski hinnapakkumine taskus, mis ühtlasi osutus ka kõige soodsamaks. 5000 eurot. Kui ma selle valla sekretärile edastasin, kellest nüüdseks oli vahepeal saanud sotsiaalnõunik, siis kirjutasin juurde, et rohkem soodsamaks pole võimalik saada ning lisasin, et välja jäid tegelikult paljud olulised asjad. Nagu näiteks..
- välisseina soojustus ja vanade puitakende vahetus, et ruum maksimaalselt soojaks saada;
- põranda märgumise ja minu libastumise hoidumiseks lisa veeäravoolu trapp;
- põrand ühtseks tasapinnaks muuta, et mul poleks ohtlikke astumisi;
- veetorude ära peitmine karkassi sisse, sest üks torudest muutub tulikuumaks ja ma olen end korduvalt sinna vastu ära kõrvetanud;
Septembris ootasin ma kannatlikult komisjoni otsust, kuid seda ei tulnud ega tulnud. Lõpuks otsustasin kirjutada valla sotsiaalspetsialistile Mare Kurrile ja soovisin kohtumist kokku leppida. Kuid sealt vastas mulle too sama sotsiaalnõunik Anu Eisenschmitt. Mare Kurri e-posti alt…
Esiti mõtlesin, et täidab sekretäri rolli, pakkudes
kohtumiseks sobivat kellaaega ja kuupäeva, aga kui kohale läksin, siis vastu
võttis mind ikka sotsiaalnõunik. Ma olin segaduses. Mul oli ju kohtumine kokku
lepitud Mare Kurriga.
Igatahes.. suundusime kuskile koridori tagaotsas asuvasse kabinetti, kus mult uuriti, et mis mul mureks on. Ütlesin, et tahtsin teada, kas komisjon on mingi otsuse juba langetanud ja siis mulle öeldi, et jaa, kõik viis taotlust rahuldati ära, kuid minuga on selline lugu, et vannitoa kohaldamist komisjon ei rahulda, sest piltidelt, ma rõhutan – piltidelt, on näha, et mul on korralik plaaditud vannituba, segisti seinal, vesi sees. Ma istusin liikumatult ega osanud esiti midagi öeldagi. Olin pahviks löödud. Kui kogusin end hetke, siis ebaledes viitasin puuküttega pliidile, mida pean sooja vee saamiseks kütma. Lisaks veel kõik muud erivajadusest ja tervisest tingitud vajadused. Et kuidas on see mulle ligipääsetav? Selle peale vastas sotsiaalnõunik, et oot-oot, kohe vaatan ja kukkus paberites sahistama.
Mul päriselt tekkis selline tunne nagu nad poleks minu kirjalikust taotlusest ridagi lugenud ega tutvunud selgitustega. Sotsiaalnõunik ütles, et komisjon vaatas piltide pealt ja et võrreldes teistega, kellel on vets üldse keset põldu, siis minul on ikka täitsa reaalne vannituba olemas. Vaat kui tore! Silmale ilus vaadata, aga mulle ohtlik ja iseseisvaks kasutamiseks sobimatu. Ma EI saa aru, kuidas saab niimoodi üldse võrrelda. Erinevatel puudeliikidel on ju erinevad vajadused. Lisaks oli reglemendis kirjas, et suuremahulisemate kohandamiste tarbeks saab vald vajadusel esitada ka eriprojekti taotluse. Ja kui antud olukorda arvestada, siis see mõjus veel eriti koomiliselt, et vetsust fotot vaadates oli komisjonil kohe! pilt selge – seal langeb talvisel ajal temperatuur neljale kraadile. Aga seda, et ma sooja vee saamiseks ei peaks tikkude ja tulega mängima, end sada korda ära kõrvetama, libastuma, seda nad piltidelt ei näinud.
Kui ma koju jõudsin ja paar nädalat kogu seda olukorda seedisin, kirjutasin ma taas kord vallale kirja, kus palusin saata digiallkirjastatud otsuse endale e-mailile, et saaksin sellega rahulikult tutvuda ja edasi otsustada. Selle peale tuli umbes kaks nädalat hiljem vastus, kus vabandati ja öeldi, et nad ei saa mulle kirjalikku otsust saata, kuna see sisaldab teiste taotlejate konfitensiaalseid andmeid. Ma olin nagu päriselt? Kas see on mingi nali!? Kõik mu tuttavad, olenemata otsusest, on saanud eluaseme kohandamise taotlusele kirjaliku otsuse. Pealegi, seadusandluses on kirjas, et laekunud taotlusele tuleb kirjaliku otsusega vastata, sest selle dokumendi alusel saan ma edasi liikuda, esitan vaide vms.
Natuke üle poole aasta selles bürokraatiatrummlis ringi vuhisenud, otsustasin, et mulle aitab. Mu tervis ei pea sellele pingele vastu. Juba selle lühikese ajaga läksid mul näidud lappesse ja nii pidasin oma tervist olulisemaks. Paradoksaalne, kas pole? Vannitoa ja tualettruumi kohaldamine oleks samuti olnud minu tervise hüvanguks, aga mis kasu on mul kohaldatud ruumidest, kui selle saamiseks on hiljem mu tervis veelgi enam tuksis, kui ma ükskord sellest bürokraatia rägastikust läbi end närin.
Aga ega lugu veel siinkohal lõppenud…
28. jaanuarist avati uus eluaseme kohandamise voor, kus taas kogutakse taotlusi kokku. Ja mullegi helistati vallast ja räägiti, et neil nüüd aruannetega asjad korras, et olid seal pisikesed probleemid, aga tahaks ikka mu tualettruumi soojustamise asja lõpuni teha. Mul oli ainult üks küsimus: mis mu vannitoa asjast saab? Selle peale sain vastuseks, et vannituba ei mahu nendesse kriteeriumitesse. Ühesõnaga, mul ei ole mõtet kogu seda pikka ja nüristavat vestlust koos selgitustega uuesti siia kirjutada, sest vahet pole, kui palju ma selgitasin oma vajadusi pimeda seisukohast, neerupuudulikkuse seisukohast, nõrgenenud immuunsusega haige seisukohast, peagi dialüüsiga alustava inimese seisukohast jne. Lihtsalt nutumaik kurgus. Ma pole kunagi pidanud end niimoodi rakutasandini lahti selgitama, tõestamaks, et ma pole kaamel. Et ma ei vassi. Ma ei taha kelleltki seitset nahka koorida. Ma lihtsalt tahan inimväärselt ja ohutult pesemas käia ning kõige selle juures iseseisev olla.
Minu lugu jõudis vaegnägijast tuttava kaudu ka Sotsiaalkindlustusametini ja sealt helistas mulle Tiina Korjus, kes tundis huvi, et mis mure mul selle kodu kohandamisega on. Tiina, tõsi, kuulas mu küll rahulikult ära, aga see vestlus oli sama tõhus nagu ma oleksin sõelaga vett ühest ämbrist teise tõstnud, sest peale mõningast vestlust teatas Tiina, et pimedad peaksid ju oma kodus hästi kohanenud olema. Mmnjah, nii palju siis sellest. Ma ei hakanud üles loetlema õnnetusjuhtumeid, mis on ainuüksi minuga kodus olles juhtunud, rääkimata teistest pimedatest:
Igatahes.. suundusime kuskile koridori tagaotsas asuvasse kabinetti, kus mult uuriti, et mis mul mureks on. Ütlesin, et tahtsin teada, kas komisjon on mingi otsuse juba langetanud ja siis mulle öeldi, et jaa, kõik viis taotlust rahuldati ära, kuid minuga on selline lugu, et vannitoa kohaldamist komisjon ei rahulda, sest piltidelt, ma rõhutan – piltidelt, on näha, et mul on korralik plaaditud vannituba, segisti seinal, vesi sees. Ma istusin liikumatult ega osanud esiti midagi öeldagi. Olin pahviks löödud. Kui kogusin end hetke, siis ebaledes viitasin puuküttega pliidile, mida pean sooja vee saamiseks kütma. Lisaks veel kõik muud erivajadusest ja tervisest tingitud vajadused. Et kuidas on see mulle ligipääsetav? Selle peale vastas sotsiaalnõunik, et oot-oot, kohe vaatan ja kukkus paberites sahistama.
Mul päriselt tekkis selline tunne nagu nad poleks minu kirjalikust taotlusest ridagi lugenud ega tutvunud selgitustega. Sotsiaalnõunik ütles, et komisjon vaatas piltide pealt ja et võrreldes teistega, kellel on vets üldse keset põldu, siis minul on ikka täitsa reaalne vannituba olemas. Vaat kui tore! Silmale ilus vaadata, aga mulle ohtlik ja iseseisvaks kasutamiseks sobimatu. Ma EI saa aru, kuidas saab niimoodi üldse võrrelda. Erinevatel puudeliikidel on ju erinevad vajadused. Lisaks oli reglemendis kirjas, et suuremahulisemate kohandamiste tarbeks saab vald vajadusel esitada ka eriprojekti taotluse. Ja kui antud olukorda arvestada, siis see mõjus veel eriti koomiliselt, et vetsust fotot vaadates oli komisjonil kohe! pilt selge – seal langeb talvisel ajal temperatuur neljale kraadile. Aga seda, et ma sooja vee saamiseks ei peaks tikkude ja tulega mängima, end sada korda ära kõrvetama, libastuma, seda nad piltidelt ei näinud.
Kui ma koju jõudsin ja paar nädalat kogu seda olukorda seedisin, kirjutasin ma taas kord vallale kirja, kus palusin saata digiallkirjastatud otsuse endale e-mailile, et saaksin sellega rahulikult tutvuda ja edasi otsustada. Selle peale tuli umbes kaks nädalat hiljem vastus, kus vabandati ja öeldi, et nad ei saa mulle kirjalikku otsust saata, kuna see sisaldab teiste taotlejate konfitensiaalseid andmeid. Ma olin nagu päriselt? Kas see on mingi nali!? Kõik mu tuttavad, olenemata otsusest, on saanud eluaseme kohandamise taotlusele kirjaliku otsuse. Pealegi, seadusandluses on kirjas, et laekunud taotlusele tuleb kirjaliku otsusega vastata, sest selle dokumendi alusel saan ma edasi liikuda, esitan vaide vms.
Natuke üle poole aasta selles bürokraatiatrummlis ringi vuhisenud, otsustasin, et mulle aitab. Mu tervis ei pea sellele pingele vastu. Juba selle lühikese ajaga läksid mul näidud lappesse ja nii pidasin oma tervist olulisemaks. Paradoksaalne, kas pole? Vannitoa ja tualettruumi kohaldamine oleks samuti olnud minu tervise hüvanguks, aga mis kasu on mul kohaldatud ruumidest, kui selle saamiseks on hiljem mu tervis veelgi enam tuksis, kui ma ükskord sellest bürokraatia rägastikust läbi end närin.
Aga ega lugu veel siinkohal lõppenud…
28. jaanuarist avati uus eluaseme kohandamise voor, kus taas kogutakse taotlusi kokku. Ja mullegi helistati vallast ja räägiti, et neil nüüd aruannetega asjad korras, et olid seal pisikesed probleemid, aga tahaks ikka mu tualettruumi soojustamise asja lõpuni teha. Mul oli ainult üks küsimus: mis mu vannitoa asjast saab? Selle peale sain vastuseks, et vannituba ei mahu nendesse kriteeriumitesse. Ühesõnaga, mul ei ole mõtet kogu seda pikka ja nüristavat vestlust koos selgitustega uuesti siia kirjutada, sest vahet pole, kui palju ma selgitasin oma vajadusi pimeda seisukohast, neerupuudulikkuse seisukohast, nõrgenenud immuunsusega haige seisukohast, peagi dialüüsiga alustava inimese seisukohast jne. Lihtsalt nutumaik kurgus. Ma pole kunagi pidanud end niimoodi rakutasandini lahti selgitama, tõestamaks, et ma pole kaamel. Et ma ei vassi. Ma ei taha kelleltki seitset nahka koorida. Ma lihtsalt tahan inimväärselt ja ohutult pesemas käia ning kõige selle juures iseseisev olla.
Minu lugu jõudis vaegnägijast tuttava kaudu ka Sotsiaalkindlustusametini ja sealt helistas mulle Tiina Korjus, kes tundis huvi, et mis mure mul selle kodu kohandamisega on. Tiina, tõsi, kuulas mu küll rahulikult ära, aga see vestlus oli sama tõhus nagu ma oleksin sõelaga vett ühest ämbrist teise tõstnud, sest peale mõningast vestlust teatas Tiina, et pimedad peaksid ju oma kodus hästi kohanenud olema. Mmnjah, nii palju siis sellest. Ma ei hakanud üles loetlema õnnetusjuhtumeid, mis on ainuüksi minuga kodus olles juhtunud, rääkimata teistest pimedatest:
- peapõrutus #igapäevvastuahju
- väike elektrilühis #keetsinkartuleid
- rätik lahvatas leekidesse
Nii palju tuli Tiina Korjus vastu, et helistas ise ka valda, et asja lähemalt uurida ja kui mulle tagasi helistas, siis ütles, et kokkuvõtteks pean ma ikka ise rohkem huvi üles näitama ja ise vallaga suhtlema jne. Ja see oli hetk, kus ma murdusin, sest ma ainult huvi olengi üles näidanud.
Kes läks valda uurima, kas meie vallas on ka eluaseme
kohandamise projekt käimas – MINA!
Kes otsis ehitusfirmasid ja tublisid töömehi – MINA!
Kes tahab end sooja veega pesta – MINA!
Kes tahab põiepõletikuvaba elu – MINA!
Kes läks ise valda ja tundis huvi, kas komisjon on juba
otsuse langetanud – MINA!
Kes tahtis kirjalikku digiallkirjastatud otsust oma meilile,
kuid mida ei võimaldatud – MINA!
Ma muud polegi teinud kõik need kuud kui mässanud selle
paganama kodu kohandamisega ja siis öeldakse mulle, et ma pean rohkem huvi üles
näitama. Päriselt!? Kõige enam kriibib mu hinge see, et mulle ei tahetud
ametlikku allkirjastatud otsust saata. See närib siiani mu hinge kõige enam.
Selline oli siis minu kogemus. Peale viimast telefonikõnet Tiina
Korjusega kirjutasin vallale, et seoses eluaseme kohandamise projektiga ei soovi ma neilt mingit
toetust.
Kuule aga tee FB postitus, et kuna vald ei suvatsenud sind aidata eluks vajalike asjadega, siis kogud nt 8000€ annetusi, et ise see värk lasta ära teha.
VastaKustutaSee pole nii lihtne,et kogu annetust jne. Kui riik ise pakub abi
KustutaJaa, väga hea mõte. Kui kellegil hakkas minust hirmus hale ja on mõned eurod sukasääres üle, siis võite lahkelt minu vannitoa ehituseks annetada:
KustutaEE241010010129496012
Ette tänades
Kai Kuusk
Kõigepealt on mul kahju, et sa sellist kadalippu pead läbi käima ning kasu ei midagi, aga arvestades Eesti bürokraatiat ja sotsiaalvaldonna puudulikkust, siis ma ei imesta eriti.
VastaKustutaSündinud küünikuna ma ei imestaks, kui nende otsuste taga on onupoja poliitika, kellegi valla töötaja tuttava tuttava staatus võis vabalt rolli mängida.
Lisaks nagu Anu ise mainus, siis "Piltudelt" paistis asi ilus ja korras. Ehk siis seinad püsti, vesi sees, põllu peal asjatama ei pea- seega ühesõnaga kui sa siimnaani veel surnud pole, siis saad hakkama.
Samuti ma ei imestaks ka seda, kui nad võtaks arvesse sinu iseseisvust, et sa elad elukaaslasega koos jne. Sa ei ole piisavalt prioriteetne ja suremisohus, et nende aega ja ressursse raisata.
Võib-olla ma klähvin niisama, aga lihtsalt selline tunne on jäänud.
Me inimestena armastame üle kõige vabadust ja iseseisvust ja nii ka mina. Ma pole erand. Vahel.. vahel tahaks ma lihtsalt oksendada, kui pean kahesajaseitsmekümneneljandat korda Joosepilt või kelle iganes teise käest abi küsima.
KustutaSelle projekti üks eesmärke oli suurendada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Kui nad päriselt ka hindavad minu taotlust minu pere ja sõprade olemasolu järgi, siis võiks Sotsiaalkindlustusamet šnitti võtta ja järgmine kord mu puuet samamoodi määrata: nii, Kai Kuusk.. elab koos nägijaga, hmm, sisuliselt on neil ju siis kahepeale üks paar toimivaid silmi olemas.. Otsus: puudub nägemispuue.
Sellise hindamissüsteemi järgi ei saaks kellegile toetusi jagada, ei puudega laste vanematele, lihashaigetele või kellele iganes, kes on nõrgemas olukorras, sest enamusel meist ongi pere ja sõbrad olemas.
Ma töötan ühes rehabilitatsiooniasutuses spetialistina ja ma kuulen selliseid lugusid väga tihti. Ma isegi imestan, et sulle nii suure summa eest alguses üldse lootust anti, enamasti jääb see summa sinna 3000-4000 vahele. Ja seda kadalippu teevad paljud mitu aastat, kes veel jaksavad muidugi. Mul on jäänud tunne, et eelisjärjekorras on liikumispuudega inimesed, st ratastoolis olijad. Põhimõtteliselt tuleb võidelda kaua vähegu suudad, siis ehk muutub midagi. Loomulikult on erandeid, mõni omavalitsus on äärmiselt lahke ja tubli, lausa imetlusväärne aga kahjuks on neid vähemuses. :( see ei puuduta ainult kohandusi vaid ka muid asju.
VastaKustutaJust. Seekord tuli linn mulle appi. Sest ma poleks paberi majanduse ise toime tulnud ning nende pind. Algul olin solvund,et kas ma ise pabri majandusega toime ei tule jne. Muidugi Tiina ütles kohe, et see sots pind ning me teeme nii vähe kui võimalik.
KustutaKai, kui sul on seda abi päriselt vaja, siis ära jäta seda asja. Nõua e-kirja teel oma taotlusele vastust, kui seal on kellegi teise isikuandmed vms, siis katku see osa kinni. Nende mure see asi lahendada. Vallal tuleb haldusaktiga su taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Nõuagi see välja põhjendusel, et tead, kuidas siis uus taotlus paremini esitada või olemasolevale otsustusele vaie esitada. Lisa juurde, et kellelgi pole aega minna halduskohtusse toimingu tegemise kohustamiseks (et vald annaks välja haldusakti). Kui sa ei suuda/ei taha emotsionaalselt sellega tegeleda, siis delegeeri volikirjaga see ülesanne kellelegi, kes viitsib sellega tegelda. Vahepeal ongi lähedasel inimesel suuremat indu sinu õiguste eest seista, sest...inimesed tihti seisavad teiste eest rohkem kui enda eest.
VastaKustutaTäpselt. Kutsu Tiina Kõvi hindama
KustutaMulle kirjutati vallast ja avaldati kahetsust, et arvan, et vallas toimub mingi "sahkermahker" ja onupojapoliitika. Selle viimase väite ma lükkasin ümber, sest ma pole seda kordagi kusagil väitnud, kuid arvan, et mul on õigustatud eeldus arvata, et midagi on nihu, kui mulle "ei saa" kirjalikku allkirjastatud otsust saata.
KustutaKirjas seisis, et järgmisel KOVi koosolekul võetakse mu taotlus uuesti ette ja hiljemalt kolmapäevaks saadetakse vastus minu poolt postituses esitatud väidetele. Ja kuna ma mainisin postituses ka Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti, siis nad suhtlevad ka Tiina Korjusega.
Nii et mul on viimaks lootust saada ametlik kirjalik otsus oma taotlusele.
Juba ainuüksi selle lugemine praegu tekitas minus nii tohutut stressi, et ma tegelikult ei kujuta ettegi, kuidas sina ennast tunda võid.. See kõik on nii vale! VALE! Otsust asjaosalisele mitte saata , sest see hõlmab teiste inimeste isikuandmeid? see on kõige ajuvabam põhjendus mida ma kuulnud olen. Ka kohtuotsustel, mis Riigi Teatajas on kõikidele avalikult kättesaadavad, on isikuandmed asendatud ristikestega ( või noh, X-dega) ja nemad ei suuda oma dokumenti taoliselt töödelda? Ja isegi kui ei suuda (taha, oska), siis tuleks sulle lihtsalt ormistada eraldi otsus või vastus, kus ainult sinu juhtum ja andmed. Praeguses olukorras on selge, et sinuga on valesti käitutud ja nad ei taha, et sa sellega kuskile edasi läheksid. Mina sinu asemel just teeksin seda! Ära lase neil võita! Kirjuta sotsiaalministeeriumisse, Puuetega inimeste kojale, ma ei tea, peaministrile kui soovid- seisa enda eest!
VastaKustutaJäi mulje, et kõik teised teavad paremini, mis Sulle vajalik on. Oleks see veel nii, nad teevad kõik selleks, et tõestada, midagi pole tarvis. Äärmiselt nõme suhtumine ametnikelt, isegi terve inimene oleks taolise suhtumise peale olnud endast väljas. See inimene küll nõuniku nime ei vääri, pigem sotsiaalpiduri oma. Kuramus, see ei ole ju nii suur asi ära teha tegelikult. Ma suhtleks sel teemal küll ajakirjandusega.
VastaKustutaKindlasti ära jäta seda teemat nii! Vald on kohustatud selle otsuse sulle saatma. Kui endal vahendeid napib, siis peabki sellistes projektides osalema. Kindlasti esita uus taotlus, sul on õigus abile! Saan aru, et oled pettunud ja nördinud ning parema meelega uuesti seda ei teeks. Aga nii ju vald võidab ning sina pead ikka talvel uhkelt külmas WCs istuma.
VastaKustutaVallaga rohkem suhtlemist tähendabki seda, et jätad oma emotsioonid ukse taha ja räägid nendega konkreetselt oma vajadustest. Ametnikke ei huvita aneemia ja dialüüs, kuid elukoha ohtlikkuse rõhutamine koos sinu tervisliku seisundi kõige olulisemate punktidega võib sinu jaoks positiivse otsuse saada. Tulebki rohkem rõhutada seda, kui ohtlik on sinu jaoks puuküttega boiler, vanad elektrijuhtmed, ebatasane põrand ja kuumad torud, mille vastu end ära põletad. Piltidel näita nende olukorda.
8000 eurot ongi tohutu summa ja tõenäoliselt vald selle pärast nii tegigi. Vaata selle asjaliku remondimehega oma nõudmised üle, kas saaks midagi teistmoodi ja odavamalt teha. Kas sõbrad ja tuttavad saaksid kuidagi oma õla alla panna (näiteks aidata ehitusprahi äraveoga)? Mis asjad on tõesti esmatähtsad (näiteks boiler, elektrijuhtmed, uued aknad, kuidas saada WC soojaks) ja mis asjadega saaks kokku hoida (näiteks plaaditakse ainult dušinurk, ülejäänu värvitakse veekindla värviga jne). Kivimaja seestpoolt soojustamine ja eriti niiskes ruumis on riskantne.
Ametnikega rahast rääkimine ongi alati vastik kogemus, aga ilma selleta ei saa asjad ka paremaks minna. Ja sellest kogemusest rääkimine aitab sellele kindlasti kaasa.
Selle peale ei mõelnud, et need teised, kellele toetus eraldati, võivad olla palju hullemas olukorras inimesed? Igaüks muidugi mõtleb eelkõige enda peale, aga vallas ma siin küll süüd ei näe hetkel. Mine ela mõned nädalad ratastoolis või lamavana või kasvata sellist last ning usu, et enda probleemid tunduvad suhteliselt tühised. End kodus ära põletanud või pead ära löönud on ka täiesti terve inimene.
VastaKustutaSelle peale ei mõtle, et teistel taotlejatel võib seis veel hullem olla? Proovi paar nädalat ratastoolis elada või voodihaiget last põetada ja saad aru kui tühised sinu probleemid nende kõrval on. Igale inimesele muidugi enda särk kõige lähemal, aga sotsiaaltöötaja peab vaatama, et kõik saaksid vastavalt vajadusele. Mu meelest lausa üllatav, et vaevuti pakkuma ehitusettevõtteid jne, ise pole sellist suhtumist kohanud.
VastaKustutaEnd kodus ära löövad ja põletavad täiesti terved ja normaalsed inimesed ka. See ei ole põhjus toetuste maksmiseks. Vaadates kui vähe saavad toetusi ja abi väga sügava puudega lapsed ja nende vanemad, siis oleksin maksumaksjana pettunud kui antaks kodu kohaldamise toetust lihtsalt selle jaoks, et kodu natukene mugavamaks teha. Aitaks kõigepealt need pered kes tõesti vajavad välja sealt, kus on välikäimlad ja seinad puhuvad tuult läbi.
Pulmad tulemas, küsige pulmakingiks inimestelt see raha.
Ma ei sõimle oma postituses. Miks tuled Sina siis siia emotsioneerima? Ma kordan end uuesti: asi polnud niivõrd otsuses, vaid asjaajamises ja suhtumises ning selles, et mulle ei edastatud kirjalikku allkirjastatud otsust.
KustutaLoodan siiralt, et Sul hakkas kergem!
Ja et Sa saaksid nüüd edaspidi südamerahus magama heita, siis tea, et mul ongi päriselt reaalne oht tulevikus amputatsiooni tagajärjel ratastooli jääda.
Asi ei ole ju üldse selles, kuidas teistele taotlejatele vastati või mida nemad said, vaid selles, kuidas Kai probleemisse suhtuti ja see lahendati. Loomulikult on alati suuremaid hädalisi ja abivajajaid, aga see ei tähenda, et Kai peaks tema suhtes toimunud asjade käiguga rahul ja nõus olema. Püsi teemas ikka!
VastaKustutaKas keegi saab teile Kodutunde saates olevaid pindasid kirjeldada? Sama detailselt nagu te oled enda tingimusi kirjeldanud. Ma ei soovi olla õel, ega soovi, et mu kommentaar teeb tervise halvemaks, aga seda juttu on nii väga kummastav lugeda pärast eelmist postitust, kus pulmade eelarve on neli tuhat eurot! Üks eelmine kommentaar on ilusti välja toonud, kuidas oleks eelarvesse saanud jääda ja mis tööd oleks võib-olla tähtsamad olnud, et päris külmas ei peaks olema. Külmast rääkides... tundub, et saaksite ka ise palju ära teha, et elu mõnusam, kindlasti palju rohkem, kui 400e kuus saav pensionär.
VastaKustutaAbsoluutselt lubamatu käitumine valla poolt, vald on kohustatud toetuse maksmisest keelduva otsuse saatma. Sul on õigus vald halduskohtusse kaevata ja nõuda otsuse saatmist. See ei ole üldse keeruline, põhimõtteliselt saad kaebuse esitada vabas vormis ja paluda kohtult kohustada valda vastama. Kaebuse saad esitada e-posti teel. Kontaktid leiad siit: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kontaktandmed. Siin on nõuandeid kaebuse koostamiseks: https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/haldusasjad. Siinne jutt võib esimese hooga ära hirmutada, kuid tegelikult võib esitada kaebuse ära sellisena, nagu oskad teha ja kui midagi on puudu või valesti, siis kohus küsib määrusega asjad üle ja suunab, mida peaks veel tegema. Seda võib lubada, et pärast seda hakkab vald tegutsema.
VastaKustutaEdaspidiseks veel, et kui vald otsuse saadab, saab selle otsuse peale samuti esitada kaebuse halduskohtusse ja paluda otsus tühistada. Juures peaksid olema ka põhjendused, miks otsus tühistada tuleks.
Ära anna alla, oled juba nii palju vaeva näinud! Natuke veel ja saad asjad korda!
Jõudu ja kannatlikku meelt!
Eile saadeti vallast digiallkirjastatud otsus, aga ma pole seda veel avanud, sest püüan praegu stressi tekitavaid olukordi vältida, kuna mul juba teist nädalat kipub vererõhk sinna kahesaja lähedale tõusma... :/
KustutaAga aitäh info ja heade soovide eest! :)
Tere, alguseks olen konkreetne, isegi veidi tige kommenteerija peale, kes kirjutab pulma eelarvest. SEE pole ju üldse see teema! Igal inimesel on õigus planeerida enda pulm täpselt selles mahus ja unistustes nagu ta seda teeb.
VastaKustutaNüüd aga vannitoa kohandusest. 8000.- on ehitaja poolt ilmselgelt üle pakutud summa (isegi koos käibemaksuga). Tegime ema pesuruumi (vets ja vannituba kokku, vann välja) kalkulatsiooni 4000.- Maja on 50 aastat vana. Sinna mahtus vaheseina lammutus, kahe ukseava kinni panemine, uue ukseava tegemine, uus uks, laudadest lagi koos valgustuse ja ventilatsiooniga. Seinte plaatimine; kohandatud, kõrgendusega, käetugedega vetsupott kraanikauss koos kapiga, dušš, seinakäetoed. Põrandal karestatud plaadid ja põrandaküte. Veeboiler oli omafinantseering, duššitool ja veel nipet näpet enda poolt. Teie puhul ei Ema elab tavalises Eesti vallas ja taotluse tegime sellele mõeldes, et ta saaks võimalikult kaua oma kodus hakkama saada. Muidugi oli meil palju omafinantseeringut (õhksoojuspump, uued aknad), aga ma ei usu, et see sai määravaks, et meid valiti. Ema mul 93, kasutab toas rulaatorit. Olen ainuke laps, 64 aastane, liikumispuudega ja ei saa eriti ema füüsiliselt aidata. Lisaksin, et raha ei tule ju omavalitsuselt, vaid Euroopa Regionaalarengu Fondilt. Täna emotsioonidesse ei lasku, Iseolemise saadet vaatasin. Olge terved ja ajage oma asja. Teil on selleks täielik õigus! Õnne!
Kes Teil töid teostas? :)
KustutaTaotluse tegime 2019.a. aprilliks, siis otsisime firma, kes tegi hinnapakkumise valda. Raha tuli alles jaanuaris 2020. Firma ei saanud kohe tööd alustada ja kuna hinnapakkumine 5000.- ei mahtunud saadud summasse (1000 oleksime pidanud ise tasuma) siis otsisime uue, kohaliku firma. Töö valmis kahe nädalaga. Vallast said positiivse otsuse 9 inimest. Vist viie taotlust ei rahuldatud. Nüüd saab jälle uusi taotlusi esitada. Ema elab vallas, kus rahvaarv veidi alla 6 tuhande.
Kustuta