Palun väga vabandust, aga millist suunda sa mudid?

Tahtsin teiega jagada oma viimase aja mõtteid influentseritest, suunamudijatest, sisuloojatest, nimetagu igaüks neid nii nagu tahab. See konkreetne postitus on mul mustandites kükitanud juba tervelt poolteist aastat. Ja kui algselt oli see suunatud ainult blogijatele, siis nüüd hõlmab see pigem kõiki influentsereid. Ja kui ma vahepeal jõudsin juba hakata arvama, et ah, ei hakka seda asja torkima, siis viimase aja valguses, mis influentseritega toimub, tunnen, et pean sõna sekka ütlema. Mitte, et see peaks suurt kellegile korda minema, mida üks pime siit Nõmme mändide vahelt arvab, aga vähemalt ma ise saan siis südamerahu, et ma pole lihtsalt vaikides pealt vaadanud või pilku ära pööranud.
Ja olgu rõhutatud, et järgnevad näited on nopitud erinevatel aegadel, erinevate inimeste päris postitustest ja tegudest, mis ajendasid mind sellel teemal sõna võtma.

Esiteks, ma ei saa aru, mis hetkel käib inimesel peas see plõks ära, kus ta muutub valelikuks, endale vasturääkivaks klikimagnetiks. Üks nädal kirjutab influentser , et on üksi, kurb, pole usaldusväärset inimest ja mida kõike veel, KAKS PÄEVA HILJEM on mingi selfi, väidetavalt parima sõbrannaga ja seal samas kutsub kõiki oma lugejaid postituse alla ära märkima enda parimat südamesõbrannat. Üks kord on eluarmastus, teine kord ei ole, siis jälle on ja siis jälle ei ole. Siis ollakse õnnelik ja tänulik kõige eest, järgmisel hetkel madalam kui muru, väärtusetum kui amööb, siis jälle pakatame rahutundest ja õnnest ja siis juhhei, alustame kõik trenni ja saavutame koos eluvormi ja siis ikka ei saavuta, sest olen paks ja laisk ja mul nõrk iseloom ja siis aasta hiljem uue hooga kõik otsast peale. Siis mingi hetk armastan kõiki kasse-koeri-sigu-jäneseid-rotte-merisigu ja siis järgmisel hetkel tuleb hoog peale ja enam ei armasta ega hooli. Ja siis on leiutatud influentseritele veel selline hashtag nagu #keepitreal. Ja veel on hästi pop kasutada – you do you. Aga kas ikka peaks selle „you do you“ sildiga nii hoogsalt vehkima kui see, mida sa teed, ei ole ilmselgelt positiivne eeskuju? Ja juba ainuüksi see, et meil on selline hashtag kasutusel näitab, et meil on probleem, midagi on väga valesti.
Ja ei, ma ei arva, et oma erinevate emotsioonide ja tunnete kajastamine oleks kuidagi feik, kindlasti mitte. Meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi. Ent mina räägin siin praegu sellest kui influentser kaagutab nagu peata kana, omamata mingeid väärtushinnanguid ja prioriteete. Kui sisu, mida luuakse, on nii vastuoluline ja valelik ja on aru saada, et inimene vajaks ravi, või kui mitte ravi, siis ehk mõnda aega eemalolemist sotsiaalmeediast, et omaenda sisemusega tegeleda.

Ja kui korraks jätta see valelik fassaad kõrvale ja räägime sellest, kuidas influentser väidab, et tema küll ei soovi ega otsi skandaali ja et tema pole midagi valesti-pahasti teinud, pole linnupojakeselegi liiga teinud, aga näe, miskipärast kõik pasundavad, kollane ajakirjandus treib järjepanu uudisnupukesi, rahvas räägib ja näitavad näpuga… Ja sina oled lihtsalt üks väike süütu lilleke keset seda pasamerd. Noh, ütlen ausalt, ei kõla usutavalt.
Minu bloginduse ajaloos on olnud ainult üks skandaal – aastatetagune Grete Kleini skandaal. Ja olgem ausad, ega see ka nüüd päris tühja kohapealt ei saanud oma alguse. Aga me lahendasime asja sõbralikult... Grete tuli Pärnusse, saime kokku, vabandas, mina võtsin vabanduse vastu, sain anonüümselt lugejalt sõimata, et olen üks selgrootu mollusk ja lubas enam mitte kunagi mu blogisse naasta ja kõik, teema maas. Rohkem skandaale pole olnud. Nii et ma julgen väita, et kui influentser on pidevalt mingisuguses skandaalis ja pori loopimises osaline, siis peab asi olema ikka veits inimeses endas ka. Ei ole asjad päris nii, et üks on süütuke kui lilleke ja teine must kui siga.

Ja kui ma vaatan kogu seda kompotti, siis no mina võin ju füüsiliselt siit-sealt veits logiseda, aga no need mõned on omadega ikka puhta sassis...

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kui sa ise oled omadega nii plindris, siis äkki ei peaks neid hashtage üldse kasutama ja leiutama ja ehk oleks üldse õige aeg väike puhkus sotsiaalmeediast võtta? Ning mina kutsun küll üles inimesi mitte toitma selliseid katkiseid ja võlts influentsereid. Kuigi noh jah, vähe tõenäoline, et see juhtub, sest tsirkust ja leiba on alati inimestele vaja olnud. Aga kusagil on need inimlikud piirid, kodu ja pere, kes kõige selle tagajärjel samuti kannatavad. Ja kuna ma ei usu, et influentserid ise eemalduksid mõneks ajaks sotsiaalmeediast, sest nad on nii suures sõltuvuses tähelepanust, siis ma kutsun üles unfolloma kõiki neid, kellel on ülemisel korrusel ilmselgelt midagi katki.

Igatahes, olge tublid, minge loodusesse, märgake väikeseid asju, lubage endale tänase ilusa päeva puhul midagi erilist, kasvõi üks ekstra jäätis, ja nautike lihtsalt seda kaunist suve, mida on meile kamaluga antud! 

CONVERSATION

11 kommentaari:

  1. Kai, sa oled jätkuvalt mu kõige lemmikum blogija ja ütleme ausalt, see enesekultus on inimestel ikka üle piiri läinud :/ Ei kujutaks ausaltöeldes ette, et keegi selliseid inimesi suudakski päriselus tõsiselt võtta nagu nad endast kuvandi on loonud. Üks mõttetu tiibadega lehvitamine ja arvamuste avaldamine. Sina oled nii reaalne ja nii ilusa ja suurepärase isiksusega inimene, kellelt on palju õppida nendelgi 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Awww, aitäh, hea Katu! 🥰
      Ma päris alguses, kui alles avastasin seda bloginduse värki, vaatasin ja lugesin väga paljusid blogisid suure lapseliku huvi ja siirusega, aga aja möödudes hakkas siit-sealt aina enam silma torkama vastuolulisus sõnade ja tegude vahel ja see muutus häirivaks ja kaotas minu silmis usaldust. Ja ma ei räägi siinkohal sellest, et inimesed ja nende arvamused-maailmavaated muutuvad ajas, vaid sellest, et kõik see vasturääkivus toimub päevade-nädalate-kuude vahemikes. Tänasel päeval on mul üksikud lemmikud, kellel ma silma peal hoian ja tegemistele kaasa elan. Teised on sellised.. neee, loen siis kui igav on või kui midagi paremat teha pole. Aga üldiselt juhtub seda väga harva kui mul on igav, ei mäletagi millal viimati.
      Ja see, et ma olen jätkuvalt su kõige lemmikum blogija, noh, selle peale ütleks aint ajee! ❤️ *näpud püsti*

      PS. Sorry, et mõne päevase viivitusega vastasin. Joosep on noortejuht ja ta korraldas siin ööbimisega väljasõitu oma noortele ja mind, kes ma oskan suurepäraselt süüa teha, pandi vastutama 20 noore inimese
      täiskõhu eest! Oeh, oli väsitav, aga hakkama sain. 😊
      Nüüd ma mõtlen, kas ma olen ühe jalgade mudimise ära teeninud, hmmm, jaa, ma olen selle vist ära teeninud. Lähen väljastan nüüd härra abikaasale arve, haha. 😍😃

      Kustuta
  2. Väga hästi öeldud. Vaadates/kuulates kuulsusjanus inimesi tekib pigem vastureaktsioon. On need, kes suudavad jääda iseendaks ja need, kes lehvivad nagu tuulelipp. Ei saa ka aru miks influenceriks olemine nii populaarne on. Instagrammis soovis üks 13 aastane mind jälgida, et ma teda jälgima hakkaks. Tema tutvustus oli, et soovib saada suunamudijaks. Whaaaaat??? Try neuroscience or something. See on kurb kui noortel tüdrukutel pole muud tööalast sihti kui suunamudija.
    M.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, sada prossa nõus. Selline pushitud ja iga rakuga meeleheitlikult feimi tagaajev influentser ei lähe kohe üldse peale, just nagu ütlesid – pigem mõjub eemaletõukavana.
      Ja see „try neuroscience or something“ tabas naelapea pihta, purtsatasin naerma. Teema kui selline ei ole ise naljakas, kohe üldse ei ole, aga su reaktsioon oli. Ja kuule, kui mul peaks kunagi kuulsus pähe lööma või ma löön oma pea kuhugile hästi kõvasti ära või mida iganes ja mul hakkavad ka ilmnema influentseritele omased ebameeldivad jooned, siis pliis, andke märku. 😊

      Kustuta
    2. Annan Sulle teada kui hakkad digimuunduma :D
      M.

      Kustuta
  3. Need Jane vastused Sulle olid nii rumalad ja inetud, et ma ei taha ühtki kommentaari sinna jätta (ei loe ega jälgi muidu niigi). Tundus, et ta tegelikult ei saanud arugi, millest kirjutasid, aga oma taipamatuses on kiire tegema järeldusi, kui palju lugupidamist keegi väärib. Veelkord, kui rumal lihtsalt. Mind häirib muuhulgas seegi, kui õelate sõnade järele pannakse naeratav emoji, eriti veel rääkides aus olemisest.

    Ma olen lugenud päris mitut artiklit nt Tartu Ülikoolis läbi viidud uuringutest suunamudijate teemal ning seal on välja toodud, et väga olulisteks väärtusteks nende puhul on autentsus, siirus ja usaldusväärsus. Ning, mis puudutab influencerite nn antifänne, siis tsiteerin: "eriti tähelepanelikud ollakse sisulooja ebaeetilise käitumise, väärväidete ja liialduste osas". Jätan paar linki ka, ERRi portaalis on need:

    https://novaator.err.ee/1608196966/suunamudijat-jalgivad-andunult-ka-antifannid
    https://novaator.err.ee/1105046/magistritoo-eesti-suunamudijad-otsivad-alles-maailmas-oma-kohta

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle tundub, et Jane lihtsalt võttis selle ühe mõttelõimekese, millest tundis end puudutatuna ja kukkus selle ümber vahutama, jättes põhipointi tähelepanuta. Ja mina olin kusjuures siiralt valmis temaga rahulikult diskuteerima, et jõuda selgusele, kust meil tekib omavahelises suhtluses lünk sisse. Aga nähes, millise passiiv-agressivse vastuse osaliseks ma sain, siis jah, polegi nagu rohkem midagi lisada.
      Ja Ütleme nii, et minus tekitavad ka need naeratavad emojid selliste tekstide juures kahetisi tundeid ja mõtteid. Just täna hommikul mõtlesin nendest eraldi postituse kirjutada, aga eks näis, kas ja millal kirjutan.

      PS. Väga huvitav lugemine oli, aitäh! Aga kas mul läks midagi metsa või mõlemad lingid pididki mind ühele ja samale artiklile viima?

      Kustuta
    2. Kaks artiklit on, panen igaks juhuks mõlemad uuesti. Üks on pealkirjaga "Suunamudijat jälgivad andunult ka antifännid", link:
      https://novaator.err.ee/1608196966/suunamudijat-jalgivad-andunult-ka-antifannid

      Ja teine "Magistritöö: Eesti suunamudijad otsivad alles maailmas oma kohta", link:
      https://novaator.err.ee/1105046/magistritoo-eesti-suunamudijad-otsivad-alles-maailmas-oma-kohta

      Kustuta
  4. Jane jäi täna mulle silma hoopis teise algatusega mis viis mind lõpuks siia. Mu tekkis täiesti küsimus parme pidi see aasta palju olema ja jube agressiivsed aga kas on veel mingit putukad? Sest ilmselgelt on mingi putukas mudijat mudimas käinud.
    Mina sain sinu mõttekäigust küll kenasti aru ja sa ilmselgelt ei ole keelanud tundeid tunda vaid küsida selgelt kuidas saab olla. Et täna kirjutan mul pole ühtegi tõelist sõbrannat ja siis homme on sul see olematu sõbranna pildis. Seega ongi vaid mingi kahtlane teema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, ütleks, et sõltub nats sellest ka, et kus keskkonnas sa ise oma aega veedad, minu meelest on tänavune aasta just väga putukavaene... muig.
      Jane algatustest ei tea ma midagi, ei jälgi teda enam.

      Kustuta

Back
to top