Loll on loll olla

Ühesõnaga, mõned päevad tagasi, hommikul vara, siis kui olin veel üsnagi unelaksune ja järjekordsed poolmagamata ööd olid selja taga, helises telefon. Viisakas inimene nagu ma olen, võtsin kõne vastu. Okei, tegelt pole viisakusega siin midagi pistmist. Hoopis tibatilluke-iiimepisike-väike lootuskiireke süttis mu sees, et ohoo, kas tõesti, kas tõesti on tutikas neer juba kandikul mind opisaalis ootamas. Aga ei. Sest kohe kui olin kõne vastu võtnud ja „hallo“-gi jõudnud ära öelda, algas järgmine vestlus. „tere, helistame teile blablabla firmast ja oleme siin läbi viimas väikest küsitlust ja kas oleksite valmis paarile küsimusele vastama?“

„Nooo eks ma ikka olen,“ vastasin pisut kõhklevalt.

„Suurepärane!“ rõõmustas näitsik ning jätkas „mida te riideid ostes kõige olulisemaks peate?“

„Eee, seda et ee.. „ kokutasin ma teisel pool toru. Tundsin end nagu mingi täisdebiilik, kes on ära eksinud ja nüüd ei suuda oma kodust aadressigi meelde tuletada. Pea oli lihtsalt nii tühi, tühi nagu munakoor.

„Kas seda, et materjal oleks katsudes pehme ja… „abistas näitsik.

„Jaa, just. Et materjal oleks katsudes hea ja mitte mingi kilekas või selline ebameeldiv sünteetika,“ vastasin mina.

„Kas te pigem ostate uusi riideid või teise ringi riideid?“

„Mul on enamus riided teise ringi riided, uusi ostan väga harva,“

„Jaa, väga hea!“ kiitis näitsik, tekitades tunde nagu ma oleksin just õiget sihtmärki tabanud, ja siis küsis edasi „kas te tegelete aeg-ajalt ka heategevusega?“

„Jaa, iga kuiselt,“ vastasin mina.

Kokku oli mingi neli-viis küsimust ja siis kui nendele ära vastasin, siis ütles, et aitäh ja kuna te olite nii kenasti nõus vastama, siis tahame saata teile 4 paari bambussokke ja viienda paari saadame vaesust kannatavale perele ja tatata, räägib seal muudkui edasi. Ma olin seal teispool toru nagu wohoo, ma sain praegu KINGITUSE. *fanfaarid ja lillesülemid ja aplaus* Ma pole kunagi telefonikõne inimestelt midagi tasuta saanud, jeee!!!, Ja mõelda kui armas, nad saadavad vaestele ka sokke. Külmal ja märjal ajal kulub ju iga lisapaar kuivi sokke alati marjaks ära. Ja nii ma siis seal juubeldasin oma väikeses unises peakeses. Kuid mu rõõm oli üürike, sest äkitselt hakkas näitsik vuristama ja hästi rõhutatult rääkima: „…ja praegu on need sokid teile tutvumishinnaga 19,90 eurot ja kuidas siis on, kas soovite pika säärega või madala säärega, selliseid moodsaid, mis praegu on… „

„„Kas teil on kõrge säärega meeste sokke ka?“ küsis mu suu, ilma et oleks mu ajuga eelnevalt midagi läbi rääkinud. Ja mis te arvate, kas neil oli pika säärega meeste sokke? No muidugi oli. Ja samal ajal kui mina juba tellimust vormistasin ja edastasin vabatahtlikult oma koduaadressi, kisendas mu mõistus, et „mida sa teed?“, aga teine pool minust ütles, et „ole vait!“. See 20 euri ei tee sind vaesemaks ja pealegi – keegi puuduse all kannatavatest peredest saab ka endale paari sokke. kui tore ja armas. Tõepoolest, kui tore ja armas.
Pärast kõnet, kui olin end kaineks maganud ja unekoomast välja tulnud,  siis sain ise ka aru kui idiootse diili ma tegin. Ma oleksin võinud ju selle 20 eurtsi eest osta vaestele neid sokke rohkem kui ühe niruse paari. Või kaks-kolm paari sokke ja väike toiduabi juurde. Aga no mis sest enam. Tellimus oli vormistatud ja nüüd ma jäin oma kaheksat sokki ootama…

Ja üleeile oligi see kaunis päev, kus ma sain oma bambussokid kätte, koos arvega. Arvega, kus seisab mustvalgelt kirjas, et see on jätkutellimus ja et nemad, auväärt bambuse sokivabrik, hakkavad nüüd mulle iga kuu 4 paari pika säärega meeste sokke saatma, hinnaks 39,90 euri. Vot nii hea diili saingi. 1 sokipaar 10 euri. Ma praegu huvi pärast tsekkasin Sokisahtlisse, et vaadata, mis hinnaga keskmiselt meeste sokid kätte saab ja kae nalja – 5-6 euri ja ongi sul sokid olemas. Mitte nii, et köhid 10 euri sokipaari eest. Ma ei raatsiks neid jalgagi panna ja isegi kui peaksin neid kandma, siis ma nutaksin iga soki pärast, mis on kandes hõredaks kulunud.

Böäh. Eks ma ise olen muidugi süüdi, siin pole kellegile teisele midagi ette heita ja tegelikult on natu-natuke naljakas ka. Ma lihtsalt olin kohutavalt unekoomane. Vot nii kergesti saigi mind ära konksutada. Ma olen magamata ja super väsinuna ikka imekerge saak. Ärge palun enam helistage mulle hommikul vara. Siis ma alles kõlgun kuskil paksu pilveudu sees, kuulen kauguses linnukesi siristamas ja sädistamas ja olen siis nii uudumuudu, et ma ilmselt oleks valmis kogu teie maise kilakola kokku ostma. Ma ilmselt oleks teie vanad juustud ja kalossid ka ära ostnud, kui oleksite mulle pühalikult lubanud, et teise paari kummikuid saadate vaestele või kodututele või selle saadud raha eest viite loomade varjupaika midagi head ja paremat. Ma oleks raudselt olnud nagu aa, olgu, heakene küll. Loomade ja laste ja vaeste nimel ikka. Doup. Nii loll.

Aga see oli neist küll ekstra nõme, et nad jätsid alguses oma küsitlusega mulje nagu nad annaksid kingituseks need sokid. Ja kui ma nüüd hästi hoolega järele mõtlen, siis justkui ähmaselt meenuks, et ta võis kõne lõpus mainida, et tegu on jätkutellimusega. No nii möödaminnes või nii. Aga kas see info ei peaks olema üks esimestest ja siis alles selle põhjal saaks inimene otsustada, kas ta on huvitatud teie üllameelsest 4+1 sokikampaaniast vms.

Aga davai. Ma lähen nüüd canceldama. Tahaks siia lõppu naerunägusid lisada, aga ma ei oska. Mõelge ise juurde.
Muide.. ilusat veebruarikuu algust! Kevad on sisuliselt juba käega katsutavas kauguses, nii tore. Ja kui need rinnuni ulatuvad hanged kord sulama hakkavad, siis tegelikult kuluvad Joosepile need 4 lisapaari bambussokke ka ära. Ja katsuge te öelda, et ei kulu vms. Ma ju pean kuidagi oma haavu lakkuma ja lollust vabandama.

CONVERSATION

11 kommentaari:

  1. Sellisest telefoniostist on sul seaduse järgi 14 päeva aega taganeda. Aga vot ma ei tea, kas sa pead need sokid neile oma kulude ja kirjadega tagasi saatma või kuidas see käib.
    Jube nõmedad on sellised agressiivsed müügimeetodid. Kliendi petmine põhimõtteliselt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja kusjuures kulutab nii minu kui enda aega. Öelgu kohe alguses see makseinfo ja ostutingimused ära ja asi ants. Pärast seda kirjavahetust ja jebimist on ju palju rohkem. Mul parematki oma ajaga teha kui siin sokke edasi-tagasi saata. Max tüütu.

      Kustuta
  2. Ega see telefoni teel ostetud toote tagastamine polegi nii lihtne. Korra sai ostetud ema soovil mingid vitamiinid, helistasin koheselt ka et ei soovi rohkem edasi tellida. Mulle tundus, et sai nagu asjaga ühele poole. Poole aastapärast oli postkastis pakike, automaatselt avasin, ei osanud ju arvata, et vitamiinid seal, olin ikka püha viha täis, helistasin ja öeldi, et kuna olete paki avanud siis tagasi saata ei saa, vaid peate arve maksma. Nutt kurgus maksin arve ja helistasin ja saatsin veel eraldi e-maili et jumala eest ei tuleks rohkem selliseid üllatusi. Peale seda õnneks enam ei tulnud, aga kirja kirjutasin ikka päris kurja, et millest nad nagu aru ei saanud, ja kas nüüd kuu lõpuni täidan perekõhtu ainult vitamiinidega? Aeg-ajalt on tulnud kõned et, tere, te olete kunagi meie käest tellinud vitamiine .... edasi ma enam ei kuula, alguses sai juba öeldud et palun ärge helistage. See et ma sealt kunagi tellisin oli ema soovil ja oligi ühekordne soov. Mul siiani tulevad judinad peale kui mõtlen telefoni teel tellimisele :(
    Seega soovitus, tellimuse lõpetamiseks saada ka kirjalik teade :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. A jaa, ma sain täitsa aru, millist vitamiini müüjat sa silmas pead. Ma ka kunagi aastaid tagasi tellisin. Mõtlesin, et oh kui hea ja mugav. Kuna pean nagunii iga päev tarvitama, siis on hea kui on kogu aeg olemas. Aga siis kui olin kolm kuud saanud neilt neid vitamiine, siis tuli järgmine kõne, kus nad hakkasid rääkima, et "kas teate, selleks et D-vitamiin saaks maksimaalselt mõjuda, on teil tarvis ka kasutada omega-3 kapsleid ja kuna te olete meie väga hea klient... ". Ma keeldusin. Kolm kuud hiljem helistati ja hakati rääkima, et kui oluline on liigeseid ja kõõluseid kaitsta jne. Ja vot siis sai mul villand. Kirjutasin kirja, et ma ei soovi rohkem ei D-vitamiine ega ka muid vitamiine.
      Mingi aeg oli vaikus, aga siis pool aastat hiljem helistati ikka. Aga siis ma ütlesin, et ma ei tohi muid ravimeid ja preparaate tarvitada, kuna mul neerupuudulikkus ja ainult minu raviarst otsustab ja määrab koguseid, et mida ja kui palju. Ja saad aru nahaale. Nad ikka, täiesti süüdimatult, jätkasid oma mantrat. Nagu halloo! Kas te ei kuulnud? Ma just ütlesin teile, et mul on neerupuudulikkus ja ma olen rangelt oma raviarsti jälgimise all.
      Nüüd on õnneks vaikus olnud... :)

      Kustuta
  3. Need kõned on põhjus, miks ma pelgan telefonikõnesid vastu võtta tundmatutelt numbritelt. Nad ei saa aru, et ei on ei ja lõpuks ma lihtsalt olen sunnitud kõne ebaviisakalt kinni panema. Ajavad aint närvi.
    Ma saan aru, et see on nende töö ja leib, aga selline inimestega manipuleerimine on ebaeetiline. Oleks siis nii, et saan oma sokid ja arve kätte ja siis pean teatama, kui juurde soovin, mitte et ma pole tutvumistootega tutvudagi saanud, aga juba olen justkui toodet kiitnud ja uue satsi tellinud.
    Raamatuklubi liikmelisus on samasugune tobe - pean iga kuu teatama, kui ma kuuraamatut ei taha. Minu loogika ütleb, et vastupidi peaks see olema, aga eks nad selle peale mängivadki, et keeldumise korral äkki suudavad ümber rääkida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, sama siin. Iga kord kui näen, et võõras number helistab, siis tekib ebameeldiv tunne. Ja ma ei ole ka väga hea "ei" ütleja. Ma oskan "ei" öelda küll ja aina enam olen hakanud ütlema ka, aga tundub, et osad ei tea selle sõna tähendust...

      Kustuta
  4. Nende postimüügi tellimustega on minul selline kogemus, et kunagi tellisin ka tutvumishinnaga mingid kalaõlikapslid ja ütlesin siis et rohkem ei taha, aga see neile ei meeldinud, sest see esimene pakkumine ongi nii ülisoodsa hinnaga et sind konksu otsa saada (noh nagu narkoga et esimene doos on tasuta :D) Aga nemad saatsid mulle postkasti ikka uue saadetise, arve juures. Võtsin vitamiinid, arve viskasin minema. hakkasid pommitama et makske ära. Vastasin, et mille eest ma maksan, ma pole mingit pakki saanud ja miks te oleks pidanud mulle saatmagi kui kirjutasin et ei soovi rohkem neid vitamiine. Kui pakk pannakse sulle lihtsalt postkasti, siis tõestagu ära et ma olen selle sealt kätte saanud. Ei tõesta ju? Jah, oli nahhaalne käitumine minu poolt, aga minu jaoks oli nende pealetükkiv ja minu soovi mittearvestav käitumine ka nahhaalne! Täielik väljapressimine nende poolt ju: meie saatsime, nüüd maksad ja kõik! Vot ei maksa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päris julge samm. Mina ilmselt nii poleks teinud, sest teades iseennast, siis oleksin hakanud pabistama, et äkki mulle saadetakse inkasso kraesse ja siis mu nimi riputatakse kuskile maksehäiresse üles jne. Ja see on küll viimane koht, kuhu ma sattuda tahaksin.

      Kustuta
    2. Selleks et isikult saaks nõuda kauba või teenuse eest tasumist, peab olema müüja suuteline tõendama, et isik on kauba või teenuse kätte saanud. Lukustamata trepikoja lukustamata postkasti topitud kauba eest mina küll ei vastuta. Võib olla mõni naaber võttis või see ei jõudnudki minu postkasti? Mitte mingit õiguslikku alust neil polnud minult midagi nõuda. Kui nemad ise omast vabast tahtest inimestele oma kaupa ukse taha loobivad, siis on see nende endi äririsk. Jah, paljud ei teeks nii nagu mina ja kuna on valida kas maksta see arve ära või hakata tagasi saatmise peale aega ja energiat raiskama, siis enamus inimesi ilmselt lööbki käega ja kergem on see arve ära maksta. See ongi nende ärimudel.

      Kustuta
  5. Soovitan soojalt öelda kohe, kui saad aru, et on müügikõne, et sa ei osta kunagi midagi telefoni teel. Päriselt töötab, mõni veel küsib täpsustavalt et kohe mitte midagi? (JAH, mitte midagi :D) ning jäetakse kenasti rahule, säästavad minu ja ka enda aega.

    VastaKustuta
  6. See on ikka eriti alatu taktika. Jätta mulje, et saad tasuta ja siis pärast plekid. Nad suudavad nii ära rääkida ka vanainimesi. Ma ei võtnud ka vanasti sellepärast kõnesid vastu. Nüüd olen selgroogu kasvatanud ja ütlen ei. Kui see ei aita, siis lõpetan kõne ära või ütlen resoluutsemalt. Sellel alal töötav inimene võiks aru saada mida tähendab ei. Kui oled ise nii tobeda töö valinud, siis sorry. Jah, ma ei taha Sulle halvasti öelda, aga kui Sa ei jäta mulle valikut, siis nii juhtub.
    M.

    VastaKustuta

Back
to top