Naised vs mehed

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis käisime Joosepi vennal ja ta naisel külas. Nad on hästi toredad. Ja see on ka alati üli armas, kuidas ta vend on minu suhtes hästi tähelepanelik, loetledes ette kõik snäkid, mida laualt võib leida jne. Ta isegi kirjeldas mulle nende kalendrit, mille ta oli oma naisele lasknud kujundada, et millinefoto neist mingi kuu juures on. Kõige nunnum oli juunikuu, sest seal oli nende esimene ultraheli pilt. Nad saavad nimelt juunis oma esimese beebi. Väikesed asjad, aga teeb alati südame alt nii soojaks ja paneb tundma oodatuna. Et ma olen ka ikkagist osa seltskonnast, osa perekonnast, mitte lihtsalt üks suvaline pime, kes jõlgub Joosepiga kaasa.

Aga kõik see toredus sai juhtuma eelkõige sellepärast, et Joosep ja ta vennanaine läksid kunagi ammu, muistsel aal vaidlema ja kogu vaidlus päädis lõpuks sellega, et nad otsustasid kihla vedada.

Kõik sai alguse sellest, et vist kevadel liikus netis ringi mingi matemaatika ülesanne, kus kõik hakkasid tehete järjekorra üle vaidlema. Et kui avaldises on sulud, kas siis esmalt tuleb teha sulgudes  olev tehe ja alles siis korrutan ja jagan või enne kaotan sulud ja siis korrutan ja jagan. Ja kuigi mina ja numbrid pole kunagi väga head sõbrad olnud (Joosep ütleb, et numbrid ajavad mind segadusse), siis arvutasin minagi selle tehte läbi. Aga ma absoluutselt enam ei mäleta, mis järjekorras ma midagi tegin. Kui peaksin praegu mingil põhjusel seda uuesti lahendama, siis ma enne ilmselt kaotaksin sulud ja siis teeksin ülejäänud tehte. Ja kui ma nüüd ei eksi, siis nii tegi ka Joosepi vennanaine. Ent Joosep, kes töötab igapäevaselt numbritega ja kasutab koodi kirjutamisel igasugu tehteid, siis tema tegi mingi teise, uue reegli järgi seda arvutust.

Aga igatahes, kuna Joosep ja ta vennanaine said erinevad vastused, siis nad hakkasid vaidlema, et kummal on õigus. Minu meelest nii lamp asi, mille pärast tunde ja päevi vaielda, aga olgu pealegi, eks õiglus ja õigus selgubki vaidluste käigus. Ja ma isegi ei tea, kuidas see asi lõpuks lahenes, aga Joosepil on kombeks, et kui ta on milleski 100% pühalikult veendunud, siis ta kohe viskab selle „davai, veame kihla“ kaardi lauale ja nii ka seekord. Aga mida vennanaine ei teadnud oli see, et kui Joosep paneb juba kaks pitsat vahele, siis on suht ebatõenäoline, et ta eksib. Ma olen kõik need 746217 kihlvedu kaotanud, trust me, ma tean, millest ma räägin!!!!!

Ja lisaks on ta veel selline, et kui  ma peaksin kasvõi moka otsast ütlema, et sa ju ei teeks seda, siis võid raudpolt kindel olla, et ta teeb seda. Võib-olla on teistel meestel ka see nii, aga lihtsalt super naljakas. Ilmselt evolutsiooniga kaasa tulnud asi, et demonstreerida oma mehelikkust ja oskusi ja teadmisi jne. Või kui sa annad talle mingi ülesande, no ma ei tea, näiteks purgikaane avamise, mida mina ei jaksa lahti keerata, ja kui ma siis lähen selle purgikesega tema juurde, siis ta väänab endal kasvõi käe punaseks, aga ta ei loobu. Ma olen nagu „kuule, ma võin tegelt avajaga ka selle lahti teha“, aga ei. Ütleb vaid, et ma ootaks, ta kohe saab selle lahti. Ja siis mul on max kahju temast, sest ma olen naine ja ma olen kaastundlik ja empaatiline olevus. Aga ei noh, lahti ta selle purgi saab. Ma ei tea ühtegi purgikaant, mis oleks tema poolt kinni jäänud selle 14. aasta jooksul.

Tsii, okei, ma olen super hea storyteller. Alustan külaskäigust, siis räägin matemaatika ülesandest ja nüüd olen otsapidi kuidagi purgikaanteni jõudnud. Oh well.

Ma tegelt tahtsin jõuda ju selleni, et vennanaine loomulikult kaotas ja Joosep võitis, no täpselt nii nagu ma ütlesin. Ja kuna ta jäi Joosepile kaks pitsat sisse ja selle aja jooksul selgus, et neile meeldib ka megalt lauamänge mängida, täpselt nagu minulegi (ahaha, mitte nagu Joosepile), siis sai kokku lepitud, et lähme mingi aeg külla ja sööme pitsat ja oleme niisama muhedad ja mängime hässsti palju lauamänge. Nii ja nüüd ma jõuan selleni, millest ma üldse tulingi rääkima – naiste ja meeste erinevustest. Ja ainult kolmveerand postitust oligi sissejuhatust, haha.

Ei pea vist eriline geenius olema, et mõista, et me oleme naiste ja meestena erinevad. Me räägime ja suhtleme erinevalt. Me toimetame ja käitume ja reageerime erinevalt. Minu arvates on mehed ratsionaalsemad ja rohkem probleemilahendusele keskendunud (no võtame kasvõi selle sama purgikaane näite). Naised aga lähtuvad suhtluses pigem emotsioonidest. No võrrelge kasvõi poes käimist ja ei, ma ei mõtle toidupoes käimist (kuigi issand jaa, sellest võiks samuti pikalt ja laialt rääkida), aga ma praegu mõtlen seda, et kui näed poes midagi üli nunnut ja ilusat. Kui ma seda silman, siis ma kraban selle kohe endale kätte ja kogu mu sisemus hakkab pulbitsema, et apppiii, kui nunnu ja äge, vaata kui iluuus!. Samas ma ei kujuta ettegi, et Joosep jookseks mingi nunnu pehme sviitri või pleedi juurde ja kukuks ennastunustavalt sädistama, et issand, Kai, vaata kui super pehme ja nunnu pleedike. Seevastu tehnikariiulis võivad tal silmad särama minna küll ja võib minuteid keskendunult uurida ja lugeda ja ma olen seal kõrval nagu boooring. Kui see pole just uus telefon või midagi muud toredad, mis blingib ja särab või on maailma pehmeim  või lõhnaks nagu väike unelm, kuhu on pistetud kamaluga lilli, ükssarvikusabasid, kummikomme, vahukomme, vaniljet ja tuhksuhkrut. Aga et tema läheks mingi juhtme peale nii elevile ja äksi täis, siis ei. Ta võib küll üli keskendunud olla ja väga sihikindlalt minna midagi ostma ja tunda sellest veel hiljemgi väga suurt rõõmu, aga ta never ever ei jookseks poolearulisena kuskile leti juurde ega küsiks kätevärisedes HyperX kõrvaklappe endale.

Sama ka auto ostmisega. Kui ta leiab sobiva potentsiaalse kandidaadi, siis ta loetleb kõik mootori võimsused, mis lisad tal on ja mida kõik veel, aga ta mitte kunagi ei ütle mulle selle info sees auto värvi. Ma pean enamus kordadel seda ise lisaks küsima.

Okei, palun väga vabandust, mul on täna konkreetselt mölapidamatus ja ma laperdan oma jutuga nagu tuulelipp. Ma asun nüüd asja kallale.

Oma pika jutu lõpuks tahtsin ma lõpuks jõuda sinna, kus ma räägin teile, kuidas me mängisime Aliast mehed vs naised.
Kuna ma ei tea kui paljud teist on sellega kokku puutunud, no Aliasega ehk ikka, aga ma mõtlen et just selle konkreetse versiooniga. Igatahes mäng on nagu iga teine sõnaseletus mäng, ent konks peitub selles, et naised peavad üksteisele meeste sõnu seletama ja mehed naiste omi. Meil oli nt selliseid sõnu nagu garaaž, lahtilöök, pinge, kuuskantvõti, sisepõlemismootor jne. Kusjuures, selle viimase ma suutsin kahe sekundiga ära öelda. Nii uhke enda üle. Ma ikka kuulan ka, mida mu mees mulle vabal ajal autodest ja nende mootoridest räägib. Ja meestel olid sellised sõnad nagu samet pesu, voltseelik, šifoon, CC kreem, päikesepuuder, munasarjad jne. Sellest viimasest ma veel räägin teile. See oli ülinaljakas, sest Joosep pidi seda oma vennale seletama. Ja sõnad olid suht lihtsad, ainult mõne üksiku sõnaga tekkis segadus, et mis asi see veel on. Ja ma mõtlen, et mitte keegi seltskonnast ei teadnud, ei naised ega mehed, kuigi see pidi olema nende teemasõna. Aga meeste sõnade seletamisega sain ma kenasti hakkama. Mitte küll nii nagu võib-olla mehed oleksid neid seletanud, õigete terminite ja päris eesmärgipäraste sõnadega, aga siiski. Ma kohe toon teile mõned naljakamad näited ka.

Mul oli vaja seletada sõna „raadiolaine“. Joosep sosistas sõna ära ja mina hakkasin seletama: „Mis on Elmar, Viker, Star fm?“

Minu naiskonna liige: „Raadio.“

„Jaa, väga hea. Jäta see meelde. Ja siis merel võivad tekkida suured… „

Joosep sekkub: „Oot, Kai, ma sosistan sulle uuesti selle sõna. Sa vist ei kuulnud õigesti.“

„Mina: „Ei, ma kuulsin väga hästi,“ samal ajal lükates teda käega eemale „ ära sega mind praegu!“

Minu naiskonna liige: „Laine.“

Mina: „Jaa, pane nüüd need…“

Minu naiskonna liige: „Raadiolaine.“

Joosep: „Okei, mida iganes.“

Teine sõna, mida pidin seletama oli „tsement“. Minu kirjeldus: „See on selline hall plöga, nagu betoon.“

Joosep: „Kai, see ei ole betoon!“

„Keegi ei küsi sinu käest, ole palun tasa. Mis vahet sel on… „

Minu naiskonna liige: „Tsement.“

Mina: „Oh, tubli tüdruk.“

Joosep: „Aga see ei ole betoon… „

Mina: „Aga näed ta sai aru, mida ma mõtlesin. Me naised saame lihtsalt nendest asjadest sedasi aru.“

Kui tuli Joosepi kord seletada sõna „munasarjad“, siis alustas nii: „Naissuguorgan, kana toodang… „
Me olime seal nagu misasja. Aga ei, ta seletas tegelt päris hästi. Lihtsalt alguses ei klikkinud kohe ära.
Ma mingi hetk kuulasin, kuidas ta lihtsalt seletas ja arvas sõnu ja siis ma tabasin ennast endamisi mõtlemast, et küll mul on ikka tark ja tubli mees. Iga sõna, mida seletas oli väga hoolikalt läbi mõeldud, iga sõna ja lause oli informatiivne. Ei olnud sellist suvalist mudrutamist ja sooja juttu. Samal ajal kui mina seal kõrval hihii ja hahaha ja oot, ma ei oska seda. Ja mingi eriti vau efekt oli siis kui tal vend seletas peakatet ja Joosep juba teise või kolmanda vihje peale ütles „kõvakübar“ ja mul konkreetselt vajus suu lahti. Ma tean, et ta on suure lugemusega ja teda huvitab klassikaline naiste ja meeste mood, aga no see oli päriselt vau, lihtsalt vau. Aga olgugi, et mehed mängisid teravalt ja eesmärgile pühendunult, siis naised ikkagist võitsid. Jeii!

Ma tean, et see matemaatika ülesanne on juba ammuilma ära lahendatud ja vist isegi ära seletatud, aga ikkagist, kuidas teie seda siis lahendasite või lahendaksite ja kas oleksite ka Joosepiga kihla vedanud? Ja kas olete Aliases kuidagi eriti toredasti mõnd sõna seletanud? Ja kas olete sõnade seletamises kõva käpp? Meil näiteks on Joosepiga nii, et kui meid ühte tiimi panna, siis oleme suht võitmatud. Kuigi jaa, vahel viskab mingit segast ka sisse, sest ma ei saa tema loogikast üldse aru ja vastupidi. Ja kui oleme erinevates meeskondades, siis tavaliselt meie meeskonnad konkureerivadki omavahel kõige tugevamini.
Aga siin see suurt furoori põhjustanud pähkel: 6÷2(1+2) vastuseks on ?