Kas SEB läks lolliks või on asi minus?
Nii kaua, kui ma end mäletan, olen mina olnud SEB klient ja seda alates sellest ajast, kui SEB oli veel Ühispank ja siis veel mingi pank. Siiani olen nende poolt pakutavate teenustega rahule jäänud. Eks nurisemiseks leiaks alati põhjuse, aga no ma mõtlen laias laastus.
Mingi aeg oli isegi korraks laual mõte, et äkki koliks kogu oma miljonitega Swedi, aga see mõttevilksatus kadus sama kiiresti kui oli tekkinud, sest neil pole sellist suurepärast asja nagu Digikassa. Ma sellest ei hakka praegu lähemalt kirjutama, et mis imevigur see Digikassa on, sest kes tahab, see uurib ise.
Mina tahan hoopis teise kandi pealt natuke auru välja lasta...
Nimelt kasutan ma netipanka sisenemisel ID-kaarti, sest mis seal salata - see on kõige pimedasõbralikum variant. Vähemalt minu laual olevatest variantidest. Mobiil-ID ja Smart-ID võimalus on ka täitsa olemas, aga mul neid kahte pole. Õigemini Mobiili-ID tegin ka kunagi endale ära, aga umbes nädala pärast olid mul paroolid ununenud. Aasta pärast läksin sõbranna utsitusel uuesti paroole nõutama ja ükskord, siis kui oli aeg seda kasutada, olin ma uuesti suutnud paroolid ära unustada. Kolmandat korda ei hakanud enam panka minema.
Ups, ma just avastasin, et ma ajasin Mobiil-ID ja Mobiilipanga segamini. Silly me! Ühesõnaga unustage ära, mul pole never Mobiil-ID olnud.
Nagu kõik teavad, siis oli siin see suur ID-kaardi turvariski probleem ja kõik pidid oma PINid ja värgid ära vahetama, nii ka mina. Minu palvel tegeles selle vastutusrikka ülesandega Joosep, sest ma ei hakanud riskima, et ma miskit untsu keeraks. Ma ainult hoiatasin, et kui kuvatakse uued PINid ja PUK, siis kirjutagu targu need kuhugile paberile üles, kuna neid kuvatakse ainult ühe korra. Olin maru õnnelik, et uute PINide saamiseks ei pidanud varvastki uksest välja pistma, kõik sai paari klikiga mugavasti kodus ära teha ja mu värskelt soetatud nõmeda pildiga ID-kaart ei läinudki manalateed.
Jõudsin isegi paar ülekannet oma tutikate PINidega teha. Kõik tundus sujuvat, kuid siin oleks paslik kasutada vanasõna - ära hõiska enne õhtut!
Eile oli mul tarvis siis üks arve tasuda ja hakkan siis mina panka sisenema. Sisestan kasutajanime ja siis PIN1 ja siis viskab mulle selle kohta teate, et minu sisestatud PIN1 on vale, kaks korduskatset veel. Mõtlesin, et no blin, ma tean raudpoltkindlalt, et sisestasin õige PINi (mul oma meetod, mismoodi jätan paroolid meelde), aga no ei toiminud ka teisel katsel. Kolmandat ei hakanud ma proovimagi, sest ma viitsin ju sada korda kuskile ametiasutusse pimedana kohale koperdada.
Kookisin välja vana hea paroolikaardi ja alustasin kõike otsast uuesti. Sisestasin kasutajatunnuse, salasõna ja nõutava koodi koodikaardilt. Joosep oli muidugist abiks, sest kuigi mul on koodid mugavasti arvutisse kirjutatud, et saaksin neid "iseseisvalt" kasutada, siis netipanga leht on vist turvalisuse mõttes tehtud nii, et seal, kus peaks ekraanilugemisproge mulle rõõmsalt koodi järjekorranumbri ette vuristama, on haudvaikus.
Kõik sujus taas kenasti. Jõudsin seekord esimesest korrast isegi kaugemale. Woo-hoo! Kuid koodikaardi kasutamise üks nuhtlusi on see, et peaaegu iga kord nõuab salasõna vahetust. Nii ka seekord. Sellest tulenevalt eeldan, et sisse logimine õnnestus, sest ega muidu ei saa ju lampi hakata salasõna vahetama...
Muutsin siis kõrgemalt poolt tulnud käsu peale oma salasõna ära ja siis järgmiseks tahtis, et ma oma uhiuue salakaga sisse logiksin. Täpselt nii tegingi, aga selle peale teatab SEB, et minu salasõna on vale. Nagu misasjaa!? Kuidas on see võimalik? Kirsiks tordil on see, et Joosep ei mäleta, et kus või milline on see paroolidega paber või et üldse kuskile minu paroolid oleks kirjutanud. Great success!
Palju õnne mulle! Mul polnud ju üldse närvid krussis, ainult sama pingul nagu nunna püksikumm.
Mingi aeg oli isegi korraks laual mõte, et äkki koliks kogu oma miljonitega Swedi, aga see mõttevilksatus kadus sama kiiresti kui oli tekkinud, sest neil pole sellist suurepärast asja nagu Digikassa. Ma sellest ei hakka praegu lähemalt kirjutama, et mis imevigur see Digikassa on, sest kes tahab, see uurib ise.
Mina tahan hoopis teise kandi pealt natuke auru välja lasta...
Nimelt kasutan ma netipanka sisenemisel ID-kaarti, sest mis seal salata - see on kõige pimedasõbralikum variant. Vähemalt minu laual olevatest variantidest. Mobiil-ID ja Smart-ID võimalus on ka täitsa olemas, aga mul neid kahte pole. Õigemini Mobiili-ID tegin ka kunagi endale ära, aga umbes nädala pärast olid mul paroolid ununenud. Aasta pärast läksin sõbranna utsitusel uuesti paroole nõutama ja ükskord, siis kui oli aeg seda kasutada, olin ma uuesti suutnud paroolid ära unustada. Kolmandat korda ei hakanud enam panka minema.
Ups, ma just avastasin, et ma ajasin Mobiil-ID ja Mobiilipanga segamini. Silly me! Ühesõnaga unustage ära, mul pole never Mobiil-ID olnud.
Nagu kõik teavad, siis oli siin see suur ID-kaardi turvariski probleem ja kõik pidid oma PINid ja värgid ära vahetama, nii ka mina. Minu palvel tegeles selle vastutusrikka ülesandega Joosep, sest ma ei hakanud riskima, et ma miskit untsu keeraks. Ma ainult hoiatasin, et kui kuvatakse uued PINid ja PUK, siis kirjutagu targu need kuhugile paberile üles, kuna neid kuvatakse ainult ühe korra. Olin maru õnnelik, et uute PINide saamiseks ei pidanud varvastki uksest välja pistma, kõik sai paari klikiga mugavasti kodus ära teha ja mu värskelt soetatud nõmeda pildiga ID-kaart ei läinudki manalateed.
Jõudsin isegi paar ülekannet oma tutikate PINidega teha. Kõik tundus sujuvat, kuid siin oleks paslik kasutada vanasõna - ära hõiska enne õhtut!
Eile oli mul tarvis siis üks arve tasuda ja hakkan siis mina panka sisenema. Sisestan kasutajanime ja siis PIN1 ja siis viskab mulle selle kohta teate, et minu sisestatud PIN1 on vale, kaks korduskatset veel. Mõtlesin, et no blin, ma tean raudpoltkindlalt, et sisestasin õige PINi (mul oma meetod, mismoodi jätan paroolid meelde), aga no ei toiminud ka teisel katsel. Kolmandat ei hakanud ma proovimagi, sest ma viitsin ju sada korda kuskile ametiasutusse pimedana kohale koperdada.
Kookisin välja vana hea paroolikaardi ja alustasin kõike otsast uuesti. Sisestasin kasutajatunnuse, salasõna ja nõutava koodi koodikaardilt. Joosep oli muidugist abiks, sest kuigi mul on koodid mugavasti arvutisse kirjutatud, et saaksin neid "iseseisvalt" kasutada, siis netipanga leht on vist turvalisuse mõttes tehtud nii, et seal, kus peaks ekraanilugemisproge mulle rõõmsalt koodi järjekorranumbri ette vuristama, on haudvaikus.
Kõik sujus taas kenasti. Jõudsin seekord esimesest korrast isegi kaugemale. Woo-hoo! Kuid koodikaardi kasutamise üks nuhtlusi on see, et peaaegu iga kord nõuab salasõna vahetust. Nii ka seekord. Sellest tulenevalt eeldan, et sisse logimine õnnestus, sest ega muidu ei saa ju lampi hakata salasõna vahetama...
Muutsin siis kõrgemalt poolt tulnud käsu peale oma salasõna ära ja siis järgmiseks tahtis, et ma oma uhiuue salakaga sisse logiksin. Täpselt nii tegingi, aga selle peale teatab SEB, et minu salasõna on vale. Nagu misasjaa!? Kuidas on see võimalik? Kirsiks tordil on see, et Joosep ei mäleta, et kus või milline on see paroolidega paber või et üldse kuskile minu paroolid oleks kirjutanud. Great success!
Palju õnne mulle! Mul polnud ju üldse närvid krussis, ainult sama pingul nagu nunna püksikumm.
