Retseptisahtel: minu imemaitsev boršisupp
Õnneks või kahjuks pole see nüüd selle kategooria postitus, kus jagan teiega oma järjekordset köögitoimkonna feili, kus teen juttu sellest, et no ajasin soola suhkruga segi ja lisasin supile ketšupi asemel majoneesi vms. Tegelikult tahan teiega lihtsalt jagada oma boršisupiretsepti, kuna väga paljud kiidavad seda. Eriti Joosep ja Linda. Joosep ütleb, et boršisupp on minu firmaroog vedelal kujul. Ükskord, kui olin suure dilemma ees, et mida head ja maitsvat võiks pidulauale panna, siis Joosepi üheks pakkumiseks oligi see sama supp, muig. Ma ise muidugi teen seda omast arust nagu iga teinegi ja mitte mingeid erilisi rituaale ma supi valmimise ette või taha ei tee. Aga no ma ei tea, eks ma siis panen kirja.
Vaja läheb:
Serveerimiseks:
Ütlen kohe ära, et minu portsjon on arvestatud kuskil 5 l potile.
Esimese asjana koorin ma 5-6 suuremat kartulit, siis paar porgandit ning puhastan ka sibula ja küüslaugu.
Kui koorimised on tehtud, siis asetan poti tulele, seejärel lisan törtsu oliivõli ja hakkliha. Samal ajal, kui liha kergel tulel küpseb, hakin mina kartulid ja kapsa ning riivin porgandi ja sibula. Ma avastasin alles hiljaaegu, et selle asemel, et sibula hakkimise ajal nuttu löristada, saab seda riivides palju valutumalt.
Kui hakkliha on parajalt küps, siis maitsestan seda pipraseguga ja valan sooja vee peale ning lisan puljongikuubikud. Neid soovitan lisada vastavalt maitseeelistusele. Kui puljong hakklihaga hakkab kergelt podisema, siis lisan kartuli ja kapsa ning lasen seejärel kuskil 20-25 minutit tasasel tulel keeda. Siis lisan ülejäänud kraami ehk porgandi, sibula ja riivitud peedi. Mina ostan poest valmis keedetud ja riivitud Kadarbiku peeti, sest ma ei riski sellega, et hakkan ise peedikut riivima. Pärast ei jõua kogu seda laga ära koristada, mis sellega kaasneb ja mu valget kapid pole ka siis enam arvatavasti valged, vaid punasetäpilised.
Kõige viimasena lisan ühe paki tomatipastat. Ma ei mäleta, mis nimeline see oli, aga see on purepakendis ja nimi algas P või B tähega. Lisaks panen ka kuskil 7-9 spl ketšupit, mõned loorberilehed ja mustad pipraterad viskan ka sekka ja küüslaugupressiga pigistan kuskil 4-5 küüslauguküünt ka juurde, tilli ja vist nagu ongi kõik. Supp ise maitseb järgmisel päeval kõige paremini, kuna maitsed on selleks ajaks saanud omavahel mõnusasti seguneda ja supivärv on ka siis juba õigemat tooni.
Ma üritasin oma serveeritud supist ühe klõpsu ka teha.. ehk õnnestus. Head isu! ;)
Vaja läheb:
- 500 g veise- või kanahakkliha
- 2 tl oliiviõli
- kartulit
- 2 pakki Kadarbiku riivitud ja keedetud peeti
- värsket kapsast
- porgandit
- sibulat
- küüslauku
- tomatipastat ja/või ketšupit
- aedviljamaitselisi puljongikuubikuid
- maitseaineid: loorberileht, must terapipar, Santa Maria viiepiprasegu, tilli
Serveerimiseks:
- ühte mõnusat suurt ja sügavat kaussi ja lusikat :D
- hapukoort
- rohelist sibulat
Ütlen kohe ära, et minu portsjon on arvestatud kuskil 5 l potile.
Esimese asjana koorin ma 5-6 suuremat kartulit, siis paar porgandit ning puhastan ka sibula ja küüslaugu.
Kui koorimised on tehtud, siis asetan poti tulele, seejärel lisan törtsu oliivõli ja hakkliha. Samal ajal, kui liha kergel tulel küpseb, hakin mina kartulid ja kapsa ning riivin porgandi ja sibula. Ma avastasin alles hiljaaegu, et selle asemel, et sibula hakkimise ajal nuttu löristada, saab seda riivides palju valutumalt.
Kui hakkliha on parajalt küps, siis maitsestan seda pipraseguga ja valan sooja vee peale ning lisan puljongikuubikud. Neid soovitan lisada vastavalt maitseeelistusele. Kui puljong hakklihaga hakkab kergelt podisema, siis lisan kartuli ja kapsa ning lasen seejärel kuskil 20-25 minutit tasasel tulel keeda. Siis lisan ülejäänud kraami ehk porgandi, sibula ja riivitud peedi. Mina ostan poest valmis keedetud ja riivitud Kadarbiku peeti, sest ma ei riski sellega, et hakkan ise peedikut riivima. Pärast ei jõua kogu seda laga ära koristada, mis sellega kaasneb ja mu valget kapid pole ka siis enam arvatavasti valged, vaid punasetäpilised.
Kõige viimasena lisan ühe paki tomatipastat. Ma ei mäleta, mis nimeline see oli, aga see on purepakendis ja nimi algas P või B tähega. Lisaks panen ka kuskil 7-9 spl ketšupit, mõned loorberilehed ja mustad pipraterad viskan ka sekka ja küüslaugupressiga pigistan kuskil 4-5 küüslauguküünt ka juurde, tilli ja vist nagu ongi kõik. Supp ise maitseb järgmisel päeval kõige paremini, kuna maitsed on selleks ajaks saanud omavahel mõnusasti seguneda ja supivärv on ka siis juba õigemat tooni.
Ma üritasin oma serveeritud supist ühe klõpsu ka teha.. ehk õnnestus. Head isu! ;)
