Minu imemaitsev boršisupp

Õnneks või kahjuks pole see nüüd selle kategooria postitus, kus jagan teiega oma järjekordset köögitoimkonna feili, kus teen juttu sellest, et no ajasin soola suhkruga segi ja lisasin supile ketšupi asemel majoneesi vms. Tegelikult tahan teiega lihtsalt jagada oma boršisupiretsepti, kuna väga paljud kiidavad seda. Eriti Joosep ja Linda. Joosep ütleb, et boršisupp on minu firmaroog vedelal kujul. Ükskord, kui olin suure dilemma ees, et mida head ja maitsvat võiks pidulauale panna, siis Joosepi üheks pakkumiseks oligi see sama supp, muig. :D Ma ise muidugi omast arust teen seda suppi nagu iga teine inimene ja mitte mingeid erilisi rituaale ma supi valmimise juurde või ette ei tee. Aga no ma ei tea, eks ma siis panen kirja.

Vaja läheb:
  • 500g veise- või kanahakkliha
  • 2tl oliiviõli
  • kartulit
  • 2 pakki Kadarbiku riivitud ja keedetud peeti
  • värsket kapsast
  • porgandit
  • sibulat
  • küüslauku
  • tomatipastat ja/või ketšupit
  • aedviljamaitselisi puljongikuubikuid
  • maitseaineid: loorberileht, must terapipar, Santa Maria viiepiprasegu, tilli

Serveerimiseks:
  • ühte mõnusat suurt ja sügavat kaussi ja lusikat :D
  • hapukoort
  • rohelist sibulat
Valmistamine:
Ütlen kohe ära, et minu portsjon on arvestatud kuskil 5l potile. Kõigepealt koorin ma 5-6 suuremat kartulit, siis paar porgandit ja puhastan ka sibula ja küüslaugu. Kui koorimised on tehtud, siis panen poti sooja ja lisan põhja oliiviõli ja hakkliha. Samal ajal, kui liha kergel tulel küpseb, hakin mina kartuli ja kapsa ning riivin porgandi ja sibula. Ma avastasin selle alles hiljuti, et selle asemel, et sibula hakkimise ajal nuttu löristada, saab sibulat riivides palju valutumalt. Kui hakkliha on parajalt küps, siis maitsestan seda omakorda pipraseguga ja valan sooja vee peale ning lisan puljongikuubikud. Neid soovitan lisada vastavalt maitseeelistusele. Kui puljon koos hakklihaga hakkab kergelt podisema, siis lisan kartuli, kapsa ja lasen kuskil 20-25 minutit tasasel tulel keeda, siis lisan ülejäänud kraami ehk porgandi, sibula ja riivitud peedi. Mina ostan poest valmis keedetud ja riivitud Kadarbiku peeti, sest ma ei riski sellega, et hakkan ise peedikut riivima. Pärast ei jõua kogu seda laga ära koristada, mis sellega kaasneb ja mu valget kapid pole arvatavasti siis enam mitte valged, vaid punasetäpilised. Kõige viimasena lisan ühe paki tomatipastat. Ma ei mäleta, mis nimeline see oligi, aga see on tetrapakendis ja nimi algas P või B tähega. Lisaks panen ka kuskil 7-9 spl ketšupit, mõned loorberilehed ja mustad pipraterad viskan ka sekka ja küüslaugupressiga pigistan kuskil 4-5 küüslauguküünt ka juurde, tilli ja vist nagu ongi kõik. Supp ise maitseb järgmisel päeval kõige paremini, kuna maitsed on selleks ajaks saanud omavahel mõnusasti seguneda ja supivärv on ka siis juba õigemat tooni. Ma üritasin teha oma serveeritud supist ka ühe klõpsu... Ehk õnnestus :D  Head isu! ;)

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top