Teda ei ole enam...minu kullakallist Brandyt ei ole enam. Pisarad veerevad halastamatult mööda põski alla ja hetkel ei oskagi mitte midagi peale suure tühjuse, kurbuse ja lohutamatuse tunda. Ma lihtsalt nii kohutavalt lootsin, et jõuan Teda minna veel vaatama, enne kui Ta päriselt kaotan, kuid kahjuks ei mänginud aeg minu kasuks ja pidin oma sõbrakesest hüvasti jätmata lahkuma.
Brandy jääb alati minu südamesse ja mõtetesse, sest Ta oli küll väikene, aga tragi. Kui ma veel nägija olin, siis sageli reisisime koos nii, et Tema oli mul seljakotis, ainult pisikene peanupukene väljas, uudistamas oma ümarate silmadega inimesi ja lontkõrvad kergelt vastu pead tatsumas, lisaks käisime pikkadel jalutuskäikudel ja ühistel seeneretkedel. Kui ma nägemise kaotasin, siis Brandy sai sellest kuidagi omalmoel väga hästi aru ja ei lahkunud enam minu kõrvalt hetkekski...minu väike sabarakk, eriti siis, kui käisime heinamaal jooksmas :)
Seoses heinamaaga meenub üks lugu. Oli tormine hilisõhtu, mina läksin kolme koeraga heinamaale (Axel, Janet ja väike Brandy), ühel hetkel avastasin, et Axel ja eriti oluline koer...minu juhtkoer, kes peaks mind tagasi koju aitama, on kuskile kadunud. Ainus, kes polnud kadunud ja seisis truult minu kõrval, oli Brandy! Sama truult, kui seisis minu kõrval, viis Ta mind ka koju tagasi.
Brandyle meeldisid marjad...metsas käies õpetasin Teda ise mustikaid otsima ja korjama ning sealt algas Tema marjade korjamistuhin. Iga suvi ootas Ta pinksalt sõstarde ja karusmarjade valmimist ning erilised lemmikud olid Tal maasikad, mida käis siis salaja peenravahelt söömas. Kuid ükskord, kui Ta vahele jäi ja sellele lisandusid ka teine, kolmas ja ka neljas vahelejäämine, siis otsustas ema maasikad kastidesse istutada ja kõrgemale tõsta...lootes, et nüüd jääb meile ka maasikaid söömiseks, aga eii... Brandy oli nutikas ja sai ka kastides kasvavad ja valmivad maasikad kenasti kätte.
Ema rääkis, et Brandy käis see kevad ka juba aias põõsaid hoolikalt nuusutamas, et teada saada, kas varsti võiks juba marjule minna, aga paraku Ta ei jõudnudki tänavusi marju ära oodata :'(
Minu väike Brandy- puhka rahus,
nii raske on olla selles tühjuses,
kuid tean et olema peame nüüd lahus,
Su hingeke nüüd õndsas puhkuses.
mu väike Brandy- mu vapper koerake ja mu väike sõbrake!
(28. 06. 2002-07. 05. 2014)
Brandy õues haukumas |
Brandy < > Axel |
Brandy kott-toolis selitamas |
Vuntsi profiilipilt |
Brandy rohus nuuskimas |
Brandy sitsimas |
Brandy portreefoto voodil |
0 kommentaari:
Postita kommentaar