Täna oli siis see kaua oodatud päev, mil saabus külla minu ema ja kuna ema on ikkagi väga tähtis külaline, siis tegin juba varakult plaane ja mitte lihtsalt mingeid suvalisi plaane, vaid koristusplaane. Ma olen nagu suht suur puhtusefriik ja ma naudin täiega koristatud elamist. See, kui teistel on natuke segamini või siin-seal mõni asjake laiali jäänud, pole minu jaoks hull, aga vaat enda kodu peab ikka korras olema.
Kuna ema pidi Tartusse saabuma 10:25 ja siia juurde arvestame veel 15 minutit, mis kulub bussijaamast korterisse jõudmiseks, siis arvestasin, et 10:40 peab kodu olema korras ja suht läikima!
Tubli tüdrukuna (kellel olid ikkagi suured koristusplaanid), siis Oma hommikuse äratuse panin 08:45 peale ja tubli tüdrukuna ma loomulikult vajutasin selle äratuse hommikul kenasti kinni (ise samal ajal mõeldes, et no 15 minuti pärast tõusen). Mmm, sooja teki all oli äärmiselt mõnus oma viimaseid minuteid nautida, kui äkki Joosep tegi mulle maailma kõige "romantilisema" äratuse, öeldes mulle:"Kai mine koristama!"
Ma siis ütlesin vastu:"Ma ühe minuti pärast tõusen." ja läheb natuke aega mööda, kui Joosep teatab, et minu minut on juba ammu läbi...no tere hommikust! Lõpuks pani Joosep oma käe mulle selja alla ja lükkas mu peaaegu elutu keha istukile ja Ta ei lasknud mul tagasi voodisse pugeda, aga noh...lõpuks sain siiski püsti (suurte jõupingutustega) ja tohkendasin natuke ringi, kui Joosep teatas:"Kai, Sul pole ikka mitte mingisugust ajataju. Kas Sa tead ka üldse, et mis kell on?!" No ega Ta väga ei vaevunud ootama minu vastust, vaid lisas:"Kell on 09:22 ja Sa oled selle aja jooksul saanud endale jalga püksid ja käinud wc-s. Kas Sa tõesti arvad, et jõuad ära koristada.", aga mina olen optimist ning ütlesin selle peale suhteliselt muretul häälel, samal ajal käega köögi poole viibates:"Muidugi jõuan. Ma pesen nõud, võtan tolmuimejaga ja panen mõned nipet-näpet asjad ära ja ongi korras."
Ma ei hakka siin detailideni lahti kirjutama sellest, et kuidas ma koristasin ja mismoodi ma tolmuimejaga vaipa puhastasin ning et kas tolmulapiga pühkides liigun vasakult paremale, paremalt vasakule, alt üles, ülevalt alla või ringikujuliselt(kuigi selle pean ära märkima, et ma kogematta imesin vist tolmuimejaga oma sinise tibukesest külmkapimagneti sisse...mjäu), aga kokkuvõttes sai elamine õigeks ajaks korda, mis oligi ju eesmärk.
Aww...ja siis saabuski minu ema, kallistas mind tugevasti (mis oli maailma parim kalli) ja siis ulatas mulle terve suure kimbu kevadlilli, mis on korjatud otse meie aiast ning mis lõhnasid nii imeliselt (õigemini siiamaani lõhnavad). Toas on nüüd kohe teine hõng, no ikkagi tükike kevadet. Ma ju siin oma kipsiga ei saa õues liikuda ja kuna enne kipsi olin ka pea kolm nädalat haige, siis põhimõtteliselt elan ma veel talveajas.
Aga nüüd kõige "vahvama" asja juurde...ema oli ainult tunnike meie pool, kiitis korterit. Et tõesti armas, hubane ja hele korter, et on küll väike, aga tõesti hubane. Kuna ema läks nii ruttu ära, siis mul jäid pooled asjad näitamata (nagu näiteks Janeti toidutünn, minu uus arvuti ja arvutikott)...ikkagi väga olulised asjad, mida emale näidata...muig.
Tegelikult tahtsin ema käest küsida, et mis värvi mu uus arvutikott on, sest Joosep ostis mulle arvutikoti ja kui küsisin, et mis värvi see on, siis esimeseks vastuseks ütles:"See on beesi-pruuniga."
Minu reaktsioon oli muidugi selline, et mis mõttes beesi-pruuniga, ma ei kanna ju selliseid toone...aga siis ütles Joosep:"Ei ole beesi-pruuniga, pigem tumehall..." (ühesõnaga mul on tunne, et Joosep ise ka ei tea päris hästi mis värvi see on, kuigi viimased korrad nüüd raiub ikka väga kindlalt, et see on tumehall...see näitab ikka seda, et kui oluline on see, et mida Sa pimedale ütled...eriti ühele eriti skeptilisele pimedale).
Mnjah, olgugi, et ema oli lühikest aega, siis oli see ikkagi kvaliteetaeg ja tänane päev oli igati tore...isegi elamine sai ära koristatud.
PS. Ema tõi mulle uue magneti ja see pärineb Iisraelist, aga kuna see on selline sile, siis tahtsin, et Ta kirjeldaks mulle seda ning ema täpne sõnastus oli järgmine:"See on selline kuldne, blää-blää...küsi Joosepilt, las Tema kirjeldab." ja siit soovin anda tiitli oma emale "Aasta Parim Kirjeldaja 2014".
Aga eks Joosep siis kirjeldas seda magnetit (mis Tal muud üle jäi). Magnetil nimelt Bethlem ja kõik majad on kulla värvi kaunistustega ja hästi säravad..või oli see Jeruusalem...ühesõnaga Iisrael :).
PS2. Ema ostis oma akvaariumitesse päris elus krevetid ja mul on nii kahju, et ma neid ei näe, sest no seda ma tean, et milline surnud krevett välja näeb ja kuidas maitseb, aga et mismoodi nad ujuvad, söövad ja üleüldse elutsevad...seda oleks äärmiselt põnev jälgida...vähemasti alguses.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Eilse seisuga nägid need krevetipoisid välja nagu imepisikesed tolmulestad :D Olid kobaras kilekoti põhjas koos ja ikka tükk aega pidi otsima, enne kui üles leidsid :D
VastaKustutaPS. Tibumagnet?! WTF :D Niimoodi Sa siis hoiad oma asju... Ma nägin selle valmistamisega NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII maailmakaua aega! :( (loe: vähemalt 3,3 minutit!) :P ((aga uut Sa ei saa, tooraine on otsas)
Kuidas Sa minu ema krevettide kohta ütled? Tolmulestad?
KustutaAga eilne on minevik ja krevetid möllavad juba ringi :D
PS. Neid siniseid tibusid oli ju kaks ja ühe olevat meisterdanud mulle Jake. Üks sinine tibu oli paarilisega ja teine oli üksik. Kumma Sina tegid?