Muhvinihullus

2 kommentaari , , , , , Edit

Mulle koogid ja saiakesed üldjuhul ei maitse, sest need on minu arvates ebameeldivalt kuivad ja suhteliselt mõtetud, mitte mingit elamust pakkuvat, nisuplönnid. Kuid ühest mahlakast jogurti- või toorjuustukoogist ma ära ei ütleks ning nüüdsest ma ei keeldu vist muhvinitest ka...mind on nimelt tabanud äärmiselt raskekujuline haigus: hullus muhvinitos muhvinus.  See on täielik muhvinihullus!
Ma ei mõistnud muhvinite fenomeni, kuni selle hetkeni, mil meisterdasin ise oma esimesed muhvinid. Sain sünnipäevaks muhvinivormi ja paberkorvikesed, kuhu sisse läheb muhvinitainas ning kui need juba toodi, siis tuleb ju ometigi käed külge lüüa ja ära proovida, et mismoodi üks muhvini valmistamine välja näeb.
Segasin vanilje muhvinitaigna valmis, mis esimese korraga sai loomulikult liialt vedel, kuid törts jahu ja oligi mure lahendatud. Võtsin siis oma uue ja uhke muhvinivormi, paberkorvikesed ja uudistasin, et mismoodi see atribuutika kokku sobitub ning mil moel oleks kõige mõistlikum saada tainas korvikestesse, ilma, et kausi ja korvikeste vahele tekiks mingisugust teerada, kust oleks justkui Une-Mati mööda jalutanud oma liivakotiga. Kuid sellegi mure aitas lahendada, vana hea kastmekulp, mille ema oli mulle kolimisel kaasa pakkinud...ideaalse suurusega ja nii need korvikesed siis ükshaaval täitusidki. Küpsetasin oma muhvineid 15-20 minutit, 180C kraadises ahjus ja ma pean kokka (loe: ennast) kiitma, sest muhvinid tulid tõesti imemaitsvad välja.
Tegin 24 muhvinit ja plaanisin muhvineid järgmisel päeval viia ka Macile, kuid hommikuks oli neid ainult viis järgi ja ma otsustasin, et ei hakka Teda selle vähesega norima. Kuid tänu sellele heale kogemusele, otsustasin paar päeva hiljem teha veel šhokolaadimuhvineid, mis olid külma piimaga mega-super nämmid.
Igatahes kogu selle küpsetamisega läks mu muhvinifantaasia lendu ja mul keerlevad peas igasugu huvitavad ja teostamist ootavad muhviniretseptid: halvaaga, mandli-kaneeli-õuntega, šhokolaadi-kirsi ning miks mitte proovida ka soolaseid muhvineid, nagu näiteks sinihallitusjuustu ja pistaatsiapähklitega.
Ainus, mille pärast tunnen natuke kurbust, on see, et ma suures küpsetustuhinas ei märganud oma kakukestest pilti teha.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Unknown7. oktoober 2014, kell 14:14

    Mina olen teinud basiilikumuffineid, olid hääd küll. Laisa inimesena ei tee ma tainast ise vaid ostan poest valmis jahu. Aga ega see asja häädust siis muuda, eksole.
    Vaja läheb:
    1 pk (360 g) Vilma muffinipulbrit basiilikuga
    500 g maitsestamata jogurtit, keefiri v petti (mina segasin hapukoorega)
    1 dl sulatatud võid
    5 suuremat kuivatatud tomatit õlis( vat sedamul polnud)


    Sega jogurt vm piimatoode ja peenelt hakitud tomatid muffinipulbriga. Kui kasutad kuivatatud tomateid, mis ei ole õlis, siis võid sulatatud võid natukene rohkem panna. Sulata või ja lisa muffinisegule.

    Pane segu muffinivormidesse. Kuna sellest pulbrist tehtud muffinid kerkivad vähem, kui tavalised, siis võid vormid ääreni täis panna, mitte ainult 2/3 ulatuses täita nagu tavaliste muffinite puhul reeglina teha tuleb. küpseta ahjus 190 kraadi u 20 minutit, kuni muffinid on ilusad kuldpruunid ja sisse torgatud tikk jääb kuivaks. Võta muffinid ahjust, lase vormis natukene aega taheneda ja tõsta siis restile jahtuma. Sellest kogusest saime 15 muffinit.


    Nii, nüüd mul ka muffini-isu peal ja ootan juba reedet, siis Rakveres küpsetan. Aitäh Kai. :)

    VastaKustuta
  2. Kai7. oktoober 2014, kell 14:46

    Nämm! Ma proovin kindlasti järgi, aga katsuge mulle pärast öelda, et ma olen kuidagi ümmarguseks läinud... :P

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid ( Atom )
Back
to top