Dzunglirahvas

Teadlased avastasid kuskilt džunglist mingi hõimu, kes elavad ja mõtlevad hästi lihtsalt. Näiteks loendavad oma hõimukaaslasi järgmiselt: 1, 2 ja edasi on palju, või see mis silmapiirilt kadunud, see on unustatud...pole lihtsalt mõtet oma pead vaevata. Minu meelest ääretult tervislik ja närvehoidev elustiil. Saadad lapse puuvilju korjama, kaob silmapiirilt suurte lehtede vahele ja pole üldse muret, et kas mõni boamadu või kiskja laseb Su lapse elusalt tagasi. Elu läheb edasi ja lapsed saab uued teha. Jutu iva on selles, et teadlased olid nii vaimustuses oma leiust ja sellest hõimust ning mõtlesid, et uurivad, mida nad veel oskavad ja / või ei oska, sest nii algtasemelisi inimesi polnud nad varem kohanud. Kuid tegelikult vaatas hoopis dzunglirahvas neid teadlasi nagu tohmakaid, sest džunglisse ei ole ju lihtsalt võimalik ära eksida, mida aga korduvalt nende teadlastega juhtus- kes keda uuris siis!?