See on tõesti "hea" küsimus, mille ma pooljuhuslikult leidsin, kui Googeldasin juhtkoera teemalist infi ja mulle viskas ette Delfi teemalehe, kus toimetaja Lauri Jürisoo oli sellise vahva küsimuse õhku paisanud. Ma esimese hooga mõtlesin, et ah, raudselt mingi igivana teema, mida on juba miljon korda läbi nämmutatud, aga näe kae imet - lausa jooksva aasta oktoobrikuu teemalehes oli see põletav küsimus päevakorras.
Vahelduseks oli rõõm ka lugeda Delfi kommentaatorite toetavaid ja kaitsvaid sõnavõtte pimedate ja juhtkoerte kohta, mis olid kohati nii humoorikalt kirja pandud, et ma lihtsalt naersin nagu lämbuv kajakas. Kuid leidus ka paar kodakondset, kes jagasid toimetaja eluliselt olulilist muret ja kuna neil puudub vastus otse allikalt, siis lahke inimesena mõtlesingi tulla Eesti esimese juhtkoerakasutajana avalikuse ette, tõsta käed üles ja tunnistada puhtsüdamlikult, et enamasti mitte keegi ei korista meie koerte tagant junne ära ja teate miks?
- Juhtkoer on pimedal inimesel üldjuhul ikka selleks, et oleks rohkem iseseisvust ja sõltumatust teistest inimestest, mis omakorda tähendab seda, et meil ei tolkne igal sammul nägijast sõpra, tuttavat või tugiisikut kaasas, sest sellisel juhul poleks juhtkoeral enam üldse mingit mõtet. Seda esiteks.
- Teiseks ei ole tegelikult üldse minu sõprade asi minu koera sitta kilekotikesega kokku rookida, vaid minu kui juhtkoerakasutaja asi on võimalusel lasta koeral häda teha kuskile sinna, kus inimesed ei liigu, lapsed ei mängi ja inimesed ei ela.
- Pealegi ei käi asi nii, et pime hoiab kilekotikest lahtiselt koera tagumiku all, koer istub taguotsaga sinna sisse, laseb eeskujulikult junnid kotikesse ja siis pime seob rõõmsalt kotile sõlme peale ja viskab sopsti prügikasti. Kus see kuradima prügikast veel paikneb? Või ma pean terve päeva, ükskõik kuhu ma ka ei läheks - poodi, kohvikusse, ilusalongi, bussi peale jne, seda kakakotikest truult endaga kaasas vedama kuni ma ükskord koju jõuan ja senikaua selle eest hoolitsema nagu oma kõige väärtuslikuma eseme eest?
Lisaks, ma ei leia, et Delfi artiklis toodud teemapüstitus oleks olnud kuidagi tervemõistuslik või adekvaatne, sest juhtkoerte ja tavaliste koerte arv ei ole proportsionaalselt võrreldavad. Las ma valgustan Sind, hea Lauri ja kõik teised huvilised, meil Eestis elab umbmääraste arvutuste kohaselt ligikaudu 100 000 koera, neist kõigest 35 on juhtkoerad. Paljud neist ei ela isegi tiheasulas. Kas selle teadmise juures endale ei tundu natuke imelik ja naeruväärne hakata teritama hambaid nende inimeste kallal, kellel puudub praktiline võimalus oma koera järelt koristada?
Ma saan aru, et probleem kui selline on täiesti olemas ja ma ei proovigi mitte mingilgi moel olukorra tõsidust vähendada või kahtluse alla seada, aga kui liistule võetakse konkreetselt juhtkoerakasutajad, kellel ei jää asi suhtumise või hoolimatuse taha kinni, vaid lihtsalt mõistlike võimaluste puudumiste taha, siis see on see, mis ajab okkad turri. Umbes, et kui tavaliste koeraomanike poolt põhjustatud pasalaviiniga mõistuse ja jõuga enam toime ei tulda, siis pöörame pilgud pimedate poole, sest Keegi. Peab. Ju. Süüdi. Olema. Ja ega nemad ometigi saa vastu vaielda, et korjavad piinliku täpsusega viimse kui hunniku üles.Ega ometigi, eks ole!? Kuid võta näpust... ma tooks just ühe loo eeskujuks.
Ükskord juhtus ühel pimeda juhtkoeral tõesti keset kesklinna bussipeatust üks pisikene oops ja teate mis? Ei, see pime ei teinud sellist nägu nagu ei oleks mitte kui midagi näinud. Kuid hoolimata sellest, et pime hakkas taskust kilekotikest välja kookima, ei saanud kaaskodanikud jätta võimalust nähvamata ja torkasid teravalt, et koristagu oma koera sitt ära. Ise samal ajal nähes, et pime juba tegeleb antud olukorraga. Oleks siis kasvõi abi pakkunud või sõnaliselt juhendanud, aga EI, nad seisid seal nagu tummahambad ja jälgisid põnevusega, kas ja mismoodi pime hunniku üles leiab. Isegi nii paljutki ei suudetud suud lahti teha, et pimedat informeerida sellest, et sai platsi puhtaks ja et enam pole tarvis upitada ja olematut junni otsida.
Ühesõnaga natuke jättis sellise pastakast välja imetud teema mulje, millest järjekordne clickbait uudis treida, mõtlemata sellele, et sitalaviini põhjustajateks ei ole juhtkoerad ja nende kasutajad, vaid probleemkoerte laisad omanikud. Ning tõenäoliselt on põõsastes inimeste roojat rohkem kui pimedate inimeste juhtkoerte oma. Kui ei ole ilmselgelt lihtsaid lahendusi, siis võiks ju proovida asja ka teise poole pealt näha, sest nagu eespool juba kirjutasin - asi ei ole suhtumises ega hoolimatuses vaid lihtsalt mõistlike võimaluste puudumises.
Praegu just tegeletakse uue juhtkoerte süsteemi loomisega ja järgmisest aastast alustatakse pilootprojektiga... äkki peaks tõesti saatma ettepaneku, et lisagu eelarve reale Starshipi pakiroboti teenus ka sisse, kes pidevalt jälitaks pimedat ja juhtkoera ja kui koer hakkab roojama, siis läheb robot ja tõstab oma robotkäega junnid kasti ja kärutab edasi. Selle ööpäevane teenus pidavat maksma kõigest natuke üle 400 euri + käibemaks, aga kuna juhtkoeri on 35, siis äkki on meil lootust saada hulgihinnaga.
Ma just kuskilt lugesin, et juhtkoeradele on õpetatud käskluse peale kakama ja koeraomanik katsub koera selja küüru järgi, kas ikka kakab või hoopis pissib Ja siis
VastaKustutaTeab, kas ja kust junni Korjata. Mitte, et mind see häiriks, kui see nii pole, mõistan täielikult ja tegelt isegi nägijal võib mõnel halvemal päeval juhtuda, et kinnas vms saab kakaseks, pimedana oleks see päris tüütu.
Minu teadaõpetatakse seda USAs elavatele juhtkoertele, kuna seal on murualadega kitsad lood, kõik on betooni ja asfaldi all. Ise lugesin, et planeeritakse lausa ehitada või ehitati sellised betoonist süvendid, kuhu koerad (k.a juhtkoerad) peavad oma ihuhädad ära toimetama.
KustutaMis puutub Eestisse, siis mina pole kuulnud, et keegi nii teeks, sest võimalusel lastakse ikka koer vabalt jooksma, sest see on selline n-ö koera vaba aeg, kus pääseb paariks minutiks rakmetest ja rihmast valla. Minul õnneks on olukord vähe lihtsam, kuna elan metsa lähedal ja seega saab Janet oma tuuseldamised seal ära tehtud ning meil on kodukandis palju hooldamata tühermaid, kuhu koer lasta. Suuremates linnades on olukord märksa keerulisem. Üks pime isegi loobus sellepärast juhtkoerast, sest sai aru, et ei ole suuteline paneelikate rajoonis koeraga toimetama.
Mis pakirobotitesse puutub, siis ükspäev nende kohta lugedes tekis mõte, et kas pakiroboteid ei saaks nö juhtrobotitena kasutada. Lisaboonusena oskavad robotid GPS-i järgi orienteeruda ja tunnevad ka valgusfoore. Aga sellise päevahinna juures ilmselgelt mitte :D
VastaKustutaJaa, see on sutisutikene minu eelarvest väljas :D Pealegi nad liiguvad vist äärmiselt aeglaselt.. ma kardan, et enne, kui kohale jõuan, jään ma 10x vanaks või saan 4x surma :D No ja olgem ausad, see rauakolakas pole pooltki nii nunnu kui labrador ;)
KustutaMa elan Prantsusmaal. Kohe mu kodu lähedal on noorte pimedate instituut ja veel mingi pimedaid koondav organisatsioon - see tähendab, et siin liigub päris palju ka juhtkoeri. Mul on jäänud mulje, et need koerad on kõik treenitud tegema oma hädad kõnnitee äärde pargitud autode vahele ehk siis sõiduteele. Aeg-ajalt sõidavad teepuhastusmasinad ja koristavad ära. Ja kuigi linnas on muidu päris palju meeldetuletavaid silte, et oma lemmiku järelt tuleb koristada (trahv on 68 eurot), siis pole küll kuulnud, et juhtkoertega seoses oleks keegi sellest probleemi teinud.
VastaKustutaMh, samas ega see ei tundu ka nüüd päris hea ja normaalse variandina, et juhtkoerad teevad oma häda pargitud autode vahele... kui ma oleksin autojuht, siis mulle selline lahendus ei meeldiks. Ise mõtlen, et kui tegu on asutusega, kus liigubki palju pimedaid oma juhtkoertega, siis võiks ju sinna ehitada sellise kinnise aediku, kus juhtkoeri saab hädale lasta ja siis aeg-ajalt käib keegi seda seal hooldamas/korrastamas. Nii ei peaks kaaskodanikud kannatama ja ebameeldivaid hunnikuid parkimisalalt leidma ja silmad punnis jälgima, et sisse ei astuks.
KustutaMiks probleemkoerad, kui tegelikult on probleeminimesed? Koerad on suuremas enamus normaalsemad kui terve inimkond kokku.
VastaKustutaM.