Me kõik oleme omamoodi napakad

Vahepeal oli blogijate seas ilgelt pop kirjutada oma kiiksudest ja mitte et ma tahaks end hullult kiita ja jätta endast mulje nagu ma oleksin just äsja jalgratta leiutanud, AGA... enne, kui paljud teised blogijad hakkasid oma vähem ja rohkem imelikke veidrusi letti laduma, seisis mul see teema juba oma pool aastat listis. Aga nagu ma kord juba olen sellise pika vinnaga, siis jõudis keegi krapsakam nobenäpp minust ette ja mul tekkis tõrge ja nii ei soovinud ma enam jupp aega mingitest kiiksudest kirjutada. Täpselt nagu mul on olnud sama keiss mitmete teiste teemadega, mis peavad nüüd kannatlikult draftides oma hiilgeaega ootama.

Kuid nagu olete vist juba aru saanud, siis ma olen vahepeal uusi vahvaid blogisid ja juutuubereid enda jaoks avastanud, kes mind naerutavad ja mu aega sisustavad ja nii sattusin lugema, taaskord muistsel aal, Kaisa kiiksupostitust, kus alustas oma postitust sõnadega, et üks õhtu rippus oma mehe jala küljes ja demonstreeris oma ahvihäälitsusi ja teate, mul valgus üle kogu näo lai naeratus, sest mind tabas äratundmisrõõm ja mulle meenusid kohe meie ühised lapsikuse hetked Joosepiga.

No näiteks mismoodi me keset ööd kihutame pappkastis mööda korterit ringi nagu poolearulised. Ses suhtes, et mina istun pappkastis ja Joosep teeb mulle rallit või kui parasjagu pole ühtegi üleliigset pappkasti, siis tõmban endale libeda tallaga sussid jalga ja siis lunin Joosepit, et too lohistaks mind mööda põrandat.



Või kui Joosep on vetsus paiknevale aknalauale piisava hulga vetsupaberi papprulle hoiustanud ja ma need ühel ilusal hetkel sealt taas avastanud, siis meisterdame nendest mingisugused trompetilaadsed pillid ja hakkame puhuma. Üritades mingisuguseid u-tuurist puukuuri noote välja puhuda, ajades koonud oma musitseerimiskatsetustega närvi.

Igatahes, oma pika sissejuhatava jutuga tahan ma sinnamaale jõuda, et öelda - siit tuleb minu kiiksupostitus, mis minu enda jaoks on tegelikult täiesti normaalne, kuna kui need oleksid minu jaoks mingid epic tegevused, siis ma ei teeks ju neid. Logish.


  1. Ma söön pulgajäätistel alati ennem ära glasuuri ja siis alles hakkan sisu sööma ja ma mitte kunagi ei hammusta jäätist, vaid alati limpsin seda või lutsutan või mida iganes.
  2. See läheb veits sinna foobiate alla, aga mulle ei meeldi helistada ja suhelda võõraste inimestega. Näiteks paar nädalat tagasi palus Joosep mul helistada Stefanisse ja meie seltskonnale laud bronnida, aga ma hakkasin protestima, et mina ei taha ja mina ei julge ja helistagu ise jne. Joosep helistaski ise, aga kuna liin oli kinni, siis oli tarvis, et ma sõidu ajal prooviksin uuesti. Lõpptulemusel läksime võtsime Joosepi sõbra kodust peale, kes siis tegeles helistamisega. Wuh, vedas seekord!
  3. Ma plaksutan väga imelikult. Sõbrad ütlevad, et see on tagurpidi plaksutamine. Põhimõtteliselt ma ei tee kätega plaksu, vaid ajan käed plaksu asendist hooga hoopis laiali ja siis aeglasemalt taas kokku, mis justkui summutab plaksu ära. Sellist imeliku plaksutamist teen ma siis, kui olen ülielevil või rõõmus millegi üle. Näiteks võidan kihlveo. Mul on tegelikult veel üks veider plaksutamisviis... see näeb peaaegu sama imelik välja kui esimene. Ma nimelt plaksutan ainult sõrmeotstega, lüües hästi kiiresti ja hääletult neid kokku, ilma et peopesad omavahel kokku puutuksid.
  4. Mul on mingi imelik komme sõnade lõppu lisada tähti nagu õ, ö ja öä. Mis ämblikujaladöä, ma ei tahaaaö, mina ju ei teaõ jne. Ma ise ei pane peaaegu kunagi tähele, et ma neid tähelisasid kasutan või millal mul see pihta hakkas, aga ühel hetkel Joosep hakkas mind jäljendama ja siis sain ma ise ka teada, et mul selline imelik komme on ja peaaegu alati on see minu jaoks uudis, et ma taas öäõtasin.
  5. Kui ma midagi joon, siis ma alati loen oma lonkse. Eriti teen ma seda siis, kui joon pudelist. Ning see pole veel kõik... ma üritan alati lõppnumbriks saada 100 või sinna ligilähedale.  No näiteks joon esimese korraga 10 lonksu, siis hingan ja siis joon järgmised 10 lonksu ja siis korrutan. Vahel teen iseendale challengeri ka, kus ma siis üritan ühe reklaamipausi ajal juua sobivaima arvu lonkse ja oleneb, kui mitu lonksu jõuan esimese pausi ajal ära juua, siis vastavalt sellele joon teise reklaamipausi ajal teised lonksud, et saada kokku 100 ja kui lõpp summa tuleb üle selle, siis teen kolmanda reklaami ajal uue joomise ja lonksuloenduse ja siis lahutan need viimasest tulemusest maha. Ma ise muidugi alati mõjutan ja liigutan neid tulemusi, sest see on one man stand. Vahel on nii, et mul on ammu joogijanu kustutatud, aga kuna mul pole numbrid klappima saadud, siis ma joon ja joon, kuni olen pilgeni täis ja vats loksub.
  6. Kui ma olen üksi kodus ja keegi koputab ootamatult uksele, siis ma olen suuteline teesklema nagu kedagi poleks kodus. Selle "mitte kodus olemisega" on muidugi nüüd selline pisike probleem, et kuna elame kolmandat aastat väikelinna kortermajas, kus kõik teavad kõiki, eriti mind, siis pole mul enam lootustki sellist fiaskot teha. Enne, kui elasin oma majas, siis oli veel mingigi šanss ignoreerida, no et kui postiljon tuli maxikirja tooma, siis ma uksekella kuuldes tardusin soolasambaks ja vahest isegi pugesin diivanile teki alla peitu ja lasin koertel lõuata. Miskipärast olid postiljonid alati väga innukad ja kui koerad olid juba oma viis minutit lakkamatult haukunud ja välisuksele tuli uus koputus, siis ma mõtlesin küll, et tsiiiisas, kas inimene EI saa aru, et kedagi POLE kodus ju, daaaah! :D See kiiks on tõesti veider. Isegi mina saan mõistusega sellest aru, aga nohjah.
  7. Kui me autoga kuskile sõidame, siis ma üldjuhul lukustan alati endapoolse ukse, sest ma kardan, et ma kukun sõiduajal uksest välja või kui seisma jääme, kas valgusfoori taha või niisama pargime kuskile, siis ma kardan, et tuleb mingi psaiko ja tungib mulle kallale. Say no more.
  8. Ma mälun alati toidu umbes 30x läbi. Isegi manna ja banaani. Võite 3x arvata, kes on alati seltskonnas kõige aeglasem sööja ja viimane lõpetaja :D Lallallaalaaa.
  9. Vetsupaberirullide juurde tagasi tulles, siis mul peab alati lint jooksma pealt ja kui kuskil on teistpidi, siis ma nahaalselt vahetan selle omavoliliselt ümber, isegi külas olles.
  10. Teate neid puupulki, mida saab tanklatest ja kioskitest võtta, kui endale kuuma joogi ostate? No ühesõnaga, kui ma oma kakao sisse lisatud siirupi joogiga läbi segan, siis mulle meeldib pärast seda pulka imeda ja tunda oma suus seda magusat läbiligunenud puidu mekki. Miskipärast meenutab see lapsepõlve. See maitseb nagu lapsepõlvest pärinev pulgajäätise pulk.
  11. Mulle meeldib magada üleni teki sisse mässituna, nii et ainult ninaots paistab välja. Minu tavaline magamajäämisasend on n-ö looteasend, tekk peab kindlasti olema kõrva peal ja tekinutsakas kaisus.


Ongi vist kõik. Rohkem nagu selliseid ekstra imelikke veidrusi polegi. Need olid siis sellised esimesed, mis kohe pähe turgatasid. Ma ei saa aru, et kust inimesed imesid enda kohta a la 30 ja enam kiiksu välja. Mingeid selliseid ei hakka ma üldse loetellu lisamagi, et värvin ripsmeid peegli ees või et banaani avan alati otsa, mitte varre poolt ja dušši alla minnes pesen alati esimesena juuksed ära, sest keda huvitab, kes millist kehaosa esimesena või viimasena puhtaks nühib, peaasi, et puhtaks saab ja ei haise..

Oma postituse lõpetan ühe Joosepi kiiksuga. Tüüp kategooriliselt keelab mul harja külge kogunevaid juukseid plita alla visata, kuna ei suuda minu küljest tulnud asju ära põletada. Isegi minu vere nägemine freaks him out, kuna see pidavat olema ohumärk, et minuga on miskit valesti vms.

Ma ei tea, kas mul on üldse mõtet Teie kiiksude ja veidruste kohta küsida, sest ilmselt olete saanud end juba oimetuks kirjutada nende mitmete teiste blogijate postituste all... :D


CONVERSATION

7 kommentaari:

  1. Tead, ma selle vetsupaberi lindi pealtpoolt jooksmisega olen sinuga 100% nõus. Lisaks sellele, et nii lihtsalt ON õige, uuriti seda kunagi ka teaduslikult ja tuleb välja, et nii on hügieenilisem ka - vähem kokkupuudet muude pindade ja teiste inimeste kätega.
    Ja mul jooksis alati õigesti see kodus. Aga siis ma sain lapsed. Ja ütleme nii, et kui sa väikeste lastega pere vetsus näed (sorri) seda rulli valepidi, parem ära keera õigeks :D no sest siis need pisikesed sõrmekesed ei saa seda rulli nii kergelt täies mahus lahti jooksma panna - ja see on neile lõbus mäng! (See oleks endale ka lõbus mäng, aga kuna täiskasvanuna tead, et sa ise oled see, kes selle pärast kokku peab rullima, siis lihtsalt ei viitsi seda lõbusat mängu ette võtta.) :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ok, ma jätan siis edaspidi nendes kodudes rulli ümber pööramata, kus on laps(ed) :D

      Kustuta
  2. Issand,loen ka alati enda lonkse,kui joon :D ja wc paber peab ka "õigesti" jooksma!
    Ja eks kiikse ole ilmselt palju,siis üks imelik kiiks on veel,mida hiljaaegu tähele panin,aga olen koguaeg teinud,ma hoian hinge kinni,kui keegi minust liiga lähedalt möödub :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üüü... ühtekad! :D

      Mul vist seda hinge kinni hoidmise kiiksu pole, vähemalt pole siiani märganud. Ilmselt sõltub see ka sellest, mismoodi see nina alt mööduv inimene lõhnab/haiseb vms.

      Kustuta
  3. Haha, Siimul sama teema Kaaludena, et kui keegi jõuab ette, siis tema "enam ei mängi" :D muidu söön ka tihtipeale glasuuri enne ära(Karumsil on samamoodi juhtund) jaa tekinutsakas peab kaisus olema. Siimul jällegi sama, mis sul, et tekk üle pea ja võimalikult vähe paistab nägu välja.

    Pean ka õigemaks, et wc paber jookseb ülevalt, aga pole kellegi kodus seda muutma hakanud, kui on olnud "valesti", sest teise inimese kodu ja tema reeglid.

    Ma olen ka sõrmeotste plaksutamist teinud, selle hea külg on see, et meridiaanid algavad osalt sealt ja siis stimuleerid neid ühtlasi ehk paned oma kehas energiad paremini liikuma :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo lahe, mul on tervislik kiiks - meridiaanid, energiad ja puha. Naiss! :D

      Mis puutub vetsupaberisse, siis ma vahetan selle alati ja eranditult heatahtlikul ja südamlikul eesmärgil ümber, no et võib-olla inimene lihtsalt ei pannud tähele, et pani kogemata rulli täiesti valepidi hoidjasse :D See on ju tõenäoline variant... :D

      PS. Tervita Siimu, mu kaaskompanjoni ;) #kaaludpeavadkokkuhoidma

      Kustuta
  4. Kai, Sa oled ju täiesti normaalne inimene, kui neid kiiksusid loen :D

    Mis puutub vetsupaberirulli ümberkeeramisse, siis see on vist küll üsna üldlevinud. Ma ka keeran. Aga see, mispidi see rull on, sõltub rullihoidja konstruktsioonist - mõne konstruktsiooni puhul on vaja, et rull jookseks alt (hambad on alumise külje küljes), aga enamasti ma tahan ka, et jookseks pealt, sest mul on tunne, et vastu seina jooksva rulliga kriibin ma oma sõrmed vastu seina ära jne.

    Ma näiteks armastan asju korrastada - poes asju õigetpidi tõsta ja vahest kalendreid õigeks panna. Lapsena olin eriti korrastatuse armastaja - näiteks ladusin pliiatsid ritta täpselt suuruse järgi ja lõikusin neile sälgud sisse ning kirjutasin numbrid peale, et järjekord hiljem segi ei läheks (pliiatsite suurus paraku muidugi ajaga varieerus, aga see polnud enam nii oluline) - leian praegugi karpidest nummerdatud pliiatseid. Ka armastasin lapsena mängida mängu, et kiviplaatidest tee peal plaadivahedele ja katkistele plaatidele astuda ei tohi, sest muidu juhtub midagi hirmsat - näiteks muutun hoopis poisiks.

    Ka vajan ma näiteks, et mu käekotis oleksid alati kindlad asjad. Kui mõni asi on sealt puudu, olen häiritud. No et neid asju vahest ikka juurde tuleb, on mu kott suhteliselt mustaks auguks muutunud, kust võib leida umbes selliseid asju nagu - vähemalt 3 eri värvi tintekat, pliiats(id), küünelõikamistangid, pastakas, mille sees on ka vesilood, joonlaud ja 2 kruvikeerajat, universaalne 11 ühes tööriist, poolik pakk tatilappe, puust kamm, kilekotinutsak, kreemituub, USB pulk, prillipuhastuslapp, jumestuspulga jäänused (jajah, just jäänused), nätsu (närimata), prügikasti puudumisel kotti tekkinud kommipaberid ja muu praht, mingi ajakiri, rahakott ja punt võtmeid, mobiil, energiabatoon, köhakommid, ingveritabletid, aeg-ajalt pudel vett ja topsike jogurtit jne jne jne. Ei-ei, ma ei ole ju üldse kiiksuga, ega? Ja ega abikaasa üldse ei imesta, miks mu kott nii raske on koguaeg ja miks ta sealt iialgi midagi otsida ei taha. :D

    Ja ma olen endale teadaolevalt ainuke inimene, kes oskab nurruda :D

    VastaKustuta

Back
to top