Mäletate ma siin seletasin, et sain uue pangakaardi, aga enne kui jõudsin selle üldse aktiveerida ja seda kasutama hakata, suutsin ma selle totaalselt ära kaotada. Isegi minu suured koristustalgud ei andnud loodetud tulemusi ja olin juba leppinud, et ju ma siis põletasin selle muu rämpsuga ahjus ära. Noh ja kui asja teise nurga pealt vaadata, siis eks selles suhtes on parem see pangakaart ikka enne aktiveerimist ära kaotada, sest siis ei saa kurikaelad minu olematuid miljoneid minult ära varastada. Teisalt aga tundus mulle mõte panka minemisest, uue kaardi eest mingi summa tasumine ja ootamine kuidagi vastumeelne ja seega lükkasin seda muudkui edasi ja edasi. Ja teate mis? Õigesti tegin :D Ma siin eile tuhlasin oma kevad-suve riidekotte läbi ja kookisin sealt endale välja roosapitsilise suvekleidi, mille ka koheselt endale selga tõmbasin. Õue ma veel loomulikult nii ei roni, aga tahtsin kuidagi kevadine olla ja nii ma siis ka täna selles kleidis ringi siiberdasin. Ühel hetkel oli aga vaja minna koeraga õue pissiringile, aga no kes see ikka viitsib päevas kümneid kordi riideid vahetada... Igatahes mina ei viitsi, eriti veel, kui pean riideid vahetama ainult minutiteks ja siis uuesti vahetama tagasi samade riiete vastu. Jube tüütu. Ehh, ma poleks vist eriti hea modellikandidaat. Nii ma otsustasingi, et jätan kleidi selga, jalga tõmban vilditud säärtega ruudulised kumparid ja peale viskan oma musta villase mantli. Mõeldud, tehtud ja kui mantel selga sai tõmmatud, siis ühtäkki avastasin, et oi näe palitu taskust turritab välja rebitud servaga ümbrik. .. Jep, arvate õigesti, see oli minu uus pangakaart koos aktiveerimiskoodiga, jipikajeii! Ma oma suurest õnnest ja väikese mõistusega postitaks oma uuest kaardist pildi ka siia, aga kardan, et siis ma saan pika ja sisutiheda epistli selle kohta, miks ei ole turvaline oma pangakaardist pildi internetti riputada, seega peate lihtsalt minu jutuga leppima.
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
märts
(41)
- Esimesed selle kevade
- Inimene kui tiksuv pomm
- Ärge tundke end kuidagi kehvasti
- Käime ringi rusikad taskus
- Niisama lobisen ja panen tarka :D
- Emakaväline rasedus
- Kui kaks purki on pimeda käe all liiga sarnased eh...
- Kellukad
- Järvejooks
- Olfen raviplaastrid
- Kadunud pangakaardi saaga jõudis lõpule
- Trennijutte
- Pahed
- Natuke üht ja natuke teist
- Minu tänane sokivalik
- Vana uueks
- Fotosuut
- Pumpsist
- Keldrid ja seal elutsevad...
- Tattoo fixer
- Fänn I küsib ja mina vastan vol. 2
- Fänn I küsib ja mina vastan
- Jewel Cleaner
- Miks Sa siis kapist mööda ei kõndinud...
- Duši all pissimisest
- Täpne silmamõõt
- Hea on olla
- Vanadus, vanadus, mis muud
- No olem mina ikka väike masohist
- Musil ja musil on vahe sees
- Hotelliarvustus
- Hubane ja päikesepaisteline hotell Dzingel
- Ei ole minuga ka kerge
- Kas tahad oma neeru müüa?
- Veebruar ehk esimese kuu kokkuvõte
- Kingitus lugejalt
- Odraivast ja inimväärsed majutuskohad Tallinnas
- Tuntud blogija surmast
- Tere kevad!
- 7 asja, mida prantslannad kunagi oma juustega ei tee
- Lillede kinkimisest
-
▼
märts
(41)
0 kommentaari:
Postita kommentaar