Plaanisin täna küll suti varem küsimustele vastama hakata, aga juhtus nimelt selline lugu, et eile enne südaööd haigestusin ma järsku kõhugrippi. Ja seda suisa nii tõsiselt, et kell kolm öösel nõudsin Joosepilt, et kutsugu mulle kiirabi. Mnjah, mina kes juba nii naljalt endale kiirabi kutsuda ei luba, aga kuna valud olid nii rängad ja muudkui oksendasin, siis ma mõtlesin, et kuidagi narr oleks vedelikukaotusesse surra. Kui nõrkus ja uimasus väljaarvata, siis nüüdseks olukord on palju parem kui öösel. Ütleme nii, et maratoni veel jooksma ei läheks, aga väike jalutuskäik vetsu ja tagasi on täiesti teostatav.
Aga asume nüüd küsimuste ja vastuste juurde. Muide, kui teil tekib täpsustavaid küsimusi, no näiteks minu vastus tundub olevat puudulik, siis andke julgelt teada.
11. Kas kasutad sularaha? Kui jah, siis kuidas?
Ikka kasutan ja see on pimedatele täitsa lihtsaks tehtud. Kui te hoolikalt vaatate, siis euromündid on erisuurustega ja kui veel hoolikamalt vaadata, siis kõikidel müntidel jookseb ümber serva omanäoline muster (näiteks 1 sendine on kõige väiksem ja ilma mingi kindla servamustrita, 2 sendisel jookseb mööda välisserva soon, 5 sendine on jällegi ilma mingisuguse mustrita, aga lihtsalt suurem kui ühesendine, 10 sendise välisserval on nagu hammasrattad, 20 sendisel on iga teatud vahemaa pealt üks sälk jne). Paberraha kupüürid on jällegi erisuurusega- viiene kõige väiksem, siis järgmine on kümnekas jne. Pluss uuematel viiekatel on servas väike punktkirjariba. Ja eks on isegi olemas ka manuaalseid kui ka elektroonilisi euromäärajaid, mida osad pimedad kasutavad.
12. Kui Sul need naistevärgid on, siis kuidas Sa vastavaid asju kasutad?! (Minu jaoks vist suurim müsteerium... Jälle sorri)
Eee, ma nüüd pean täitsa mõtlema, et mismoodi sellele vastata, sest ma ise olen arvamusel, et pimedad kasutavad sidemeid ja tampoone täpselt samamoodi nagu nägijadki. Side käib püksi ja tampoon sinna kuhu ta ikka käib... Lihtsalt kõik käib käsikaudu. Aga, kui mõtled, et kuidas näiteks aru saada, et vot nüüd hakkasid päevad, siis nii veidralt kui see ka ei kõlaks, siis mina konkreetselt tunnen vere lõhna. Kui ma jäin alles pimedaks, siis mõtlesin ka, et appike, mismoodi ma need halvad päevad ära tunnetan jne, aga see polnud mitte minginegi probleem. Arvan, et naine tunnetab oma keha piisavalt hästi, et aru saada, kui miskit toimub :)
13. Oled mõnel pildil meigitud, kuidas see õnnestub? (Mina näiteks ei oska nägijanagi ennast inimese moodi meikida, ikka ühest v teisest kohast läheb laiali...
Kõige lollikindlam on värvida ripsmed kosmeetiku juures püsivärviga, aga kui pole mõnda aega sinna jõudnud, siis haaran tõesti ise ripsmeduši järele. Ripsmete värvimine on minu jaoks alati olnud väga lihtne, juba nägija ajast. Ja kui nägemine hakkas kaduma, siis ma ei lõpetanud enda meikimist ja nii kuidagi jäigi see tunnetus käe sisse. Silmapliiatsi ja laineri kasutamisega on muidugist hoopis täiesti teine teema ja seda ma üksi ei riski kasutada. Olen proovinud ja no väga hästi ei õnnestunud. Kuigi ma võiksin ju veel proovida ja siis saaksite öelda, et kuidas välja tuli... ;) Puudrit kasutan ka suhteliselt harva, aga sellised põhilisemad nipid näitas mulle minu kosmeetik ette ja nii ma siis end meigingi. Üldiselt kõik on katsetamise ja proovimise taga. Jätan lihtsalt meelde, et mismoodi ma midagi peale kandsin ja nii kinnistan selle lihasmällu.
PS. Tavaliselt, kui mul silmameik laiali on või läheb, siis mu sõbrad ütlevad ja kui pole kedagi, kes ütleks, siis no mis siis ikka, käin pandasilmadega. Need pidavat olema ju seksikad :D
14. Olen küll Sinu blogi lugenud, aga pole vist märganud, kas Sa nüüd töötad kusagil?
Nii ja naa. Ma teen tööd, aga ma ei saa selle eest palka. Olen Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu juhatuse esinaine (www.juhtkoerakasutajad.ee) ja kuulun EPL ajakirja Valguse Kaja toimetusse. EPL on siis Eesti Pimedate Liit. Viimane palgaline töö, mis ma tegin oli AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaalis, kus ma olin üks pimegiididest ja kohvikupidajatest näitusel "Dialoog Pimeduses". See oli väga äge töö ja sain sealt palju kogemusi. Lisaks läbisime ka kogemuskoolituse, st et mina kui pime inimene viisin teatud grupile pimedas läbi erinevaid ülesandeid, mida nad pidid üheskoos tiimina lahendama. Taolised koolitused on head just töökollektiividele, et ühtsustunnet suurendada ja parendada. Praegu kahjuks siis palgalisel tööl ei käi, sest pole väga tööpakkumisi, mida pime saaks teha. Isegi eriti ei anta võimalust ka proovida, kuigi mina olen nii positiivne, et olen täiesti veendunud, et andke ainult ülesanne ette ja ma õpin kõik ära :D
15. Kui Sa näiteks huvitud sellest, kuidas keegi pildil välja näeb, kuidas Sa selle endale iseseisvalt selgeks teed? Või keegi alati kirjeldab?
Jah, alati peab keegi kirjeldama ja oo, kui te vaid teaksite, kui väga ma huvitun sellest, kuidas keegi välja näeb ja mitte ainult piltidel ;) Kõigepealt ma alati küsin juukse värvi, pikkust, lõikust, näokuju, silmade kuju, stiili jmt. Kuid mu sõpradele ja tuttavatele meeldib enne mängida sellist "mängu", et mina inimese hääle ja olemuse põhjal teen kirjeldust ja siis nad vaatavad, et kui täkkesse ma sain :D
16. Kui palju vajad Sa kodus tegelikult kõrvalist abi? (Sest ma loen ja imestan, kui iseseisev Sa oled, super!)
No siin peab nüüd lähtuma sellest, et kas ma vajan abi enda mugavuse pärast või saamatuse tõttu :D Joosep aitab mind puhtalt juba sellepärast, et hoolib ja armastab mind ja aitab mind ka nendes asjades, millega saan ka ise suurepäraselt hakkama (näiteks tolmuimejaga võtmine, poes käimine). Ses suhtes, et enam-vähem kõikidesse kodutöödesse paneb Joosep ikka käe külge kui vaja. Ahjaa, ahjupuude toomine on täiesti Joosepi peal. Kuigi olen üpris veendunud, et saaksin ka sellega üksi hakkama, sest mul on sammud puukuurini ära loetud :D Aga kuna ma ei kõnni sinna nagu Välek Vibulane, vaid pigem ettevaatlikult ja veidi kohmakalt, siis ma ei soovi naabritele sellist vaatemängulist rõõmu pakkuda :D Asi vist minu ebakindluses... Lisaks näiteks küsin Joosepilt mingite toiduainete säilivusaega, küsin näiteks keeksi küpsusastet, et kas on kuldpruun vms.
17. Loed palju teiste blogisi, mis Sind nende juures enim häirib?
Mmm, olen suhteliselt tolerantne inimene ja mind vist ei häirigi midagi. Võib-olla lihtsalt mõni blogi pole minu jaoks piisavalt ligipääsetav ja on olnud korduvalt hetki, kus ma ei saa postitust kommenteerida. Praegu üks kõige ligipääsmatuid blogisid on Jane Almersi blogi, sest kui sinna lehele lähen, siis jookseb häälproge kokku ja mõne aja pärast hakkab väikese taksi või Konsumi reklaam jooksma ja seega postitusi ma lugeda ei saa. Ja no seda ka muidugi, et kui mulle ikka mõni blogi kohe üldse ei meeldi või pinget ei paku, et ega ma siis sinna enam väga ära ei eksi :)
18. Mingist blogist ma mäletan, et tahtsid last saada, kuid sellega kaasnesid tervislikud tagasilöögid, mis sellest mõttest ja ideest saanud on?
No see mõte ja idee on ikka olemas, aga meditsiiniliselt pole see veel võimalik :( Ses suhtes, et mina oma neerupuudulikusega siiski last lõpuni kanda ei saa ja seega ainsad variandid oleksid siirdatud neer, aga seda ainult juhul, kui mulle sobiksid just need immuunsustnõrgestavad tablad, mis loodet ei kahjustaks. Või siis uus neer, mis kasvatataks mulle minu omaenda tüvirakkudest, sest siis ei peaks ma immuunsustnõrgestavaid tablasid hakkama võtma. Kahju, et Eestis surrokaatemad pole lubatud...
19. Kui Sa pildistad, siis kuidas Sa tead, et kaamera on sisselülitatud, et aku pole tühi jne... (Kõik Sinu postitatud pildid on tegelikult väga täpselt tehtud, seega jälle imestan.)
Ma olen kõik oma pildid teinud iPhonega ja kuna mu nutifon räägib, siis see juba ütlebki kõik ehk et kaamera on pildistamiseks valmis. Ma tavaliselt sätin pildistava asja paika, siis katsun, kuhu on suunatud fotosilm ja siis aeglaselt liigun eemale, endal käsi fikseeritult paigal, et asi jääks fookusesse vms. Kuigi mul on päris palju äpardusi ka juhtunud, aga seda alguses, siis kui ma alles õppisin pimesi kaamerat kasutama (näiteks kui ma ei suutnud meelde jätta, et kumb on front camera ja kumb back camera :D).
20. Kuidas Sa suudad nii positiivne olla? (Alustades bloginimest, mida ma armastan lugeda "Kai Sinu Karu" :) mitte kaisukaru... See on vist meelega nii pandud?! Mina virisen ja vingun vist vahel küll kõige üle, siis loen Sinu blogi ja taas mõtlen, milleks vinguda. Teadvustades, et kusagil on keegi minust näiliselt kehvemas olukorras, aga tuleb nii paganama hästi toime!) Respekt.
Wow, Sa oled vist esimene inimene, kes saab minu bloginimest õigesti aru! Respekt Sulle, et suudad "kaisukarust" kaugemale mõelda ;) Ma olen korduvalt ja korduvalt pidanud selgitama oma bloginime ja ka siis ei saada päris hästi aru, aga Sina said suisa iseseisvalt sellest mõttest aru, superwow! ;)
Ma ei tea kuidas ma nii positiivne suudan olla. Mu isa ütles mu nägemise kaotuse ja positiivsuse kohta nii, et õige inimesega juhtus see. Võib-olla kõlab natuke julmalt, aga ma mõistan, mida sellega mõtleb. Aga usun, et minu positiivsusele aitavad kaasa minu väga head sõbrad, perekond ja nende hea terve huumor olukorra üle :D Ma lihtsalt armastan musta huumorit teha oma nägemise (või siis mittenägemise) üle ja armastan ka inimesi, kes samuti oskavad seda hinnata ja teha ;) Aga ega ma 24/7 ei ole üdini rõõmsameelne, naerusuine ja positiivne... Eks mul esineb ka pahurdamisi, virisemist, vingumist, torisemist, nutmist jne, aga see läheb alati üle :)
Aitäh!
VastaKustutaSain oma vastused ja rohkemgi veel. :) Video post on hea mõte ja lisa ikka endast ka rohkem pilte. Kõike head. :)
I.
Olgu, ma püüan seda endast piltide lisamise asjandust parandada :)
VastaKustutaKüsiksin 15 küsimuse kohta lisa: filmides vahel saab näha, kuidas pime uue tuttava nägu kätega puudutab, et teda paremini "näha". Kas sa ka seda teed? Mu jaoks on müstika, et kellegi nägu puudutades saab aru, milline ta välja näeb. Või ainult hääle ja kõneviisi põhjal inimese välimust ette kujutada. Põnev.
VastaKustutaMina olen ainult Joosepi nägu katsunud ja seda kindlasti mitte esimesel kohtumisel ega ka teisel, kolmandal. Olime selleks ajaks ikka mõnda aega koos olnud.Tegelikult
KustutaJa tegelikult päris nii küll ei ole, et pime kukub uut inimest juba teisel või kolmandal kohtumisel näost näppima :D
Loomulikult on maailmas selliseid pimedaid, kes seda harrastavad, aga üldiselt see pole levinud. Pigem kehtib see armunute vahel, kes tahavad teada, et milline kumbki välja näeb ja seda ka siis kokkuleppe alusel…
Kuigi mul aastaid tagasi oli üks juhus, kus üks sünnist saati pime noormees kohe, ilma küsimata, tuli ja hakkas minu nägu kompima ja vot see oli superimelik ja mind häiris. Aga jah, nii paljude pimedatega kui olen suhelnud, siis keegi neist ei soovi võõra või tuttava nägu kompida.
Hahaha - käisin minagi kord heal ajal "Dialoog Pimeduses" näitusel. Läksin koos õega ja sattusin n-ö ühele seansile 3 väikese marakratiga (poisid) ja ühe noore naisega. Giidiks oli Jürgen ja pean tunnistama, et sellest, mis seal sees toimus, ei saanud ma mitte essugi aru. Nii pime oli (üllatus-üllatus). Ükshetk avastasin ennast selle noore naise seelikusaba näppimas, seega väga hea, et seal pime oli, sest mul oli ikka marupiinlik tegelikult. Ma üldse ei hoomanud neid asju seal ja kui midagi käe alla jäi (nagu see seelikusaba nt), siis läks ikka aega, et aru saada, millega tegu. Lisaks anti neile marakrattidele mingid tokid kätte ja nad sõna otseses mõttes hakkasid seal pimeduses neid igasse ilmakaarde kallutama nii et sain paar head vopsu ka jalgadesse ja kuklasse. Seal oli vist mingi paadisõit ka? Vot see oli lahe. Ja no muidugi see kohvik seal lõpus oli ka vahva. Ma veel ootasin seal, et kuna tuled põlema pannakse, et tahaks oma rahakoti ülesse otsida, et midagi osta ka, aga ei pandudki. Tuli osta ja ennast kohvikulaudade taha ikka pimeduse saatel ukerdada. Lõpus tegelikult tahtsin täiega näha, et mis koht see siis oli, kus me seiklesime, sest ma ei saanud mitte mingit ettekujutust kahjuks. Asi oli selles, et väga hästi keskenduda polnud võimalik nende laste pärast, pidin hoolitsema, et luud-kondid terveks jääksid. :) Aga lahe ikkagi!
VastaKustutaHaha, tead Jürgen oligi see sünnist saati noormees, kes mu nägu ettehoiatamata katsuma tuli :D
KustutaAga tegelikult oleks pidanud need marakratid välja saatma…mina üldiselt paar korda hoiatasin ja kui keppidega vehkimine ei lõppenud, siis saatsin konkreetselt välja, sest sellised ulakust täis lapsed rikkusid pahatihti kaaskülastajate elamust.
See seelikusaba kirjeldus oli niii naljakas, aga vaat ütlesid, et hea oli, et pime oli ja et keegi ei näinud… Ses suhtes teil vedas jah, aga Sinu olukorra kirjeldus ongi täpselt see, mida pimedatel päris sageli reaalses elus juhtub… Katsume midagi ja aru ei saa, mida katsume või siis arvame valesti ja meil on ka piinlik kui lõpuks aru saame, aga ainult selle erinevusega, et meil pole seda pimedust, mis kaitseks meid teiste silmapaaride eest :DD
Ma kahjuks ei tohi rääkida, et mis ja kuidas seal kõik tehtud oli, aga kui pargis ringi tuiates maja leidsid, siis selle maja seina peale oli kirjutatud „Kepivendade Ordu“ (see on pimedate omaenda inside joke pimedate kohta, kuna kasutame valgeid keppe :D)
Selle katsumisega meenus kohe see lugu:
http://kai-su-karu.blogspot.com.ee/2014/03/teoreetiliselt-ja-reaalselt.html
Aaaa... no muidugi, need olid kepid, mitte tokid! Oh mind! Hakkasin mõtlema, et mis aastal see näitus küll toimus - 2011 vist? Igatahes oli laulupeo aasta ja seetõttu ma erinevates muuseumides koos õega kolasin. Igatahes tunne on selline, nagu see oleks väga-väga ammu olnud. Ma siiralt loodan, et järgnevate aastate jooksul midagi sellist uuesti tehakse. Lisaks pani see mind nüüd sügavalt mõtlema teemal, et kuidas see ajutine pimedus mind muutis. Tavaolukorras ehk valguses oleks ma marakratid ise korrale kutsunud ja kui see ei oleks aidanud, siis oleks kindlasti giidi poole pöördunud ja nõudnud, et kord majja löödaks. Aga seal pimeduses ma ei teinud seda ja olin hästi alandlik ja lasin endale pimeduses kõvasti kolki anda ise ühtegi piuksu tegemata. :D Ja kui giidi juhatusel midagi üles leidsin, siis tegin sealt ruttu minekut, sest need väikesed kepivendade ordu liikmed olid tihedalt kannul. Mis jällegi meenutab mulle, et nad olid sõna otseses mõttes alati mu kandade peal tatsumas. Ma loodan, et mu jutt hädaldamisena ei kõla, tegelikult pole üldse nii mõeldud ja ma võtan seda läbi huumoriprisma, sest ma tulin sealt ikka naerulsui välja. Lihtsalt tagantjärele sellest rääkides kõlab nagu ma oleks mingi ilge trauma saanud. Tegelikult ei saanud :D :D
KustutaSelle naisega seoses oli tõesti hea, et mitte ainult mina ei olnud nii-öelda pime, vaid ka ümberringi oli pimedus - sai kenasti anonüümseks jääda, sest õnneks ma ei kommenteerinud samal ajal kogu asja sõnadega: "Huvitav, mis see on, õde tule katsu ka!" :D :D
Ja lisaks meenus mulle veel üks asi, mis mulle nalja teeb. Ma olen olnud sellistes pikemates kahenädalastes laagrites, kus kord oli ka üks pime noormees. Juhtus päris mitu korda, et ma istusin hommikustel koosviibimistel tema kõrvale ja ta küsis umbes midagi sellist, et kes sa oled või et kes mu kõrvale istus.. Ja mina vastasin iga kord nendele küsimustele nii: "Mina olen". Umbes nagu ta peaks kindlasti teadma, et mina olen ja kes ma olen. Aga see läheb puhtalt mu enda kohmetuse arvele ja alati sain ikka viie sekundi möödudes aru, kui tumba-jumba ma olin olnud ning parandasin oma vea. :D
Ma kusjuures polegi siin enne kommenteerinud, kui nüüd selle postituse all siin. Hakkasin seega mõtlema, et kuidas see lugemisprogramm kooloneid ja sulge loeb? Ma vist kasutan neid oma tekstis parajalt tihedasti ja loodan, et mu mõte ikka õigesti programmist läbi jookseb. Ma olen korra seda videot ka vaadanud, kus sa näitad, kuidas sa blogisid loed ja siis tundus see üks hästi suur vurisamine, millest ainult Sina aru saad. :D
Läks liiga pikaks jauramiseks see kommentaar ära, tuleb otsad kokku tõmmata. :D Raudselt mulle meenub pärast, et oleks tahtnud midagi veel ütelda. :D
Näitus alustas detsember 2011 ja kestis terve 2012. Kahjuks praegu ei ole kuulda või teada, et oleks taas tulemas taolist näitust, kuna litsents on kallis. See on ühe sakslase patent ja kui ma õigesti mäletan, siis üheks aastaks maksis see mingi 65 000 euri. Tallinnas oli see näitus seetõttu, kuna oli kultuuriaasta vms. Mujal maailmas on need näitused püsinäitustena üleval ja aegajalt muudetakse näituse keskkonda. Näiteks Hiinas pead pimedana turul ringi ekslema, siis USAs pead linnatänavat ületama jmt.
KustutaEip, Sa ei kõla nagu oleksid eluaegse trauma diagnoosiga :D Ja põhiline, et tegid lõpuni, mul oli selle aasta jooksul korduvalt inimesi, kes läksid välja tagasi, kunasee pilkane pimedus hirmutas neid. Ja siis olentäiskasvanud läbi näituse vedanud, kes olid sõna otseses mõttes minu külge klammerdunud ja nutsid, aga tahtsid ikka lõpuni minna. See kõlab nagu õudustetuba :D Tean näiteks, et osad inimesed käisid mitu korda näitusel, kuna tahtsid erinevate giididega proovida, kuna iga giid oli omanäoline.
Hahaha, ma pursatasin naerma, kui ütlesid, et vähemalt ei kommenteerinud häälega, et oi mis see on, õde tule katsu ka :D Ma kujutasin seda nii elavalt ette, kui see oleks nii olnud :D
Ojaa, selle nägijate vastustega võiksin lausa vlogi teha, sest te saaksite naerukrambid, kui ma toon näiteid, mismoodi on pimedale vastatud või aidatud :D Loomulikult ma põhjendaksin logis ära ka, et miks ei tasu pimedale nii v naa vastata…
Arvuti loeb kenasti vajadusel koolonid, sulud ja muud sarnased märgid ette, nii et kasuta aga pealegi ;)
Kusjuures ma kohe alguses lugesin ja mõtestasingi enda jaoks sinu blogi nimena Kai, su karu :) kaisukaru peale tulin ma hiljem millalgi :D
VastaKustutaOjee, teid on siis rohkem kui üks :D
KustutaSelline küsimus, et palju päevas lugejaid on umbes ja kas oled mõelnud oma domeeni peale? :D
VastaKustutaSee täitsa oleneb päevast, aga vaatamiste arv jääb päevas sinna 300…1600 vms vahele. Domeeni peale olen mõelnud, aga mõned siin arvavad, et see pole vajalik ja et praegune nimi on tore vms. :D
KustutaPraegune nimi on tore, aga domeen ei välista ägedat nime + oma domeeniga oleks võimalik blogisse reklaami müüa ning sellest niiöelda töökoht tekitada (minumeelest mallu mingi hetk mainis, et ta saab kuus umbes 1000 euri ainult blogireklaami eest, mis taustal jookseb ehk siis reklaampostid veel lisaks). Sest kui lugejaid jätkub, miks mitte :)
KustutaNojaa, aga Mallul on neid lugejaid ikka 10x rohkem kui mul :D
VastaKustutaAjaga kogunevad, eks ta alustas ka vaiksemalt kunagi :)
KustutaMa olen raudpoltkindel (on ju Kai sõnad), et Kai blogi on palju huvitavam kui Mallu oma. No vähemalt minu jaoks. Mitte et mul miskit Mallu vastu oleks, aga lihtsalt nii palju rohkem on Kai poolt!!!
KustutaSellega peab täitsa nõustuma, kuna endal lapsi pole, siis beebiblogid väga ei kõneta, ilureklaami ei viitsi ka lugeda, mallu on tore lugemine, läheb tihti minu mõttemaailmaga vastuollu, veidi liiga tegutsen siis mõtlen, Kai blogi on esimene, kus iga posti juures hakkaks kohe kaasa mõtlema/ rääkima.
KustutaNo väga armas, päriselt! :)
VastaKustutaAga ma arvan, et minu kasuks räägib suuresti see minu pimedaks jäämine ja selle olukorraga elamine... Kui Mallu pimedaks jääks, siis oleks ka vast huvitav selle kandi pealt lugeda :D
Aga ma olen siiski väga-väga meelitatud ja mul on siiralt hea meel, et mu kirjatükid pakuvad huvi, see on raudpolt kindel :D