Kui kaks purki on pimeda käe all liiga sarnased ehk pimeda moodi gurmee

Eile hakkas Joosep mulle rääkima, et tema tahaks täna Panzani makarone Uncel Ben's kastmega. Mina taolisest toidust suurt midagi ei arva, sest alates sellest ajast, kui ma lugesin, et mida kõike need purgikastmed sisaldavad (põhimõtteliselt vääga palju suhkruid ja säilitusaineid) või oleks õigem öelda, mida nad EI sisalda, siis kadus mul igasugunegi isu nende järgi. Kuid no Joosepile maitseb ja kui harva teha, siis ei juhtu vast hullu midagi. Kuna selle konkreetse toidu valmistamiseks olid mul ainult makaronid olemas, siis seadsin sammud poodi, kust ostsin kanafileed, Uncel Ben's magushapuka kastme rohke ananassiga ja kõiksugu muid tarvilikke asju. Kui koju jõudsin, siis vahepeal oli Joosepi sõber ka meile külla jõudnud ja egas midagi muud üle ei jäänudki, kui hakata meestele vaaritama.
Panzanid viskasin keema, lisasin vette törts oliiviõli ja soola ning samal ajal hakkisin kanafilee suupärasteks tükkideks. Kui tavaliselt läheb mul kana küpsetamisega fifty-fifty ehk et pooltel kordadel jääb kana parajalt mahlane ja teisel poolel küpsetan veidi liiga kuivaks, siis seekord olin nutikas ja hoidsin terve küpsetusprotsessi aja pannil kaant peal ja selle tulemusena sai kana mõnusalt mahlane ja parajalt vürtsine.
Kui korraks selle hetke juurde tagasi pöörduda, mil ma poest koju jõudsin, siis kuna mul oli vahepeal poeskäiguga suhkur natuke madalaks läinud, siis mina tegelesin mahla joomisega ja Joosep tühjendas poekotti. See tasub seepärast ära märkimist, kuna tavaliselt läheb mul siis päris jupp aega enne, kui ma suudan asjade asukohad tuvastada. Seekord oli siis kadunud too Uncel Ben's kaste, mille järgi ma ekstra poes käisin ja mis oli üks põhilisi komponente. Ei leidnud mina seda köögi tööpinnalt, ei külmikust...no mitte kusagilt ei hakanud see silma (loe: käe alla). Lõpuks küsisin siis Joosepilt ja sain teada, et pani selle külmikuuksele. Mnjah, kuigi ma olin just hetk tagasi ka sinna vaadanud, siis sealt ma seda küll ei leidnud, aga näe nii, kui Joosep oli asukoha teatavaks teinud ja ma uuesti katsusin külmikuuksel asuvat riiulit, oli see koheselt, nagu imeväel mul käe all olemas.
Kuna ma tavaliselt kasutan kõikvõimaliku külmikust leiduva toidu ära, mis on natukenegi pikemaks ajaks sinna seisma jäänud (sest no mis nad ikka seal seisavad ja kuivavad, eksole), siis otsustasin, et viskan pooliku hernekonservi ka sekka. Mulle tundus, et makaronid, magushapukas kaste ananassiga sobib ideaalselt hernestega. Mõeldud, tehtud. Kurnasin makaronid ära, lisasin kogu kanafilee juurde, tõstsin herned ka sekka ja päris lõpuks valasin kogu selle kupatuse kastmega üle. Segasin kogu kemüüse omavahel kokku ja ise veel mõtlesin, et nii mõnusalt mahlane sai.
Andsin meestele teada, et toit on valmis ja et võivad tulla endale tõstma. Ühtlasi palusin Joosepil endale ehk peakokale ka väikese kausitäie tõsta :D
Istusin siis oma portsjoniga laua taha ja alustasin söömist. Maitses see ebameeldivalt magusalt, aga kuna see sisaldas minu teisi lemmik asju, nagu kana, hernes, ananass, siis otsustasin sellest magusast maitsest mööda vaadata. Olin saanud paar ampsu süüa, kui Joosep hakkab uurima, et kes kastme valis. Ma siis seletan, et mina valisin ja et võtsin ikka selle tema lemmiku- rohke ananassiga. Joosep siis tõstab toitu vaikselt edasi, kui äkki lisab, et siin ei paista eriti ananassi olevat... Ja enne, kui ma jõudsin üldse midagigi mõelda või öelda, küsis Joosep uuesti: "Mis vaarikas see siin sees on?"
"Mis vaarikas?! Ei ole seal mingit vaarikat!" vastasin enesekindlalt, kuigi samal ajal mõtlesin vaikselt endamisi, et äkki on Uncel Ben's oma kastmeid koostise osa pealt täiendanud...muutnud eksootilisemaks või nii.
Joosep jättis hetkeks toidu tõstmise pooleli ja läks avas külmkapiukse ning hõiskas üle elamise: "Kai, mis asja Sa sinna makaronide peale valasid, kui Uncel Ben's kaste on külmikus?!"
"Misasja?!?!!" küsisin ehmatusega vastu.
Kuid natuke peale põhjalikumat toidu uurimist, vaatlemist ja maitsmist sai selgeks, et tegu oli pesuehtsa pohla-õunamoosiga, mille ma olin Uncel Ben's kastme pähe makaronide peale valanud. Kusjuures ma veel ise maitsesin purgisisu ja no see oli täpselt magushapukas- pohl hapu ja õun magus. Ja kuna mina n-ö "teadsin", et tegu on Uncel Ben's kastmega, siis mul ei tekkinud vähimatki kahtlusekübet, et tegu võib olla moosiga. Mõtlesin küll, et fuh, mul on ikka õigus olnud, et need purgitooted on rõvedalt magusad ja et võib-olla Joosepi sõbrale see toit ei maitsegi, kuna armastab rohkem vürtsikamaid sööke. Aga tavaliselt, kui külalistele miski ei meki, siis ütlen sorri, aga ma teen toitu Joosepi maitsemeele järgi.
Asja muudab humoorikamaks veel see, et kui Joosep nägi, et olin toidu sisse herneid lisanud, siis ütles, et ta oleks eelistanud ilma hernesteta, et talle ei maitse herned Uncel Ben's kastmega. Pärast kui rõõmsalt laua taga seda toitu endale sisse pigistasime ja kahvliga taliõuna tükikesi välja õngitsesime , siis irvitasime, et nüüd vähemalt pole herned probleemiks.
Lisan teile siia ka lõpliku toidu koostisosad: makaron, oliivõli, sool, pohla-õunamoos, kanafilee, hernes, pipar, till ja häästi palju suhkrut. Kas teie sööksite sellist toitu või rääkige parem, mis äpardusi teil köögis on juhtunud? :D  
 

 

CONVERSATION

9 kommentaari:

  1. Usun, et see maitses kindlasti hästi :D Nüüd jäi teil kaste alles ja saate seda mõni teine kord kasutada :D

    M.

    VastaKustuta
  2. Nii tore positust, sai natukene itsitada :D

    VastaKustuta
  3. See on päris hea variant - pohlamoos sobib ometi soolaste toitude juurde ka. Mul selliseid põnevaid retsepte isiklikult pole tekkinud, küll aga sai meil peres ükskord terve laar hapukurki soola asemel suhkruga sisse tehtud. Vend sõi ära ja kiitis takka. Teine tore lugu pereliikmelt oli see, kuidas ta kord nõuka ajal omale mannaputru keetis. Pani manna vette ja keema. Aga mitte kuidagi ei tahtnud see manna paksemaks minna, kippus aga na vedelamaks koguaeg. Uhas siis mannat muudkui juurde ja potis olev ollus ei kavatsenud pisutki tahkeneda, pigem meenutas see peagi midagi plasmalaadset - paksenemise asemel hakkas venima. Manna juurdelisamine tegi asja järjest hullemaks. Lõpuks lootuse kaotanuna maitses siis seda nii-öelda mannat ja siis selgus, et potti oli manna asemel saanud suhkur.

    VastaKustuta
  4. Võib-olla puhas pohlamoos oleks sobinud, aga see konkreetne pohla-õunamoos oli ikka jubeee magus :)
    Mina sain möödunud suvel proovida marineeritud karusmarju ja kusjuures need olid teadlikult nii tehtud. Kui maitset kirjeldada, siis kõige lähedasem sellele on vist värskehapukurk, aga no mulle ei maitsenud...liiga happeline või nii...kuigi värskehapukurke vitsutan küll suviti endale kahe suupoolega sisse ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina olengi hapukurgi asemel kasutanud tikrikompotti. Ei ole magus ega ka äädika poolest happeline. Mulle igatahes maitses.

      Kustuta
  5. Mingi hetk sai ikka üsna tihti neid purgikastmed söödud, aga olen viimasel ajal mõelnud, et peaks ise tegema hakkama, maitsev küll, aga selline suhkrukogus kastme sees pole siiski õigustatud.

    VastaKustuta
  6. Mina olen kartulisalati koos pihvidega mikrouuni sooja pannud... Absull ei môelnud, mispidi see värk peaks käima, ikka lärtsti salat taldrikule, pihvid kôrvale ja sooja! Kuum kartulisalat igatahes maitses väga vastikult ja elulooma sellest enam ei saanud :D

    VastaKustuta
  7. Hah, ma lugesin ja esmalt ei saanudki kohe aru, et no mis siin siis nii hullu on... Panid toidu mikrosse, so what...kuid sekund hiljem jõudis mulle pärale ja siis kujutasin seda rõvedust ette :D Tubli, istu, 5+! ;)

    VastaKustuta

Back
to top