Väike pühapäevane pildipostitus

Käisime täna minu ema pool emadepäeva väikese grilliga tähistamas. Võtsime juhtkoer Janeti ka kaasa, kes sai siis täie rahaeest nautida vaba aega, mängu ja jooksmist. Joosepi labraator Python pidi aga kahjuks koju jääma, sest ema pool pesitsev Rocky ei salli teisi isaseid (va Axel, kes on autoriteet). Andsin Joosepile korralduse jäädvustada kogu seda loomaaeda, kes meil aias ringi tuuseldasid ja no mõnele pildile eksisin mina ka ära. Ema kahjuks kategooriliselt keeldus kaamera ette tulemast ja seega pildistasime endast nõrgemaid (loe: koeri), sest nemad ei saa enda kaitseks midagi öelda :D
Kui päris aus olla, siis ega ma päris täpselt ei teagi, mis piltidel on... Oletatavasti peaks olema piltidel Lucky, kes on see väike ja kirju nuustik. Tema on siis see kurt koer, keda ma olen korduvalt ja korduvalt ema suurde aeda ära kaotanud. Siis peaks kuskilt figureerima ka kaks musta maffiosnikut- Axel ja Rocky. Axel on üle 10 aasta vana ja Rocky on alles aastane titt, kes ise arvabki, et on hääästi pisike koer ja et mahub kõigile sülle. Endal turjakõrgust juba 68 cm ja veel kasvamas kõrgusesse ja laiusesse. Janeti tunnete te vist kõik ära, sest ta on ainuke koonlane, kes on juhtkoerale sobilikes mõõtmetes ja pealegi on temast varasemalt ka pilte blogis olnud.      Ja siis olen mina...va kahvanägu. Kuna ma sain alles nüüd esimest korda see kevad pikemaks ajaks päikese kätte, siis Joosep tabaski mind rannatoolist peesitamast. Mind pimedat on maru lihtne ja hea pildistada, sest mul ei õnnestu kuskile ära ka põgeneda :D Igatahes Joosep tegi minust päris mitu klõpsu ja kuigi ma alguses ei tahtnud ühesuguseid pilte endast siia üles riputada, siis Joosep väitis, et ma jäin nii vahvalt kelmikas nendel piltidel ja et las kõik pildid jääda. Kuskil peaks olema jäädvustatud ka ema meisterdatud magustoit, mis sisaldas virsikuid, mustsõstraid, mustikaid, vaarikaid, kohupiima ja vahukoort...selline mõnus suvine amps.
Oeh, täna oli ühesõnaga igati vahva päev ja lõpetuseks üks väike humoorikas repliik minu ja Joosepi vestlusest. "Kallis, ma armastan Sind!" laususin ma Joosepile, mille peale tema vastas: "Oota natuke!" Fine, ma siis ootan natuke oma armastusega :D










CONVERSATION

5 kommentaari:

  1. Ei taha kuidagi imelikult kõlada, aga tead, olen aegajalt su blogi lugenud ja pean tunnistama, et sain alles nüüd aru, et oled pime. Vaatasin kunagi isegi 1. aprilli videot ja ei mõistnud, et midagi nagu teistmoodi oleks. Ükskord mõtlesin blogi nime kohta isegi, et "hmm, ei tea, miks ta pimeduses kobab" :D Palju edu sulle, tundud olevat vahva inimene!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehee, aga see siis ju ainult positiivne, kui minu pimedus kohe silma ei hakka ja ära põe- Sa ei kõlanud mitte kuidagi imelikult ;) Nüüd vähemalt tead, miks ma pimeduses koban :D

      Kustuta
  2. Nii ilusad pildid. Joosep on ikka geniaalne küll :D :D

    VastaKustuta
  3. Maria, ma kahtlustan, et Sinu jaoks on kõik pildid ilusad, kus on koerad peal, olenemata sellest, kas hetk on jäädvustatud profikaameraga või seebikarbiga :P Aga igal juhul aitäh komplimendi eest (ma kohe ei teagi kummale need edastada, kas oma iPhonele või Joosepile) :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ikka Joosepile, sest telefon ei oska tänada ja rõõmustada!

      Kustuta

Back
to top