Kunagi nägin isegi täitsa lootustandva inimese moodi välja :D

Joosep käis mingi aeg tagasi sõprade pool maal metsa tegemas ja mina jäin rahus üksi koju tšillima. Mõtlesin, et maru mõnus ja rahulik oleks sel ajal kogu elamine puhtaks kraamida, kui pole jalus tolgendavat ja kommenteerivat meest. Te pole vist kursis, mismoodi minusugune pime oma kodu koristab, aga lihtsustatult öeldes - ma käin ja koban kõik pinnapealsed üle, otsin ja sorteerin, et mis viskamisele ja mis tagasi oma kohale.

Näiteks meil on elutoas selline suur puidust kirst, mis leiab kasutust digiboksi, ruuteri ja teleka alusena. Lisaks aeg-ajalt armastab Joosep sinna peale koguda ka mingisugust mõttetut olmerämpsu, mis mind puhtusefriiki ko-hu-ta-valt häirib. Ta vist lihtsalt ei mõista, et kui ärritavalt mõjub selline kaos minu zenile. Mul tekib kohe vastupandamatu soov end mopi, kummikinnaste, harjaste ja spreiga varustada.

Igatahes... kuna seal on ka kergesti purunevaid esemeid (nagu Joosepi hinnalised Coca-Cola klaasid), siis ma püüan seda kirstu pealset ekstra ettevaatlikult kobada. Seega võtab see tegevus mul arusaadavatel põhjustel tiba kauem aega ja seoses sellega ei saa ma never ühest asjast aru... Joosepil justkui tiksuks kuskil kuklas mingisugune ajalimiidist final countdown, et umbes mitme sekundiga peaksin ma selle kirstu pealsega jõudma ühele poole ja kui ei mahutu sinna mingisse müstilisse ajavahemikku, siis kukub uurima, et kaua ma veel sätin siin ja Mida ma üldse otsin sealt? Nagu mis mõttes? Tead, elu mõtet otsin, kaotasin selle tolmu sisse ära :D

Eem, ma jõudsin nüüd kuidagi koristamiseni. Ühesõnaga selle koristamise kokkuvõtteks võiks öelda seda, et mulle ei meeldi eriti ringi trippida ja parema meelega istuksin rahulikult kodus ja koristaksin ja kui kõik on puhas nagu prillikivi, ahjus praksub tuli ja mul on kruusitäis lemmik teed lugemise kõrvale, siis ülejäänud aja ma lihtsalt naudin seda olemist seni kuni meespere tagasi koju naaseb.

Kui Joosep lõpuks kaks päeva hiljem koju jõudis, siis magama minnes, või no tegelikult me juba olimegi otsapidi voodis ja teki all, minust isegi uneliivapuistur üle käinud, teatas Joosep nii muuseas: "Tead Kai, ma leidsin maal käies kõik Su kunagised pildid, kirjad ja luuletused üles..."
"Misasjaaa!? Need pildid ka, kus ma olin veel nägija või? Reidiaegsed pildid ka!? See üleni roosa pilt ka või? Nagu kõik-kõik-kõik pildid või?" vuristasin ma ühe hingetõmbega oma küsimused ette ja Joosep muudkui noogutas ja jaatas. Ma olin nagu poolearuline, sest arvasin, et olin need igaveseks kaotanud.
Kui Joosep neid pilte mulle ükshaaval kirjeldama hakkas, siis vuhises minust niii tohutu hulk ägedaid mälestusi läbi. Joosepi väitel teen ma ühel pildil isegi kerget duckface, hehe. No mis ma oskan kosta (peale selle, et mul on mega piinlik ja tunnen end veits kohmetult). Ilmselt on minu puhul tegemist selgeltnägijaga. Ma lihtsalt nägin ette, et mis muutub aja jooksul popiks. Kuid aitab sellest heietamisest ja püksikummi venitamisest. Olge lahked - siin minu nägijaaja reidikad! PS. Te ainult vaadake, kui ilusad sügavsinised silmad mul enne oppe ja pimedaks jäämist olid... much sweet!:)

Minu poolt aga suure ringi küsimus: kas ma olen märkimisväärselt muutunud võrreldes kunagise välimusega? (ah, ärge parem vastake, ma ei tea, kas suudan vastuseid ära händlida).






CONVERSATION

6 kommentaari:

  1. No nii, esimese postitusega tuleb ennast veidi tutvustada. Sind parafraseerides " üksik vanamees lõpu poole koperdamas". Jookseb 82. aga hing on ebanormaalselt noor, sellest ka täielik üksinduse tunne. Hingelt olen jube romantik ja Sinu postitusi loen heldimusega. Armastan muusikat nagu Sa FB-st ka ehk aru oled saanud. Lugesin rõõmuga, et Sulle meeldib laulda (kriitikute peale vilista D- mida see D iganes tähendab ?) Paar sõna sellest FB vestlusest. Sellele küsimusele vene keele kohta oli vahetult lisatud link, mulle meeldinud venekeelsest loost https://www.youtube.com/watch?v=xHoO2_gWMXI ja järgmises kommentaaris oli teine link " Никто из нас не виноват https://www.youtube.com/watch?v=dsrW0jo4lZk ", mis oli millegipärast rämpspostituseks loetud...
    Ma ei tunne eriti FB peensusi - kas Sa saad seal näha minu profiili ja postitusi (ju saad kui mind "jälituse" alla paned?)
    Panen see kord punkti (pean katsuma uuesti uinuda) Nagu armastab õelda üks mu sugulasest vanamees "Katsuge nüüd ISE hakkama saada!"

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tervitus! :)
      Ma sain umbes poole kommentaari pealt aru, et see olete Teie, härra Maiberg! ;)
      Igatahes väga vahva enesetutvustus, pani muigama küll. FBs saab teiste profiile vaadata küll, kuid nähtavuse ulatus oleneb sellest, kas profiil on kinnine, avalik või mingi vahepealne variant. Vähemalt mina olen asjadest niimoodi aru saanud.

      Kustuta
  2. Muutunud oled küll jah, aga ikka ainult paremuse poole. Silmad ka minu arust nagu praegugi :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väidetavalt on praegu mu kumbki silm mitme opi tagajärjel erivärvi ja no pilk pole ka enam nii täpselt fokusseeritud. Seda võib igaüks kinnitada, kes on üritanud minuga koos selfit teha. Kõik vaatavad kenasti kaamerasse ja mina üksi vahin taevas teab kuhu :D

      Kustuta
  3. Minu meelest oled ka ainult paremuse poole muutunud, loomulik nooruse prullakus on näost kadunud ja näojooned on paremini esile tulnud. Oled isikupärasem, küpsem, kenam - endaks saanud. Ka sobib sulle mahedam juuksetoon, kui see viimasel pildil olev tumedam. Imeilusad sinised silmad on sul muidugi kogu aeg olnud! See kutsaga supluse pilt on nii nunnu - Kai ja koerad alati koos - ilusat algavat koeraastat Sulle ja kutsadele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul endal pole ausalt öeldes enam üldse mingit aimu, mis värvi mu silmad on, kuid ühes olen ma vist elu lõpuni veendunud - silmapliiats on minu kitsaste silmade puhul must have thing. Sellest silmakuju rõhutamisest ja esiletoomisest tunnen ma tohutult puudust... :)

      Kustuta

Back
to top