Mind ei ole ahistatud

Mul on arvutis eraldi fail, kuhu lisan järjest teemasid, millest tahaksin blogida, no et ma ära ei unustaks. Üheks selleks oli ka see aegumatu ahistamisteema. Kuigi vahepeal tundus, et asi hakkab tuure vaikselt maha võtma ja neid *mind on ka ahistatud* lugusid ilmus aina vähem, siis nüüd Manona Parise artikli valguses visati uuesti õli tulle ja siis omakorda võttis sõna ka Marimell ja täna lugesin Aili blogist ka veel ühte arvamuspostitust ja no ma tahaks ka nüüd oma tagasihoidliku arvamuse sekka öelda.

Kui ma esmakordselt FBs toda kampaaniat silmasin, kus kõiki INIMESI, kes on mingilgi moel kunagi kogenud ahistamist, kutsuti üles lisama oma FB seinale #metoo, siis minu arvates selline  kampaania on sellisel kujul suht mõttetu, sest sellises valguses peaks kogu meie planeet olema üks õnnetu ahistatud paigake. Me ei leiaks mitte ainsamatki inimhinge, kes poleks never tundnud end solvatuna, ahistatuna, alandatuna, survestatuna, diskrimineerituna jne. Keegi on ühte nendest tunnetest igal juhul kunagi kogenud ja mitte ainult vastassugupoole poolt, vaid kelle iganes poolt: bossi, kolleegide, vanemate, sõprade, tuttavate, mingi suvalise tondi pärast trollipeatuses, kes omast arust ütles mingi eriti ägeda fraasi või tegi totaka lähenemiskatse, mis iganes, eksole.

Minu meelest tuleks enne selliste kampaaniate algatust defineerida ära selline sõnapaar nagu seda on "seksuaalne ahistamine", sest lugedes ja jälgides meedias toimuvat, siis tänapäeval on oht saada hoobilt iga sõna või teo eest endale ahistaja reputatsioon. Inimesed ei tee enam absoluutselt vahet sellel, mis on seksuaalne ahistamine, tüütu või lugupidamatu käitumine.

Olen üsna kindel, et kõik me oleme mingil eluperioodil ekstra totralt käitunud, kui meile on keegi üliväga meeldinud ja no selline tunne on olnud, et poeks või nahast välja, et võita selle inimese tähelepanu. Saadad SMSe, helistad, kirjutad messengeri mingit suvalist läbu, flirdid,teed omast arust süütut kahemõttelist nalja, jagad komplimente, kuid tegelikkuses teed end lolliks ja oled lihtsalt eneseteadmata mega tüütu... või mõjud ahistavalt. I have few moments of my own.

Tegelikult pole Asi ju üldse selles, kas keegi on kedagi ahistanud, vaid küsimus on selles, et kes mis hetkest mida ahistamiseks peab. See tunnetus on inimestel väga erinev. Kui keegi viskaks mulle poes vorstiriiuli vahel meela pilgu peale, siis minu jaoks poleks see ahistamine. Vähemalt mitte seni kuni ei hakka end näperdama, jälitama või mingil muul viisil veidralt käituma. Minu jaoks pole ahistamine ka see, kui järgi vilistatakse. Ma ei tunne end mitte mingilgi moel solvatuna, alandatuna või veel vähem koerana. Pigem meelitatuna.

Kui ma kunagi aastaid tagasi sõpradega nädalavahetuseti väljas pidutsemas käisin ja olin tihtipeale seltskonnas ainuke vastassugupool, siis ma ei tundnud end kehvasti, kui mulle tehti praegu tagasi mõeldes üpris siivutuid ja kahemõttelisi komplimente. Kõik said aru, et need on lihtsalt sõnad ja et need ei vii ega jõua kuskile next levelile. Ja sellele tagasi mõeldes ei tunne ma end kuidagi riivatuna, solvatuna, ahistatuna või odavana. Ma ei tundnud end halvasti või kuidagi võlglasena ka siis, kui mulle saadeti lauda tasuta jook või maiustus või tantsides ootamatult sülle haarati. See oli lihtsalt melu.

Kui üks mu kunagine meestuttav kutsus mind klubis tantsima, siis ma jalutasin küll poole tantsu pealt minema, sest mulle ei meeldinud see tantsustiil, mida agarasti minu otsas vileles. Minu jaoks oli see liiga sensuaalne ja ma ei soovinud, et muudkui nühiks end vastu mind. Ma ei pidanud seda ahistamiseks, siiani ei pea, sest mul oli vaba voli lahkuda ja kutt ei jäänud mu otsa aelema. Minu jaoks oli tegu lihtsalt ühe inimese akward tantsustiiliga, mis mulle isiklikult ei istunud.
Loomulikult ma eelistaksin, et seda ebameeldivat nühkimist poleks olnud, aga seda see minu jaoks lihtsalt oligi - üks ebameeldiv seik ööklubis ja nothing more!

Ma absoluutselt ei soovi anda hinnangut või avaldada arvamust, et kes on ahistatud või kes on oma käitumisega "üle pingutanud" ja muud säärast, sest keegi meist ei saa end teise inimese olukorda panna, sest igaüks meist reageerib erinevatele olukordadele omamoodi - vastavalt oma iseloomule, elukogemusele, minevikule ja muule sellisele. Kuid aina enam hakkab mulle tunduma, et inimesed ei suuda enam vahet teha seksuaalsel ahistamisel ja inetul, ebaviisakal, lugupidamatul või jobul käitumisel. Kõik pannakse ühte patta.

Ma kardan, et kui see ahistamisteema leierdatakse to the max ära, siis see viib selleni, et tänu tarbetule emotsionaalsusele ja tilu-lilule jäävad päris-päris ahistajate ohvrid varju.

Ja kui kunagi hallipäise vanamemmena kiiktoolis tukute ja lapselaps tuleb uurima, et vanaema-vanaema, kuidas Sinu ajal poistega lood olid ja kurdab, et mitte kuskil pole julgeid mehi, kes teeksid esimese sammu ja kutsuks kohtingule, avaks uksi, kingiks lilli, tasuks õhtusöögi eest, võtaks jalutusel käest kinni, kannaks vihmavarju jne, siis saate öelda, et no vaata armas lapsekene, kunagi algatas keegi USAs sellise kampaania nagu #me too, kus siis kõik inimesed pidid endast märku andma, kui nad tundsid, et neid on mingilgi moel ahistatud ja lõpuks võeti mehed iga sellise lähenemiskatse eest tugevasti tangide vahele ja lõpuks viis see selleni, et keegi enam ei julenud läheneda, komplimente teha ja nii on see tänase päevani...

CONVERSATION

16 kommentaari:

  1. Väga õige (y)

    VastaKustuta
  2. See viimane lõik on nii õige!!! Mull meeldib, kui mulle erilist tähelepanu pööratakse. Kui minu keelamisest välja ei tehta, okey, siis on jah nõme. Aga muidu, vilistagu aga! :)

    VastaKustuta
  3. Oi jah. Tõsine teema, aga see pealkiri ajas mind nii naerma. Tänapäeval juba peab nö lugejate tähelepanu saamiseks ütlema: "Mind ei ole ahistatud". Sellele järgnevad klikid ja üllatunud ohked. :D See oli nali muidugi.

    Tore, kui sind ei ole ahistatud ja nende näidete puhul, mis siia tõid, nii ongi. Aga ahistamise puhul räägivad inimesed ikka millestki muust kui sinu näidetest. Näiteks see, kui sul klubis keegi ennast vastu nühkis ja sa ära kõndisid. Ahistatud naistega üldiselt on juhtunud nii, et nühib küll keegi, aga ära kõndida ei lasegi! Hoiab hoopis kinni või hakkab järgi käima, et kinni võtta!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ma usun, et isegi minu näidete valguses võib praegu keegi haarata südamest kinni ja tunda, et mind on minu eneseteadmata ahistatud. Just nagu ütlesin, siis kõik sõltub inimesest ja kindlasti on ka neid olukordi, kus inimene ise ei saagi aru, et mõjub ahistavalt.

      Ma oma postitusega tahtsingi näidata, et kui erineva tundlikusega inimesed on ja kes millal mida hakkab ahistamiseks pidama. Kui too kutt oleks klubis pärast tantsu lõpetamist mulle järgi tulnud ja edasi mu otsas aelenud, siis see poleks ka veel minu jaoks ahistamine olnud, pigem räigelt tüütu tegelane, kes on end väheke "liiga vastupandamatuks" joonud. Kui aga sellele käitumisele oleks lisandunud ärplemine, agressioon ja selline jõumoment ja suhtumine "mina võtan, keda mina tahan", vot siis see ületaks ka minu piirid.

      Aga tänapäeval on mees juba siis ahistaja, kui kasutab sõna "kullake". Vanasti selliste asjadega probleeme ei olnud. Vanaisa läks keset ööd vanaema akna alla serenaadi laulma ja kutsus alates esimesest kohtumisest teda oma roosinupukeseks ja kallimaks ja armsamaks neiuks jne. Keegi ei tundnud end ahistatuna. Vähemalt minu vanaema küll mitte.

      Kustuta
  4. Soovitan sul lugeda Aet Kuusiku kirjutist sellest, kuidas keegi ei keela ju flirtimist ära ning mida #metoo neile "ahistatuile" ning ka teistele ühiskonnaliikmeile tegelikult tähendab.

    Näiteks antud lõik haakub hästi sinu kirjutatuga, kuidas sulle küll tähelepanuavaldused ja järelevilistamised meeldivad, jättes õhku rippuma etteheite, et kuidas küll teistele ei meeldi:

    "Iga inimene ja tema lugu on erinev. See meid ühendabki
    Mis see empaatia siis on? Maria Avdjuško peab end Ida-Euroopa tüdrukuks, kes on alati meeste tähelepanu nautinud. Väga tore. Tal on õigus nautida, mida soovib. Aga vale on eeldada, et kui talle midagi meeldib, siis meeldib see ka kellelegi teisele. Seega on vale laiendada kõikidele inimestele oma isiklikku valmidust kannatada välja tagumikupatsutused, kullakeseks kutsumised jmt. Võibolla Avjduško ei anna endale lihtsalt aru, millest ta räägib, sest tal puuduvad vastavad kogemused. Et ta ei tea, et ahistamine algabki sealt, kus tähelepanu muutub vastuvõetamatuks. Kus ei kehti mõlema poole nõusolek, sest ühel poolel pole kavatsust selle järele küsida või teadmist, et see üldse oluline asi on. Sest ta on alati oma suva järgi saanud toimida."

    Su kirjutist ja järgnevaid kommentaare lugedes tundsin, et pean vastanduva arvamuse kirja panema, muidu te hõljute oma kummitoas ja õhutate üksteist üles ja, ise sellest liikumisest aru saamata ja ahistamisest midagi teadmata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vabandust, aga see on juba Sinu enda isiklik probleem, kui Sina loed minu mingist lõigust välja, justkui ma jätaksin õhku rippuma etteheite nende pihta, kes ei mõtle ja tunne minuga samamoodi. Minu jaoks pole probleemi, kui keegi arvab ideoloogilisest mainstreamist teistmoodi, sest olen seisukohal, et kõigil on õigus oma arvamusele ja maailmavaatele ning ma ei hakka kedagi sellepärast solvama või kohe räigelt vastanduma vms, mida ei saa küll kahjuks Sinu kohta öelda #tulgeomakummitoastvälja

      Ma mõistan, et on naisi, kellele ei meeldi, kui mingi võõras mees tänaval hüüatab "kullake" või "hei ilus neiu", aga taevas halasta, see ei ole ahistamine, vaid see on lihtsalt käitumine, mis Sulle ei meeldi. Kui keegi üritab komplimenti teha, aga feilib selles, sest on närvis või pole veel kogemusi ja no tõesti ebaõnnestub, siis see pole ahistamine, vaid lihtsalt totakas. Kui keegi patsutab või silitab möödaminnes Sinu tagumikku, siis nõustun - see on labane omavolitsemine, aga see pole ahistamine. Kuni Sa oma suud lahti ei tee, on see lihtsalt üks labane käitumine ja tead uudist - labane käitumine ei ole ahistamine, lugupidamatu käitumine pole ahistamine ja tüütu käitumine pole ka ahistamine.

      Ma ei väida, et ahistamist kui sellist ei esine üldse, aga kas see jõuab kohale, et oma selliste softcore räuskamisega jätate päris reaalsed ahistamisohvrid varju. Te kütate ühiskonna nii üles, et lõpuks on kõigil kopp ees sellest teemast ja siis ei võeta enam päris juhtumeid ja ohvreid tõsiseltvõetavalt.

      Mis järgmiseks. Laseme kõigil emotsionaalselt defineerida vastavalt enda tunnetusele selliseid sõnu nagu "ahistamine", "vägivald", "diskrimineerimine" ja muid selliseid sõnu ja vaatame millise kaose otsa me satume. Ma ei tea, järgmine kord, kui keegi trammis mind väljumisel nügib või rüseleb, siis minu sisemine tunnetus kisendab mulle, et minu kallal just praegu toorelt vägivallatseti ja katsugu keegi tulla väitma vastupidist, sest see minu tunnetus ja emotsionaalsus on see kõige õigem ja see inimene peab saama karistatud ja tiitli "vägivallatseja". Ja kuna kõik teised inimesed siin ühiskonnas näevad, siis appikene, ma tunnen end diskrimineerituna, sest no ma tunnen nii. Miks? Kas mul peab selleks üldse põhjus olema või kas ma üldse pean seda selgitama - tundest ju piisab.

      PS. Ma olen seda Feministeeriumi juttu lugenud ja ma isegi ei vaevu seda kommenteerima. Jäägu feministidele oma arvamus ja mulle minu. Minu postitus polnud kirjutatud vastandumise eesmärgiga, vaid soovisin teada anda, et kõik ei mõtle ega tunne ühtemoodi ja ei peagi.

      PSS. Seda on tore teada, et flirtimine on lubatud, aga seda muidugi ainult seni, kuni järgitakse Feministeeriumi poolt koostatud flirtimismanuali, eksole?! Huvitaval kombel tuleb ka siin see empaatia küsitavus sisse. Topeltstandardid?

      Kustuta
  5. Kullake! Sa oled ju täiesti "vanamoodne" normaalne naisterahvas! Ka mina olen kindlalt üks neist "kummitoas hõljujatest" ja õhutan oma tuttavaid mitte kaasa minemast selle hullusega, mis maailmas toimub. Küsimus ei ole ju ainult ahistamises vaid hulluses, mis maailmas toimub. Sul on ju õigustus mitte näha ja kuulda seda, mis värk lääne pool toimub, kuid millega õigustavad nägijad ennast (nt.viimane anümist)? Nad ütlevad, et me ei käi ajaga kaasas, et me ei saa asjast aru jne...Ma ei taha hakata siin tooma mingeid näiteid, sest need on kõik "vandenõu teooriad", libauudised jms. Me teeme siiski "edusamme" progressi teel kui saame kohalt kangutatud vaese Reinsalu esmaspäeval...
    Viimase kirjutaja jutt on tüüpiline - osundan teda "Näiteks antud lõik haakub hästi sinu kirjutatuga, kuidas sulle küll tähelepanuavaldused ja järelevilistamised meeldivad, jättes õhku rippuma etteheite, et kuidas küll teistele ei meeldi:"
    "Etteheidet näeb siin õhus rippuvat" ainult "kummimaailmas" hõljuv lollakas!
    Vabandan, et lähen ägedaks, aga mind ajab raevu kui loll nägija tuleb maailma asju selgitame targale pimedale!

    VastaKustuta
  6. Mul ausalt öeldes tekib ka sageli küsimus, et paljusid neist #metoo ütlejatest on ka tegelikult seksuaalselt ahistatud või ära kasutatud? Kahjuks on reaalsus see, et neid, keda reaalselt on näiteks vägistatud, avalikult seda ei kuuluta ja seega see #metoo ütlejate mass mõjub kuidagi tühjalt, kuigi seal hulgas kindlasti on ka neid, keda tõesti ka on füüsiliselt ära kasutatud. Paratamatult ongi nii (Ameerikas kasvõi), et kui näiteks meeskolleeg paneb naisele käe õlale, võib naine ta juba ahistamise eest kohtusse kaevata. Tegelikud kuriteod jäävad aga seetõttu varju ja kohus peab kulutama aega tühja-tähja peale.
    Teiseks olen ma ilmselt siin natuke karm, aga kahjuks on ka see, et Lääne naised kipuvad ka olema ise küllalt lõtvade elukommetega ja riietuvad nii, et see annab otsese signaali "Võta mind!". Mitte iialgi ei arva ma, et see õigustaks vägivalda, aga see on tulega mängimine. Vaadake kasvõi filme - esimene stseen on see, kus naine ja mees kohtuvad esmakordselt baarileti taga. Järgmises stseenis aelevad nad aga juba voodis ja uurivad, et mis siis sekspartneri nimi ka on. Millise pildi annab see naistest (ja meestest)? Pole siis ka ime, et teised kultuurid Lääne naiste kohta arvavad, et need on lõdva moraaliga - meedia ja üldsus paraku jätavad sellise mulje. Muidugi ei ole see üldkehtiv, aga seda on kohutavalt palju.
    Jah, olen lootusetult vanamoodne. Abielus. Oma esimese ja ainsa armastusega.

    VastaKustuta
  7. Kuulake: https://www.facebook.com/Channel4News/videos/10155610845661939/?fref=mentions

    VastaKustuta
  8. Ma soovitan sellel postitajal (anon.14:44) koostada eestikeelne, sama kirglik poeem tuhandete puuduses elavate eesti laste kaitseks! Samuti võiks ta tõlkida ülaltoodud postituse araabia keelde ja minna ning esitada see mõnes Malmö linna immigrantide getos. Täiesti rumal ja mõttetu on selline postitus Kaie blogisse?!

    VastaKustuta
  9. Kas me räägime siin vägistamisest ja ahistamisest või vaesusest? Need on kaks erinevat teemat, herr Kuulem, kui teil on raske seda mõista. Lisaks, tänan ettepaneku eest, ent ma ei ole luuletaja. Peale selle, kas me räägime Eestist või Malmö getost? Ma arvan, et Eestist. Ja Eestis ei ole araabia immigrantide getot.

    Ma ei saa aru, kuidas üks seksuaalvägivallavastane luuletuse ettekande teid nii leili ajas. Mine vihasta kuskil mujal.

    VastaKustuta
  10. Luuletus koos ettekandega on väga hea ja ta ei aja mind üldse leili! Leili ajavad need "Metoo" aktivistid, kes üritavad oma "võitlustandrit" siin meeldivas keskkonnas avada...

    VastaKustuta
  11. Kas see ongi siis see lumehelbekeste maailm? Või "tavalise eesti naise", keda ei aja endast välja "tavalise eesti peo" käigus pisut kabistamist, suudlist või rabamist (nagu ülal kirjutad)? Päris hämmastav. #metoo kampaania kohta on väga palju selgitusi, põhjendusi ilmunud. See on teema, mis on õrn, tundlik ja vabastav, kahju, et eestlased ei ole veel nii kaugele jõudnud. Loe, kui aega leiad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esiteks, ma ei laienda enda peomelus toimunud olukordi teiste inimeste vahejuhtumitele, sest krabamisel ja krabamisel on vahe sees. Mina kirjutasin, et mind haarati tantsu ajal sülle ja selles minu vahejuhtumil polnud vähimatki seksuaalsuse hõngu või tagamõtet, aga see ei tähenda, et kõigil teistel on ka see olukord nii süütu olnud.

      Teiseks, mis mõttes kahju, et eestlased pole nii kaugele jõudnud selle #metoo ja ahistamise teadvustamisega? Nii kaugele, kui kes...? Ameeriklased? Ütlen päris ausalt, kui praegu USAs liigutakse aina enam selles suunas, et kui naine ja mees lähevad peole, teevad vbla paar drinki ja pärast astuvad vabatahtlikult ka vahekorda ja kui hommikul hakkab naine kahetsema, siis võib naine minna ja teha politseisse avalduse vägistamissüüdistuse kohta ja seda puhtalt naise sõna peale. Jällegi, ma ei väida, et vägistamisi ei toimu, aga see olukord, mida mina praegu koirjeldasin, neid valesüüdistuse juhtumeid aina enam paljastub. Jah, peale kohtuprotsesse pääseb mees süüdistustest, aga plekk jääb ju eluks ajaks külge.

      Ma ei saa aru kuidas need naised nüüd ühtäkki nii õrnad ja mahasurutud olevused on. Ma olen alati teadnud, et naine on sitke, tugev ja õrn samaaegselt, iseteadlik jne, kuid nüüd feministide sõnavõtte lugedes tuleb välja, et need sõnad on omandanud mingisuguse müstilise negatiivse alatooni, seda muidugi ainult feministide ja naisõiguslaste silmis, aga kes selles süüdi on? Ise nad on nendele sõnadele selle maigu külge keevitanud.

      Kustuta
  12. JUmal tänatud - ma olin juba täiesti lootuse kaotanud...
    Manifest kobiet! #NieJestemFeministką! cz. 1
    Witajcie! Stwierdziłyśmy, że jako kobiety chcemy zabrać głos i powiedzieć, że nie interesuje nas świat zaprojektowany przez feministki. Mamy w nosie genderyzm, teorie queer, ekologizm i inne ich lewackie wymysły. Mamy dość tego, że jakaś niezadowolona z życia feministka będzie nam mówić, jakie mamy być, gdzie mamy pracować i w co się mamy ubierać. Jesteśmy sobą i będziemy sobą, niezależnie od tego, że chcecie z nas zrobić chłopobaby! ;) Wkurza nas, że o kobietach mówią tylko feministki i lewaczki. A normalne kobiety są pomijane. Czas pokazać feministkom, że ich ideologia jest głupia i szkodliwa dla wszystkich kobiet! Ale przede wszystkim czas pokazać normalnym kobietom, że jest nas miliony! :D Rozpoczynamy akcję: Jestem kobietą, #NieJestemFeministką!
    naiste manifest! #! 1
    tervist! meie, kui naised, soovime rääkida ja öelda, et me ei ole huvitatud feministid loodud maailmast. meid ei huvita genderism, pede teooriad, ekologizm ja teised. me oleme väsinud sellest, et mingi rahulolematu feministlik elu ütleb meile, kes me peaksime olema, kus me peaksime töötama ja mida me peaksime kandma. me oleme üksteist ja me oleme üksteist, kas sa tahad meid chłopobaby teha! ;) see ajab meid marru, et naised räägivad ainult feministid ja lewaczki. ja normaalseid naisi ignoreeritakse. on aeg näidata feministlik, et nende ideoloogia on rumal ja kahjulik kõigile naistele! aga eelkõige on aeg näidata normaalseid naisi, et meid on miljoneid! :D alustame tegevust: ma olen naine, #niejestemfeministką!

    ühinege meiega! liitu,! saada oma foto #niejestemfeministką või lae video: " miks ma pole feministlik?" aadressil: Kobiety@Idzpodprad.Pl või facebook.com/idzpodprad

    VastaKustuta

Back
to top