Juhtumisi-tegemisi

Juhuu, üleeile käisin siis  Maarjamõisas ja traumatoloog otsustas, et aitab küll kipsi kandmisest ning vahetasime kipsi lahase vastu...see on põhimõtteliselt samasugune, aga palju väiksem ja kergem.Lahases pean olema kuni 12. maini ja siis pean veel mõnda aega ortopeedilist jalatuge kandma, mis väidetavalt täidab kipsi funktsiooni.
Ma viimasel ajal tunnen, et Tartu pole ikka päris see tassike teed minu jaoks...ma oletasin, et kui tulen Tartusse elama, et siis saab käia inimestega parkides jalutamas, kohvikutes chillimas ja niisama toredate inimestega suhelda, aga eiiii...
Ma siin kurtsin ükspäev Marikale telefonis, et mul ei ole Tartus sõpru ja et igatsen Pärnut ning rääkisin paarist juhtumist, et miks nii tunnen. Marika ütles siis, et Ta täitsa saab minust aru, et mida ma tunnen...vähemalt keegigi...Mac näiteks küll ei saa (aga no Mac ongi üleüldse mõistmatu inimene). Okei-okei, tegelt ei ole! Ma igaksjuhuks mainin ära, et tegin nalja, sest ma ei taha Maci nutma ajada.
Igatahes teemaga edasi minnes...Marika ütles, et Leo räägib Talle aeg-ajalt, et äkki peaks ikka Tartu Kõrgemasse Sõjakooli õppima minema ja see tähendaks, et nad koliksid Tartusse. See oleks maailma parim asi üldse, ma nii väga tahan! Paraku Marika on teisel arvamusel...ma püüdsin Teda ümber veenda ja ütlesin, et Tartus on väga tore, aga ilmselgelt Ta ei jäänud mind uskuma, sest paar minutit varem olin just kurtnud, et tartlased hoiavad omaette ja kohtlevad mind kui võõrkeha (tuttavad tartlased siis, aga täiesti võõrad on vägagi sõbralikud), aga no seeselleks...
Mul oli vaja kiiresti välja mõelda eriti kutsuv ja ahvatlev põhjus, et miks Tartus on hea jne. Ma siis ütlesin:"Jaah, Marika, kui tuled Tartusse, siis on meil omakolmene sõpruskond Sina-mina ja mina..."
Marika küsival häälel:"Misasja?"
Mina naerdes:"Ma tahtsin öelda, et Sina-mina ja Mac.", aga taustal kuulsin kuidas Marika mees Leo ütles Marikale:"Sina, Kai ja Kai nähtamatu sõber."
Kokkuvõttes leidsime Marikaga, et meil oleks koos vägagi tore, sest käiksime pargis jalutamas, üksteisel külas, kohvikutes,shoppamas ja niisama linnas ning satuksime humoorikatesse seiklustesse ning meie sõpruskonda kuuluksid: mina-Tema-mina-Tema, ehk et mina ja Marika ja meie mõlema nähtamatud sõbrad....mnjah, ma ausõna pole mitte ühegi ravimi mõju all.
Tean, et oma eelmises postituses lubasin pilti oma külmkapimagnetitest, aga mul pole pilti ja seega jääb see lubadus veel õhku, aga katsun selle nii kiiresti kui võimalik täita.

PS. Mu armas magnetist Canadast põlvnev põder, kellel olid võimsad sarved...jah, olid...ajas oma sarved maha...õnneks mitte mõlemad,aga vasakpoolseküll...just like that! Minuga nõu pidamata...
Marika on nii tore ja Tal on minu meelest tohutult hea iseloomu omadus, mida küll paljud ei seedi ega talu...nimelt Marika ütleb otse kõik välja, mida mingist asjast arvab ja mõtleb ning see on hea sellepärast, et kui ütleb positiivse asja, siis tead 100%, et nii ka reaalselt mõtleb ja ei räägi lihtsalt mingit sellist "ilusat" juttu, mida teinepool ehk tahaks parema meelega kuulda.
Ühiskonnas on väga palju selliseid inimesi, kes ei talu teiste inimeste ausat arvamust ja mõtet, vaid kõike võetakse nii isiklikult. Mina küll ei soovi kuulda võltsi heakskiitu või pugevat juttu ning ei meeldi ka sellised inimesed, kes muidu on sõjakad ja kurjad, aga kui neil endil on midagi vaja, siis osatakse olla nii mõistvad ja heatahtlikud...selle asjanimi on silmakirjalikus.
Aga, et postitus lõppeks helgemates nootides, siis kirjutan ühest absurdihuumorist, mida aeg-ajalt Joosepile meeldib harrastada...
Oli üks tavaline õhtupoolik kodus, kui Joosep äkki teisest toast täiesti lambi hetkel küsis:"Kai, kas Sa armastad mind?"
Mina hästi tuimal häälel:"Ma ei tea."
Joosep natuke üllatunud häälel:"Mis mõttes?!"
Mina tuimal häälel:"Aga kas Sina mind armastad?"
Joosep äärmiselt tuimal ja ükskõiksel häälel:"Ma ei tea."
Mina jätkan tuimal häälel:"Aga mida Sa tunned?"
Joosep täiesti ükskõiksel ja mõtlikul häälel:"Nagu kõht oleks lahti..."

Hmmm, vaat siis...siit võib järeldada, et armastus võib põhjustada kõhus imelikke tundeid ja seedimishäireid. Mina vähemalt järeldan sellest vastusest seda."

CONVERSATION

4 kommentaari:

  1. Ehh. Lugesin selle postituse läbi, siis kerisin uuesti algusesse ja lugesin uuesti. Oli kiusatus veel lugeda, aga hoidsin ennast tagasi, sest kui veel mõned korrad loen seda kiidulaulu, minu kohta, hakkan arvama, et see Kai, Sinu poolt kõrgelthinnatud iseloomujoon, mis tegelikult on lihtsalt lapsesuu, ongi midagi head.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga kas pole mitte nii, et lapsesuu ei valeta ja isegi, kui lapsesuu vahel võib olla lapsik, siis on see siiski siiras…selline filosoofiline mõttekäik 

      PS. Kusjuures igasse inimesse jääb Tema lapsikus ja need inimesed, kes kaotavad oma „sisemise lapse“, muutuvad kurjaks. Ma arvan nii…

      Kustuta
  2. Appikene. No see postitus on tõesti nagu magnet. Minu jaoks vähemalt. Aga seekord suutsin sealt ka muud välja lugeda, kui kiidulaulu, minu aadressil. Nimelt juttu absurdihuumorist. jäin mõtlema, et Kui Joosep ei tea, kas ta Sind armastab ja juba sellest on tunne, nagu oleks kõht lahti, et mis siis veel saaks, kui kindlalt teaks, et armastab? Et siis ainult wc-s elakski või?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, ma arvan, et oma vastuse saamiseks pead pöörduma Joosepi poole. Ma ei julge oletusi tegema hakata 

      Kustuta

Back
to top