Natuke Une-Matist

Ma ei tea mis minuga toimub, aga näete, hetkel istun blogis ja nimelt blogin. Mitte selle pärast, et mul oleks midagi asjalikku kirjutada, aga mul lihtsalt läks umbes tund aega tagasi uni ära. Ma ausõna kohe ei vandunud alla sellele katsumusele, mis mu teele ette lükati, vaid kõigepealt ootasin Une-Matit tagasi,..hästi vaikselt ja tasa, no et too ära ei ehmataks, aga ei kippu, ega kõppu. Proovisin erinevaid asendeid, aga ei aidanud (selle asemel ma jäin andunult kuulama kuidas Dzännu voodi all, täpselt minuga kohakuti olles, niii magusalt noriseb ja nohiseb). Mõtlesin, et sügan ajaviiteks Janeti kõrvatagust, siis võtsin Joosepi kaissu, siis võttis Joosep minu kaissu, aga mitte miski ei toiminud. Pidin reaalsusele otsa vaatama ja nentima, et Une-Mati on jäädavalt mu hüljanud...ja kui kella lõpuks vaatasin, näitas see rõõmsalt 04:51. Tere hommikust, on aeg tõusta ja särada!