Kiigelugu

Meelitasin täna Joosepi ja Pythoni ka Kassitoomele, et koonud saaksid natukene koos mürgeldada. Kusjuures täna oli jälle sellel Näituse tänava jupil tõkked ja kraana ning seekord oli Joosep selja taga, kes kinnitas mulle, et Janet tegi takistusest möödumise ja otsesuuna jätkamist ideaalselt. Jepikajeii!
Aga tahtsin hoopiski teisel teemal kirjutada...nagu ma paar postitust tagasi varem kirjutasin, siis Kassitoomel on sellised vahvad pink-kiiged, kus saab kahekesi istuda ja selga toetada ning iga kord, kui Janetiga parki jõuame, siis on meil oma kindel kiik, milleni lähme ja nii ka seekord.Jõudsime kiigeni, andsin Janetile maiustuse, patsutasin Teda ja lasin Ta jooksma. Ise kobasin kiike ja istusin päikese kätte nautlema (rakmed panin koos jalutusrihmaga enda kõrvale). Kuna mul oli huvi, et kui lai see kiik õigupoolest on, siis natuke katsusin käega vasakult ja paremalt ning pidin nentima, et siia mahub lausa kolm-neli inimest. No seeselleks, hakkasin kiigele jalgadega kergelt hoogu lükkama, aga kiik ei tahtnud kuidagi hoogu sisse saada...jonnakas ja põikpäine nagu ma olen, andsin oma säärelihastele valu ja lükkasin tugevamalt hoogu juurde ja juurde, kui äkki tõusis inimene püsti ja jalutas minema...
Peagi naases minu juurde Joosep (kes käis vahepeal vist Pythonit tagasi kutsumas) ja küsis:"Noh, kas Sa peletasid vanahärra ära või?"

PS. Janetil oli täna päev täis luksust, sest sai pargis mürgeldada Pythoniga, siis mingi aeg liitus meie seltskonnaga Janeti teisik, ehk et labradoripreili Lotte ja õhtul käisime pargis koos tänase sünnipäevapoisi juhtkoer Mathiasega.
PS2. Tundub, et see nädal saab korralikult harjutada Janetiga takistustest möödumist, sest esialgsete andmete põhjal tundub, et see kraana jääb Näituse tänavale veel mõneks ajaks. Mulle see variant sobib väga hästi, sest see on natuke õppe- ja treeningpäeva eest. Tegelt on igapäevane kõndimine juhtkoeraga praktiseerimine ja õppepäev.