Kõrgemalt poolt tuli käsk kirjutada blogivõistluse teemal: LOOGIKA.
Eee, mis loom see loogika veel on?!
Kes on Jan Uuspõllu monoetendust „Ürgmeest“ näinud, siis keegi ehk mäletab, et seal esitati rahvale kaks väidet:
Eee, mis loom see loogika veel on?!
Kes on Jan Uuspõllu monoetendust „Ürgmeest“ näinud, siis keegi ehk mäletab, et seal esitati rahvale kaks väidet:
a.
Loogika ei takista naisi vaidlemast
b.
Loogika takistab naisi vaidlemast
Siis paluti naistel käed üles tõsta, et kumb väidetest käib nende
kohta. Osa naistest tõstsid käe lausa mõlema väite korral, hah, ja mina järeldan sellest seda,
et naistel pole vaidlemiseks vapsjee loogikat vaja – kui tahad vaielda, siis vaidle
ja ongi kõik. Ent sellegipoolest soovitan teil igaks juhuks selgeks teha, et mis
teemal partneriga parasjagu vaidlete, sest muidu võib juhtuda nii, et sina seletad helesinise villaga
lambast, kes läks veits liiale ristikheina mäletsemisega ja siis põdes kolm päeva jutti heinapohmakat, mis tõi endaga kaasa retsi kõhuvalu ja kõhupuhituse.Aga sinu vestluspartner kõneleb maaailma mõnusamatest ja pehmematest helesinistest lambavillasokkidest, mille ülaserval on kaks vallatut triipu, millest üks on roosa ja teine kollane…Saite millestki aru? Ei saanud? Väga hea. Ei pidanudki. See oli loogikavaba tekst, mida
ainult naised suudavad aeg-ajalt genereerida, või siis kogu aeg.
Eile, mõeldes selle loogika asja peale, siis
miskipärast jäid mulle hambusse just erinevad blogijad, kellest osad on nii äravahetamiseni sarnased ja igavad, et võta üks ja viska teist. Osasid loen püsivalt ja osasid sirvin niisama ajaviiteks. Ning see viis mu sellise mõtteni: paljud blogijad
üritavad olla omanäolised, kellestki erineda ja leida nii-öelda oma nišš ja mis ongi nagu asja point ju. Ma ei ütle, et üldse pole okei mujalt inspi korjata, aga no kuulge, toorelt maha viksimine on nüüd küll juba next level! Ja neid on palju, kes seda teevad. Aga mul tekib siis ainult üks küss: miks siis üldse blogida kui sul endal pole midagi uut ja omast pakkuda? Näiteks, üks
blogimaastikku tuntumaid blogijaid on kahtlemata Mallukas ja Teda kas armastatakse või
vihatakse, vahepealset varianti lihtsalt ei eksisteeri. Noh, okei, võib-olla leidub kusagil mõni üksik isend, kellel on Mallust savi, aga nii laiaslaastus.
Eks see tema otsekohene, eriti värvikas sõnakasutus ja krõbedad naljad ongi lugejaid juurde toonud. Miskipärast olen üks ühele Malluka väljendeid kohanud ka teiste blogijate kirjutistest ja selline intrigeeriv sõnakasutus jätab vägisi mulje, et üritatakse olla sama põnev, pohhuistlik ja naljakas. Kokkusattumus??? I don't think so.
Eks see tema otsekohene, eriti värvikas sõnakasutus ja krõbedad naljad ongi lugejaid juurde toonud. Miskipärast olen üks ühele Malluka väljendeid kohanud ka teiste blogijate kirjutistest ja selline intrigeeriv sõnakasutus jätab vägisi mulje, et üritatakse olla sama põnev, pohhuistlik ja naljakas. Kokkusattumus??? I don't think so.
Uups, ma läksin nüüd liiga Malluka teemasse…Parem lõpetan ruttu
ära, enne, kui Mallu andunud fännid lendavad mulle kraesse. Nad on ju teisi blogijad siin küll ja veel süüdistanud, et kui millestki muust pole kirjutada ja/või ihaldatakse saada megalt klikke,
siis parim retsept on selleks kaks korda päevas manustada, hommikul ja õhtul, Mallukat
ning enne kasutamist kindlasti loksutada ehk konnatiik vahtu kloppida.
Kiku, siin on sulle midagi...inimene, kes elas Itaalias ja tegeleb palju fotograafiaga. Ole lahke, mine ja vesista! ;)
Samamoodi ei saa väga jäljendada loomablogisid, sest loomad kui sellised on igal inimesel NIII erinevad, ja kui pole välimuselt erinevad, noh mingid tõutunnustega näitusekoerad, siis iseloom on neil küll kõigil oma. Ja isegi kui iseloomud kattuvad, siis vaevalt sellist mätshi kohtab, kus kahel inimesel on lemmikuteks pesukarud, juhuslikult peavad mõlemad ka selleteemalist blogi ja kae nalja, iseloomult ka äravahetamiseni sarnased. Seda ei juhtu never.
Igatahes ma
Samamoodi ei saa väga jäljendada loomablogisid, sest loomad kui sellised on igal inimesel NIII erinevad, ja kui pole välimuselt erinevad, noh mingid tõutunnustega näitusekoerad, siis iseloom on neil küll kõigil oma. Ja isegi kui iseloomud kattuvad, siis vaevalt sellist mätshi kohtab, kus kahel inimesel on lemmikuteks pesukarud, juhuslikult peavad mõlemad ka selleteemalist blogi ja kae nalja, iseloomult ka äravahetamiseni sarnased. Seda ei juhtu never.
Igatahes ma
Mul vist polegi mingi kindla stiili või
suunitlusega blogi, kirjutan oma nägemisest, või tähendab selle puudumisest,
ära eksimistest, juhtkoerast, tervisest, Joosepist, igapäevastest asjadest,
vahepeal teen kriitikat, kui mingi asi eriti närvi ajab või muret valmistab, kerjan
raha sõpradelt, kirjutan oma roosamanna asjadest ja sekka niisama trillala-trullala
juttu. Pika jutu kokkuvõtteks võib öelda, et minu blogis puudub igasugunegi
loogika.
0 kommentaari:
Postita kommentaar