Pahed

Inimestel on kõiksugu pahesid ja miskipärast kerkivad need esile just siis, kui Sul on elus periood, kus asjad pole just kõige paremas korras või on niisama pingeline päev selja taga jne. Kõige levinumad pahed on siis joomine, suitsetamine ja rämpsu söömine. Jep, narksi ma ei toonud teadlikult loetellu, kuna see on minu jaoks täiesti teine level. Joomisega pole minul kunagi probleeme olnud, sest ma pole oma muresid klaasi põhja uputanud ja samuti pole ma ka end silmini täis kaaninud ainult sellepärast, et unustada. Seega minu joomised on tõesti olnud ainult kahekümnetate alguses, kus ma pea iga nädalavahetus käisin väljas ja no siis ma jõin ikka päris palju. Toona ma nii ei mõelnud, et oii, ma joon palju, aga nüüd tagantjärgi meenutades, siis mnjah, minu peod ei piirdunud paari siidriga. Ma jõin ikka mitu liitrit õlut, siis mingi aeg läksin üle tequilale, siis shotit ja kõiksugu kokteilid, kuid nüüd pole ma juba kuid joonud ja see on jube hea tunne. Suits, mis asi see suits veel on? Pole minu huuled ja sõrmed ealeski sigareti tunda saanud ja see on üks neid asju, mille üle olen kuidagi eriti uhke. Võib-olla on nõme sellega keksida, aga minu meelest on vähe neid, kes pole üldse suitsu proovinud ja seepärast siis usun, et võib ikka natuke uhkust tunda küll. Olen siin varasemaltki maininud, et olin lapsena selline malbeke ja vaikseke ning kõik uus, võõras ja keelatud oli minu jaoks eemalepeletav, kuna kartsin. Nüüd tagantjärgi mõeldes mõtlen, et vahel on ikka hea teismeeas olla selline arake, siis ei lähe teiste hulluste ja lollustega kaasa. Enam ma muidugi selline arake ei ole ja vajadusel seisan enda eest, aga malbust on minus siiski säilinud ja teatud olukordades lööb see päris tugevasti välja.

Kuid, kui pahedest edasi rääkida, siis mul siiski on üks pahe. Ei, ma ei tõmba narksi, aga minu paheks on hoopis magusasõltuvus ja nii veider kui see ka ei oleks, siis tegin selle avastuse just täna. Mul on varasemalt ka olnud hetki, kus ma teen endale suure tassi kuuma karamelliteed piima ja meega ning võtan halvaa kõrvale ja nosin kõik järjest ära. Ise samal ajal vaatan mõnd oma lemmik seriaali või saadet ja see on nii rahustav ja kuidagi tõmbab närvid lõdvaks. Kuna viimased päevad on samuti olnud pingelised, siis täna lõpuks koju jõudes ma magasin paar tunnikest, koristasin ja nüüd ma tegin endale viljakohvi ja sõin mõned karamellikommid ära. väga mõnus ja rahustav. Kuid iga kord, kui ma endale täiesti sisseharjunud liigutusega teen teed ja haaran halvaa järgi, siis samal ajal ma mõtlen, et kuule Kai, see pole nüüd küll kõige targem tegu...ja jätkan tegevust. Olen püüdnud sarnaseid emotsiooniajendil tekkinud magusaisusid leevendada või ära petta vee joomisega. No, et kaanin nii palju  kui mulle sisse mahub ja siis heidan magama, aga alati  see ei õnnestu. Ja kui oled oma nõrkusele alla andnud, siis on nii halb tunne ja hakkab üks enesesüüdistamine pihta, et miks Sa andsid järele, miks ei olnud tugev jne.

Kas teil on ka mingisugused pahed või nõrkused, mis tulevad just siis platsi, kui on pingelised ajad ja kuidas võitlete nende vastu?