Vana uueks

Kui me korteri ostsime, siis eelmised omanikud jätsid meile klaasist söögilaua ja neli tooli. Mina naisena olin sellise väärt kraami üle  väga õnnelik või no ma olin üleüldse õnnelik kõige üle mis puudutas kööki ja toitlustust, sest meie Tartu üürikas polnud kööki, vaid hoopis esikusse surutud kööginurk. Seega olin mina sillas ja kogu korteriga kaasnev kupatus oli minu jaoks nagu taevast alla sadanud manna.Joosep aga on muidugist praktselt terve selle aja rääkinud, et kui ludu ja nõrk on see laua ja toolide komplekt ja et ühel ilusal päeval ostame kindlasti ühe korraliku, tugeva ja vastupidava laua ja toolid. No ühel ilusal päeval kindlasti, jah, aga mitte praegu. Ja mis puutub sellesse sööginurga arvustusse, siis päris sada prossa mina toda arvamust temaga ei jaganud, no mõtlen seda, et korteris kaasas olnud laud oleks olnud kuidagi eriti nõrk vms, sest mina suutsin küll laua äärde istuda tasa ja targu, ilma, et see oleks värisenud. Ja selle laua peale kannatas isegi toidunõusid panna ja toolide peale võis päriselt istuda ka. Ma lihtsalt olen arvamusel, et laua äärde ei pea maanduma robaki ja nii, et kogu lauapealne väriseb ja koliseb, aga millegi pärast just meessoost isikud nii sinna meie õrna lauakese taha istusidki ja minul jättis iga kord süda lööke vahele. Või siis teise variandina tundsin, et mu rõhk tõuseb lakke ja ma tahaks lihtsalt röögatada, et kas te peate sedasi robakil laua taha maanduma... Klaaslaud on muidu täitsa ilus ja muudab selle sööginurga avaramaks, aga puhastamise koha pealt on see küll üks suur nuhtlus, eriti pimeda jaoks. Seega olen ma endaga rahu sõlminud ja mõtlen, et olgu pealegi järgmine laud puidust või siis puidust raamistusega ja keskosa oleks klaasist.
Aga nüüd pean ma siiski käed üles tõstma ja nõustuma, et Joosepil oli õigus, et kogu see kompott on ludu, sest meil läks esimene söögitool katki. Lihtsalt metalliväsimus ja murdus ära. Mul kahjuks pole pilti lisada katki läinud toolist või siis tervest toolist, et saaksite näha, milline see logutik oli, sest need viidi juba keldrisse. Aga selle eest saate näha uusi toole. Või no ses suhtes, et tegelikult need pole uued, vaid Joosepi lapsepõlvekodust pärinevad söögitoa toolid, mis taheti viskamisele saata. Meie aga otsustasime, et võtame endale ja mina ootan nüüd kannatamatult kevadet, et saaksin õue toole liivapaberiga lihvima minna ja ema abiga valmivad toolidele ka uued katted. Linda muidugi vangutas pead ja pööritas silmi, sest tema ütles, et need on mingid 90-de välimusega toolid, aga noo ma eii teaa. Ma olen ikkagi veendumusel, et natuke liivapaberit, peitsi ja uued katted võivad täitsa imet teha. Toolid tahaks siis peitsida köögi- ja elutoamööbliga ühte tooni. Kuna minu kööginõud on kollased ja pikapeale tahaks ka köögitehnikat kollast (veekeetja, röster, võileivagrill), siis mõtlen, et mis oleks see värv, mis sobiks toolile. Kollane oleks mõnus ja rõõmsameelne, aga no kurja, kui lapsed peaksid külla tulema, siis ma ei suudaks ilma,  et mul mõni veresoon peas ei lõhkeks, sest siis ma oleksin mingi närvihaigest võõrustaja, kes muretseks iga väiksemagi pleki pärast, mida kellegi maimukesed võivad mu toolikatetele tekitada. Nii, et oma närvide hüvanguks pean vist kollasest loobuma.
Tegin toolist kaks pilti. Esimene on võib-olla liiga hämar, sest kui pildi ära tegin, alles siis oli mul mõistust uurida, kas peaks äkki tule ka põlema panema. No ja nii ma siis teise pildi jaoks panin söögilaua kohal tule põlema. Ja kuna Janet oli seal samas laua all, siis tegin juba preili juhtkoerast ka ühe klõpsu. Ja ka see pole veel kõik... Joosepi koer Python, kes kogu selle aja kui ma toole üritasin jäädvustada, arvas, et tema on modell ja mul oli tükk tegu, et teda kaadrist välja saada, siis selle eest sai härra koer lohutuseks ka ühe pildi peale. Aga selle viimase pildi tegi Joosep, sest no mina tõesti ei suuda seda musta marakratti pildile saada. Nagu ma paar postitust tagasi rääkisin, siis mina ju pildistan nii, et panen pildistatava objekti ja fotosilma paika ja siis hakkan tasapisi taganema, endal käsi fikseeritult paigal. No vot, aga Pythoniga need asjad nii ei toimi, sest kui ma jõudsin piisavalt kaugele taganeda, siis järgmisel hetkel avastasin, et koer on kohalt läinud ja on mul koonuga juba kaameras või otsapidi sules.
Aga igatahes, et mul oleks rohkem nägijate arvamusi, kui ainult Joosepi ja Linda oma, siis mis teie arvate, kas nendest iidsetest ja vaarvanaisa ajast pärit toolidest saab asja? :) 



CONVERSATION

8 kommentaari:

  1. Väga kiftid toolid! Natuke teistmoodi, aga ilusad ja mugavad tunduvad ka :) kui veel ise katte peale valite ja muu elamisega sobiva peitsi, on eriti superluks!

    VastaKustuta
  2. Jaah, mugavad on need tõesti ja no kui toolid saavad lõpuks uue tuuningu, siis kindlasti jagan lõpptulemust ka siia :)

    VastaKustuta
  3. Väga lahedad toolid, just piisavalt vanad, et olla juba retro, mitte lihtsalt moest läinud.

    VastaKustuta
  4. Super ägedad toolid! Kindlasti saab neist asja!

    VastaKustuta
  5. Ooo ! Need on nii lahedad toolid, et mul on lausa kade meel ! Mu peas küpses juba plaan, et kui sa nagunii ei näe, kus Sa istud, siis ma võiksin ju õigupoolest akna kaudu siseneda, need toolid ära viia, mõned teised asemele tuua ja Sulle jätta ainult imestamisrõõmu, et mis kurivaim nende toolidega küll ööga juhtunud on :D Aga siis mulle meenus Joosep, kes "kahjuks" näeb, et need pole sugugi need toolid ja siis veel koerad, kes minu öist köögis sahmerdamist kindlasti heaks plaaniks ei pea ja siis veel see pisiasi, et ma ei tea sugugi, kus Sa elad ! :D Nii et ma leebun ja loobun oma koletust plaanist ja soovin Sulle ülilahedate toolide puhul õnne :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hah, Joosepi ja koertega läheks tõesti nati keeruliseks see toolide smoogeldamine :D

      Kustuta
  6. Väga stiilsed toolid, tunduvad mugavad ka. Lisaks ilmselt ka kordades vastupidavamad kui mööblipoodides müüdav hiina toodang.

    VastaKustuta
  7. Nende toolide käetoed on täpipealt õigel kõrgusel ja selg on ka mõnusalt toestatud, nii et tõepoolest ülimugavad.
    Ma pean vist rohkem Joosepit usaldama... Ma putkisin üpris pikalt nende toolide vastu, sest ma ei suutnud omale kuidagi sobivat kujutluspilti silme ette manada, aga nüüd on mul täiuslik lõpppilt, mis ootab teostamist ja seda tänu teile, kes te oma kommentaaridega mulle kindlust juurde süstisite :) Ülisuper!

    VastaKustuta

Back
to top