Mõtlesin, et kuna olen hakanud oma lugejadelt saama küsimusi stiilis "kas Sa oled ära surnud?" või "kas Sinuga on midagi juhtunud?", siis otsustasin, et pean kuskilt selle 15 mintsa näpistama ja teada andma, et olen elus ja terve. Lihtsalt räme kiire on olnud ja ikka veel on.
Näiteks praegu ma istun saunarätik ümber pea mähitult, et niiskust veidi juustest välja saada ja et siis kõiksugu makadaaniapähkliõli ja toonik endale juustesse spreitada ja lokirullid pähe keerata. Ma lihtsalt täna õhtul minemas Pärnu Kontsertmajja kontserdile koos ema, õe, Linda ja õetütre peiksiga. Ma hetkel isegi ei hakka aega kulutama kontserti linkimiseks, aga tegu siis Läti poistega, kes esitavad rockballaaade tšellodel . No ja kes mind paremini teavad ja tunnevad, teavad ka seda, et mulle kohutavalt üliüliväga meeldib tšello muusika, instrument ise ja inimesed, kes oskavad tšellot käsitleda.
Äratus oli mul igatahes täna kell viis, ärkasin lõpuks kell kuus, loputasin oma püksid ja asetasin need õhksoojuspumba alla kuivama. Kui rullid pähe saan keevitatud, siis kavatsen ise ka sinna pumba alla istuma minna. Ma ei tea, kas 5 h on piisav, et juuksed lokirullides jõuaksid ära kuivada? Igatahes eks näis. Ega ma rohkem ei kirjutagi praegu. Ütlen vaid nii palju, et möödunud nädala reedel käisime Joosepi ja tema vendadega Pärnu ühes põgenemistoas ja kindlasti tahan natuke sellest toast ja üldse nädalavahetusest rääkida, sest Janetit mul kaasas polnud, vaid oli hoiul ja no Janetil läks ses suhtes veidi kehvasti, kuna sai teiselt koeralt pureda. Üpris korralikult, kuna peas ja kõrva taga korralikud augud, mis tänaseks päevaks on nüüd kärnad endale kenasti peale kasvatanud.
Teisipäeval sõitsin Tartusse, sest oli vaja võistlusteks trenni teha ja neljapäeva varahommikul sõitsin Tartust Tallinna järgmisesse keskonda treenima ja kogu selle aja ma vedasin truult oma läpakat kaasas, sest mul oli plaan räigelt palju blogida, mis mul ilmselgelt ei õnnestunud :D
No ja üleeile oli mul sünnipäev ja mul on mingi miljon õnnesoovi, mis kõik ootavad vastust, aga mul lihtsalt pole aega neile praegu reageerida. Uh, olgu. Ma nüüd lokirulle endale pähe keerama, sest kuigi kontsert hakkab õhtul kell viis, siis kodust pean ma lahkuma veits peale keskpäeva, kuna me lähme kambakesi restorani einestama ka veel.
Ma isegi ei hakka praegu oma soperdist üle lugema, sest siis hakkan oma lauseid normaalsemaks treima ja lõpuks kirjutan järjekordse eepose ja oma lokkidest võin ma siis ainult und näha.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
september
(15)
- Juba ülehomme ongi see päev ja mu närvid on läbi n...
- Mu silmadega on midagi lahti
- Mahediku kohvikk Pärnus- never again
- Väike elumärk
- Lapsepeksust ehk lugu sellest, kuidas ma sõprade l...
- Sa oled nii emane
- Kingitus lugejalt
- Lugejate küsimused minu pimeduse kohta ja minu vas...
- Minu kõige kohutavamad ja piinlikumad hetked
- Mis on need tabuteemad, mida Sa ei lähe pimeda käe...
- Mitte kellegil teisel pole õigust kutsuda meile kü...
- Segistidraama
- Ma pean taas alustama oma postitust sõnadega...
- Pime, vaegnägija, on neil üldse mingi vahe ka või?
- Kolm aastat blogimist ehk minu arvamus bloginduses...
-
▼
september
(15)
Palju õnne tagantjärgi!
VastaKustutaVaatasin ka, et Sinult pole ammu ühtegi postitust tulnud. Kusjuures ma imestan alati, et sinul, kui pimedal blogijal on tekstid nii hästi formuleeritud. Ma küll ei näe tänases postituses ühtegi lauset või sõna, mis oleks vigane.
Palju õnne tagantjärgi! Soovib sünnipäevakaim :)
VastaKustutaPalju palju õnne!
VastaKustutaAitääh kõigile õnnesoovide eest ja eriti Helenale, kes siis minu sünnipäevakaim- Sullegi palju-palju õnne tagant järgi! ;)
VastaKustuta