Mis on need tabuteemad, mida Sa ei lähe pimeda käest lihtsalt küsima

Kui ma nädalapäevad tagasi siin kirjutasin pimedatest, vaegnägijatest ja kuidas tihtipeale neid kahte topitakse ühte patta või siis lihtsalt ei tehta neil kahel vahet, et mis erinevus on pimedal ja vaegnägijal, siis tekkis pisikene vastasseis minu Facebooki blogilehe kommentaariumis, kus kaks blogilugejat läksid tuttipidi kokku. See on muidugi praegu kirjanduslik liialdus, sest karvu ja verd ei lennanud., Kuid selline kergemat sorti hõõrdumine sai alguse sellest, kui Gätlin soovis vastust oma küsimusele, et kuhu alla prillikandjad liigituvad ja et kui tal on prillid, kas siis temal on ka nägemispuue?Tteine lugeja, astus aga n-ö minu kaitseks välja ja nimetas antud küsimuse esitamist ja selle küsimise õigustamist pimeda inimese lehel suisa piinlikuks.


Ma küll ei plaaninud hakata sellest eraldi postitust tegema, kuid mind jäi kogu see kamarajura närima. Ma saan aru, et Mailiis soovis head ja mind kaitsta, mis kokkuvõttes on ju tohutult armas ja ausalt öeldes tõi see mulle isegi naeratuse näole, kuid ma tahan kinnitada ja kõiki maha rahustada, et selliste küsimuste puhul pole tarvidust minu eest sõtta minna. Taoline uudishimu on igati normaalne ja tervitatav. Nägijate fantaasia või uudishimul pole piire, sest minult ja teistelt pimedatelt on küsitud ikka kõikvõimalikke asju. Kuidas Sa näed süüa, kuidas pimedad seksivad, kas nad üldse seksivad, kuidas pimedad armuvad, kas meil on olematud elektrikulud, kuidas Sa vetsus käid, millal saab pime aru, et tal on tagumik puhas, kas Sul süda pahaks ei lähe, kui Sa pime oled, kuidas Sa tampooni paigaldad, kas pimedad saavad nutta, kuidas Sa tead, kus Su suu asub jnejne. Ma olen kõigile neile ja ka teistele küsimustele vastanud ja ilmselt vastan oma elupäevade lõpuni. Jah, sorry, kui ma mõne küsimuse peale olen hakanud laginal naerma. Kuid ma võin käsi südamel kinnitada, et vähemalt pole ma mitte ühelgi juhul naernud inimese üle, vaid pigem olukorra üle, kui näen, et milliseid imetabaseid probleemküsimusi pimedus võib nägijatele tekitada.
 
Ma pean end üpriski teistsuguseks ja omanäoliseks pimedaks. Või no see on meil kõigil ühine joon, et keegi meist nägemispuudega inimestest ei näe päris ideaalselt. Kuid ma pean siinkohal silmas just seda, et olen kuidagi laadnama olekuga ja vahel võtan võib-olla isegi kuidagi liigagi enesestmõistetavalt oma pimedust. No jäin pimedaks, so what?! On neid, kes leiavad mind olevat võltsoptimistlik, et raudselt ma tegelikult nutan end ülepäeviti magama, olen ilgemas deprekas ja pole lihtsalt eitusfaasist üle saanud, sest pole lihtsalt võimalik, et ma olen kogu selle hunniku otsas kuidagi õnnelik ka veel. Aga no näed- olen! Ei tea, kas peaksin nüüd kõigi nende südamerahuks, kes leidvat mind olevat võltsoptimistlik, paaniliselt ja konsdantselt hakkama pimedas vannitoas oma veene nürida võinoaga nüsima. Kas siis oleks mu elu kuidagi usutavam või? 
 
Mina jällegi ei mõista, kuidas saab oma elu siduda ainult ühe konkreetse meele või elundiga. Et kohe, kui üks meel või elund õnnetuse või trauma tagajärel kaob või saab kahjustada, siis oled kohe käpuli maas, elu on läbi! Ma olen proovinud end sellisesse olukorda panna, kus ma püüan mõista ja aru saada, kust tuleb selline kurbus, kibestumus, pahameel ja hädaldamine ja kui aus olla, siis lõpuni ma ikka ei mõista neid hädaldajaid. Ma saan aru, et on teatud eluetappidel madalseisud ja et negatiivsed emotsioonid on ka tunded ning nende tundmine on igati normaalne nähtus. Kui käiksid 24/7 selline veidi tobe õndsuse naeratus näol ja nähtamatud tiivad seljal, siis paratamatult hakkaksidki inimesed mingi aja möödudes arvama, et no sellega ongi nüüd puhta korras.
 
Et mõista head, peab elus vahel kogema ka neid kehvemaid aegu. Kuid pidevalt hädaldada, et kui ebaõiglane on elu ja kõik halb juhtub ainult minuga ja keegi ei aita mind ja keegi ei taha minu sõber olla ja täiesti mõttetu on üldse midagi ette võtta jne, siis guess what? Enne, kui Sa ise ei taha end aidata, siis ei saa mitte keegi teine ka Sind aidata. Haletsus ei vii elus edasi ja kui me jääme kogu aeg ainult neid olekseid ja polekseid veeretama, no kuhu see meid viib? Ma võiksin ka ju iga päev mõelda, et mis siis oleks, kui ma poleks laserravi jätkanud? Ma oleksin praegu raudselt edukas ja tuntud sisekujundaja, kui mul oleks olnud stabiilsem lapsepõlv ja ma poleks ikka sinna laserravile läinud... Minevikus kinni istumine ei aita edasi. Jah, kõik õppetunnid tuleb endaga kaasa võtta, aga kuskile tehtud ja tegemata asju taga nutma ei tohi jääda. See on minu moto, mida ma püüan sihikindlalt järgida. Elu vajab elamist, sest mina ei ole mingi pussy, kes lihtsalt nägemise kaotuse tagajärjel kavatseb kõigist teistest ägedatest asjadest ilma jääda, mida elu mulle pakkuda kavatseb, mkm.
 
ma teadvustan endale, et me kõik oleme erinevad. Meil on oma iseloom, kodune kasvatus, välised tegurid, mis meid mõjutavad, vaimne seisund jne. Seega ei taha mina kellegile õpetada, et kuidas ta peaks oma elu elama, kuid mina olen siis see yolomutt, kes tõesti ei saa hingelist traumat, kui esitate mulle pimedusega seotud küsimusi. Arvatavasti isegi siis, kui keegi küsiks naljaga või sapiselt, kas on kah mõnus pime olla, siis suure tõenäosusega vastaksin ma omase sarkasmiga a la miskit sellist "Ei saa kurta, päris mõnus on!".
Ühesõnaga pika jutu lõpetuseks, mis ma öelda tahan, on see, et minu jaoks tabuteemasid pole. Kui soovite miskit pimeduse kohta küsida või teada, siis mina olen nagu avatud raamat, ole ainult meheks ja küsi! :)

CONVERSATION

30 kommentaari:

  1. Olen nüüd võibolla natuke ebaviisakas... Aga mind hakkas kohutavalt huvitama, kuidas pime saab aru, kas ta tagumik on puhas?😂 Vabandust, kui veidi veider küsimus, aga Sa ise alustasid uudishimu tekitamist😀

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hihi, no see on kuidagi tunnetuse värk, sest minu meelest on aru saada, kui vetsupaber jääb lõpuks kuivaks ja n-ö puhtaks. Kui see ka kindlustunnet ei loo, siis peab vist seni pühkima kuni tagumik punane ja veri väljas, siis on kindlalt puhas :P Ma ise lähtun siiski esimesest variandist :D

      Kustuta
    2. Mina pime ei ole, aga vot ka ei vaata pühkides paberile, et kindel olla, kas kõik sai puhtaks. Niisama pidin mainima :D

      Kustuta
    3. See on ju ilmselge, pärast iga käiku tuleb duši all või vannis käia ja asi lahendatud. :D Täna Ringvaates just tutvustas uut spetsiaalselt taguotsa puhastamiseks mõeldud geeli. Aga tõsiselt rääkides, ega ise ka ei kontrolli enamasti visuaalselt, kas sai nüüd kõik ikka puhtaks või mitte (see hemorroidideni nühkimise variant on ikka vääääääääääga halb, seda ärge küll kasutage).
      Kiusu pärast tahaks küsida, et kuidas pimedad vanakesed kontrollivad, kas kõhutuul oli ikka ainult kõhutuul... Ehh, s*tt teema. :D

      Kustuta
    4. Katsetad, kui paber kinni jääb, siis sai vähe pühitud... :D

      Kustuta
  2. Tuvila draamad või? :D

    VastaKustuta
  3. Mkm, ma tahtsin huvi pärast Merje Tuvilasse, aga mind ei peetud vist selle vääriliseks, sest vastu mind igatahes ei võetud ja Merje ei lisanud ka, kui kirjutasin :D

    VastaKustuta
  4. Ole õnnelik, et sind tuvilasse ei võetud. Füürer Merje jaoks ei eksisteeri sellist asja nagu: 2 blogijat ühes grupis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Füürer" Merjele ei meeldi, kui grupp liikmeid eraldi chatis teisi liikmeid julmalt taga räägib.

      Kustuta
    2. Kai on Tuvila liige nüüd. ;) ja suurim rõõm on et ta seal on. Kadedad võiksid kuss olla. :)

      Kustuta
  5. Minu meelest polnud ka Gätlini küsimus kuidagi rumal või kohatu, sest tänapäeval määratakse puue isegi lampjalgadega lapsele. Lihtsalt, et saaks vajalikku ravi, spetstallad soodustusega jne. Ehk siis tal on teatav erivajadus nagu prillikandjalgi. Nii võttes teeb ju üsna sama välja - prillikandja ja pime versus lampjalgne laps ja ratastoolis kõndimisvõimetu.

    Aga Kai, mul on ka üks küsimus juba ammu mõttes: kuidas Sa filme vaatad? Kas Joosep või keegi teine kõrval siis seletab pidevalt juurde, mis ekraanil toimub?

    VastaKustuta
  6. Mina olen tihtipeale sind lugedes mõelnud, kuidas sa tuppa astudes aru saad, et seal oleks vaja koristada? Sest sa oled mitu korda kirjutanud, et tuba oli sassis ja rügasid koristada. Kui just mustuse otsa ei koperda, mis siis vihje annab, et kuskil mingi tolmurull passib?

    VastaKustuta
  7. Tuttipidi kokku :D Tõepoolest oli minu jaoks antud küsimus kohatu. Suhteliselt sama hea kui minna ratastoolis olevalt inimeselt küsima, et "kuule, ma murdsin oma jala ära, kas ma olen ka liikumispuudega?". Aga väga meeldiv on sinu suhtumine sellistesse küsimustesse ning aitäh, et harid inimesi teemal, millest paljud ei tea.

    VastaKustuta
  8. Nojah, inimesed lihtsalt ei mõtle alati nii kaugele, et ise õige tuletiseni jõuda ja eks see nägemine võrreldes jalaluumurruga on selles suhtes tiba erinev, et jalaluu paraneb ära, kuid nägemist alati pole võimalik taastada (nojah, kui just laserisse ei lähe) ja siis sealt vb tekkis ka selline küsimus. Kuid mõlema puhul on tõesti tegu lihtsalt vaegusega, jalaluumurd on ajutine liikumisvaegus ja prillid siis eluaegne vaegus.
    Aga aitäh Sulle, Mailiis! :)

    VastaKustuta
  9. Mina õnneks olen kohanud vaid selliseid pimedaid, kes seda teemat ikkagi mõnusa huumoriga võtab. Ehk et kui ise just meelega ei õelutse, siis on suhtumine küll alati positiivne. Mina ei põe küll pimedate seltskonnas nt nalja tehes, et vajan ilmselt ka varsti juhtkoera. Muidugi on prillikandjad ka nägemispuudega, kuigi enamasti nõrgemal juhul ametlikku puuet ei määrata. Puue ongi tänapäeval nii lai mõiste, et mul vist on enamik tuttavate lastest juba mingi puudega - küll on allergiad, küll lampjalad, küll autism, küll lühinägelikkus. Tänapäeval määratletakse neid asju ka peenemalt kui varem. Isiklikult olen küll tundnud, et kuigi tõesti, pimedatelt küsitakse mõnikord jaburaid küsimusi, ei ole kunagi küsija suu pihta löödud ja ma pole ka kuulnud, et mõni siiras (kuigi rumal) küsimus oleks kedagi solvanud. Aga eks inimesed ole ka erinevad.

    VastaKustuta
  10. Kuna küsimus oli, mida ei maksaks pimeda käest küsida, siis ma arvan, et pole väga hea mõte teatud asjade peale pimedale käratada: "Pime oled vä?" Ja seda on juhtunud. Ausa vastuse peale, et "Olen jah", käratati edasi, et "Ah et haugud vastu ka veel?"

    VastaKustuta
  11. Tere Kai!

    Minul on ka üks küsimus, natuke seotud pimedusega ja tiba selline isiklik, et ma teistelt ei tihka seda küsida aga... kas võileiba saaks?

    VastaKustuta
  12. No oma Kallikesele ikka teen, kui ma köögi üles leian :D

    VastaKustuta
  13. Ma olen pigem kogu aeg mõelnud, et kuidas sa nägemise kaotasid. Olen blogist otsinud ka aga ei ole leidnud.

    VastaKustuta
  14. Aga ole lahke:
    http://kai-su-karu.blogspot.com.ee/2015/06/kuidas-ma-pimedaks-jain-vol-1.html

    http://kai-su-karu.blogspot.com.ee/2015/06/kuidas-ma-pimedaks-jain-vol-2.html

    VastaKustuta
  15. Kle sul on muidu maru nunnu blogi aga äkki vahetada tausta ära, telefonis jube halb lugeda 😜. Ma polegi veel aru saanud mis kribu see taustal on. Lipsud?

    VastaKustuta
  16. Okii, katsun lähiajal selle kribu ära likvideerida. Katsu seni mitte pimedaks jääda :D

    PS. Tänud tagasiside eest. Ma just mõtlesingi, et huvitav, millisena see taust lugejatele paistab :)

    VastaKustuta
  17. Arvutis on teksti taust ilusti valge ning lipsud paiknevad selgelt tekstist vasakul ja paremal. Nö värvimata lipsud ja hästi natuke sekka ka punaseid lipse - üsna tagasihoidlik näeb välja, ma ütleks.

    Aga telefonis on tõesti nii, et lipsudega taust kumab tekstist läbi, ning just nende punaste lipsude pärast on halb lugeda.

    Aga muidu tahtsin öelda, et nii vahva oled, Kai!

    VastaKustuta
  18. Oi, suur aitäh Sulle! :)

    Ma tegelikult suht nõutu, et mida üldse taustaks panna... Kui kellegil häid ideid, siis on lahkelt oodatud oma mõtteid jagama ;)

    VastaKustuta
  19. Mind on alati huvitanud ka paar asja pimedate kohta ja selle positiivse postituse peale võtan julguse kokku ja küsin :)
    Kuidas söömisega lood on? Kui ma midagi toorest söön, nt herneid, siis seal võib uss olla. Kas pimedana seda ei karda?
    Kuidas lõhnameelega ja kompimismeelega lood on? Lugesin kunagi raamatust "Huvitav psühholoogia", et nägemismeelt mitte kasutades on võimalik meeletult heaks arendada oma kompimismeel. Väideti, et üks tundis isegi värve katsudes. Ja kas haistmismeel on ka parem kui enne ja oled seda võrrelnud mõne nägijaga?
    Ja kas arvutit kasutad nii, et seal mingi värk, mis ette loeb, kus peal hetkel kursor on?
    Ja muidugi ka, kuidas filme saad vaadata.

    VastaKustuta
  20. Bäga kift, et võtsid julguse kokku ja küsisid nii palju huvitavaid küsimusi, aga tead ma vastan Sinu küsimustele eraldi postituses, kuna mul tuli päris palju erinevaid küsimusi seoses pimedatega :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jee! Ma jäin su blogi nüüd lugema ja mainin, et sa kirjutad nii hea huumoriga ja hästi, et purskasin mitu korda naerma! Natuke sain ka aimu arvuti ja filmide kohta, aga ikka on meeletult huvitav see pimeduse teema :)

      Kustuta
  21. No ma jään ka siis seda postitust ootama, kus sa Heleni küsimustele vastad :) See viimane küsimus kummitab mind ka alates sellest, kui sa "Me Before You" filmist kirjutasid! Ei jõudnud veel küsima lihtsalt. Aga jah, sa tundud selline hästi vahva ja ma väga hea meelega loen su blogi!

    VastaKustuta
  22. Sa võiks teha mingi.. toiduainete äraarvamise video. Antakse sulle erinevaid asju ära arvata. Mina küll ei saa aru, kuidas sa erinevatel jahudel ja tärklistel ja soodal vms näiteks vahet teha saad :D (kui saad)

    VastaKustuta
  23. Mhmh, see video on hea mõte ja ikka teen vahet, vähemalt siiani olen suutnud teha :D

    VastaKustuta

Back
to top