Eelmine nädal uurisin Marialt, et kas Ta ei tahaks minna acrosse, et pole nii ammu käinud. Maria oli muidugist nõus ja nii me leppisimegi kokku, et 19. jaanuaril lähme acrojooga juhendatud tundi. Juhendatud tund on siis see tund, kus vanemad ja kogenenumad acrotajad õpetavad oma keha õigesti hoidma ja saab proovida uusi lendamisharjutusi. Iga juhendatud tunnil on kindel teema ja eilseks teemaks oli: ülim tehniline täpsus, tähelepanelikus ja spottimine.
Kõigepealt kogunesime ringi ja mängisime mängu "You are the Master", mis peaks aitama leevendada ebamugavus- ja häbelikusetunet. Mäng ise käis siis nii, et mängujuht alustas mingi kehalise tegevusega ja samaaegselt tegi mingit häälitsust juurde ja kõik pidid Teda jäljendama. Kui mõte sai otsa, siis andis mängukorra edasi, öeldes: "Now you are the Master!"
Küll me tegime küünarnukiringe ja laulsime samal ajal "Kes elab metsa sees, kes elab paksu metsa sees, kes elab metsa sees", siis pidime kükke tegema ja mingisugust sellist vudi-vudi-vurr sarnanevat häälitsust tegema, siis pidime nagu kosmonaudid õhku hüppama ja siis kõhuli maha ja üks kätekõverdus sinna otsa. Mnjah, aga ma pole just eriline kätekõverduse meister ja seega tegin nii nagu oskasin...ehk et hüüber veidralt :D
Kui soojendus sai tehtud, siis pidime jaotuma 3-4 liikmelistesse gruppidesse, et grupis oleks kindlasti baas, lendaja ja spottija. No ilmselgelt olime meie Mariaga tandem, aga et moodustuks trio, tuli Armin meie gruppi. Sama acrotaja, kellega ma esimeses tunnis tegin igasugu trikke ja kes on üli super-truper-hüper hea ja tasemel acrotaja...jee!
Kõigepealt tegime soojenduseks ja esimeseks trikiks lendamist, mille sain juba esimeses tunnis selgeks...nüüd ainult lihvisime tehnikat. Teine lendamis harjutus oli samuti see, mida Armin mulle esimeses tunnis näitas, aga tehnika ja harjutamise mõttes tegime ka seda. Tegelikult tulebki teha ka neid harjutusi, mida oled varasemalt proovinud, sest tehnikat ja stabiilsust saab alati parandada. Ma üritan nüüd siis seda harjutust kirjeldada.
Nagu ikka, oli baas selili maas, sirutas jalad üles ja mina laskusin Tema jalataldadele pikali nii, et minu puusad olid Tema jalataldadel ja meie kehad olid üksteise suhtes horisontaalselt. Hoidsime kätest kinni ja käed olid tugevdatud asendis, ehk et mõlemal olid käed sirged. Kui tunne oli stabiilne ja hea, siis osapoolte kokkuleppel võttis Armin oma jalatalla minu puusa alt ära ja mina tõin oma jala kõverdatult ette ning Armin asetas oma jalatalla tagasi, toestades nüüd hoopiski minu tagumikku. Täpselt sama toimingu tegime ka teise jalaga ning siis ma justkui istusin Armini jalataldadel ja lõpuks lasime ka kätest lahti ja mina ajasin selja ilusti sirgu. Kuna Armin on tõesti tugev, siis lükkas mind jalataldadel olles üles-alla nagu sünnipäevalast tõstetaks tooliga õhku.
Alla tulek nägi piltlikult öeldes välja sedasi, et pidin täpselt sama radapidi tagasi minema. Kuid kuna see läks suhteliselt lihtsasti ja ilma suuremate komplikatsioonideta, siis otsustasime Arminiga proovida ka hüppega alla tulemist. Selleks kutsusime acrotunni juhendaja Liivi spottima, kes vajadusel haaraks minust kinni, kui ma peaksin kuidagi valesti lendama. Istudes seal Armini jalataldadel pidime kätest nüüd uuesti kinni võtma ja mina pidin oma jalasääred asetama Armini jalgadest väljapoole külgedele ning kui Armin loendas kolmeni, siis tõukas mu jalgadega üles õhku ja minul oli õhus olles aega vaid sekundi murdosa, et jalad taha sirgu lükata ja maanduda oma puusadega tagasi Armini jalataldadele.See oli imelihtne ja väga äge tunne! Juhendaja Liivi kiitis mind ja ütles, et tundub, et ma olen acrojoogas hea hüppaja ja lendaja ning et Ta sugugi ei imesta, sest ma olen ka pisikest kasvu.
Kolmas trik oli selline, et kui muidu olen puusadega laskunud baasi peale, siis selles trikis laskusin hoopiski selg ees baasi jalataldadele ning lasin end täiesti lõdvaks ja rippusin peaalaspidi. Külje pealt nägi see välja umbes nii, et minu pea oli baasi kõhu peal ja kätega hoidsin oma pahkluudest kinn, mis rippusid üle baasi jalataldade.
Kõlab keeruliselt? :D Tegelt on see väga hea ja mõnus ning aitab õppida tunnetama oma keha, annab korraliku toonuse füüsisele ja keha paindlikusele. Mul eile oli pluus peale trenni ikka suht niiske.
Igatahes mina ootan väga järgmist acrotundi. Nagu ma ennist mainisin, siis esmaspäeviti toimuvad juhendatud tunnid, aga iga kolmapäev toimub acrojooga jam, ehk et saab proovida varasemaid katsetatud harjutusi, lihvida tehnikat ja lasta oma fantaasial lennata.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2015
(258)
-
▼
jaanuar
(17)
- Tema lemmik
- Brff!
- Lugu sellest kuidas ma peale üheksat aastat jälle ...
- Nina otsas on tilgad
- Minu teine acrojooga tund
- Imelikud inimesed
- Milline suurepärane tehniline taip
- Köögitoimkond
- Mehed ei taha lillepoest maltsasid saada
- 50 fakti minu kohta
- Milliseid foobiaid Teie põete?
- Loll ei õpi ka kunagi
- Blogi on pläusti jaoks
- Ülemõtlemine?!
- Acrojooga pildid
- Linda reisist, Prantsusmaa söögikultuurist ja niis...
- Kingitustest, aastavahetusest ja uuest aastast
-
▼
jaanuar
(17)
Ma just mõtlesin Acro osas ümber, ma vist ikka ei julge sinna kaasa tulla :D
VastaKustutaMis asja?! Kuule isegi mina saan pimedana hakkama ja pealegi ega Sind kohe kuskile viskama ei hakata :) Kõigepealt vaadatakse, et kuidas Sa oma keha tunnetad ja kui baas ja lendaja tunnevad, et on hea stabiilne ja omad head kehatunnetust, siis saab keerukamaid lendamisi harjutada ;)
VastaKustutaCome on, itwill be fun! :D
Kardan seal ennast totaalselt naerualuseks teha :D
VastaKustutaMkm, keegi ei naera kellegi üle ;) Seal on hüüber sõbralikud inimesed!
VastaKustuta